2-08-49818/3

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-08-49818 Otsuse kuupäev 28.oktoober 2008 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi SMi (isikukood XXX, XXX) avaldus põlvnemise tuvastamiseks surnud isikust Asja läbivaatamise kuupäev 07.oktoober 2008 Istungil osalenud isikud avaldaja SM ja puudutatud isik Viive Lindsalu Resolutsioon Avaldus rahuldada. Tuvastada, et RM(isikukood XXX, elukoht XXX) põlvneb AA(sünd. XXX, surnud XXX, Tallinnas, surm registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis XXX, kanne nr XXX). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 200 krooni. Avalduse asjaolud ja menetluse käik. SM esitas kohtule avalduse, milles palub tuvastada poja RM põlvnemist AA(surnud ), kes ei olnud abielus avaldajaga. Avalduse kohaselt tutvus SM AA 1986.aastal. Aja jooksul sõprussuhted muutusid rohkem lähedasemateks suheteks. XXX sündis poeg RM. Sünnitunnistusse on isaks märgitud AM. Perekonnaseisuakti märgiti lahtrisse „isa nimi“ avaldaja soovil isa eesnimi ning avaldaja perekonnanimi. RM ristimine toimus XXX Püha Nikolause Templis Tallinnas. Ristimise sakramenti teostas preester Boris Merlin. XXX väljaantud tunnistuses on märgitud, et RA p. M ristimise sakrament on teostatud ja ristiisaks on kantud R S , ristiemana aga J P . Ristimise sakramendi teostamise juures viibisid AA, RS ja JP. Alates 2001 aastast elasid avaldaja ja AA koos aadressil XXX. 2008 juunis kavatsesid avaldaja ja AA esitada avalduse ja sõlmida seaduslik abielu Perekonnaseisuametis, kuid XXX AA suri. Kohtuistungil ära kuulatud: Avaldaja SMi seletuse kohaselt põlvneb RM AA , kes kasvatas last kuni surmani. Kui R sündis ei olnud AA veel lahutatud. Tema abikaasa elas koos lastega alates 2002.a. Saksamaal. Avaldaja ja AA kavatsesid ametlikult abielluda, kuid ei jõudnud. Tasllinna linna esindaja toetab avaldust. Tunnistaja JP ütluse kohaselt tutvusid SM ja AA 1986 aastal. Nende vahel tekkisid sõprusest tugevamad suhted. Kui AA sai teada, et SM on rase, otsustasid nad rasedust mitte katkestada. R sündis XXX a. A esimesest abielust sündinud tütrel oli nõrk süda, mistõttu A ei teatanud perele, et temal ja S on laps. AA hoolitses väga lapse ja avaldaja eest. Kui laps kasvas, siis käis A temaga jalutamas, hiljem viis ta poisi spordiringi. Pärast A abikaasa lahkumist Saksamaale, kolis A avaldaja juurde. Lapse ristimise korraldas AA. R kutsus A kogu aeg isaks. Kohtu järeldused. Perekonnaseaduse (PKS) § 42 lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. Sama paragrahvi 2. lõike järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kohus, kuulanud ära avaldaja seletuse, tunnistaja JP ütluse, Tallinna linna esindaja arvamuse ja tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. RM sünnitunnistustel on märgitud isaks A M . Tegelikult sellise nimega isikut ei eksisteeri. Tunnistaja JP ütluse järgi olid AA ja SM tuttavad 1986 aastast ning nende vahel olid rohkem kui sõprussuhted. Lapse sündides hoolitses AA RM eest ning korraldas lapse edaspidist elu. Laps kutsus AA isaks. Asjaolule, et AA on R M isa, viitab ka lapse ristimisel väljastatud tunnistus, milles on RM isanimeks märgitud A . Samuti on kohtule esitatud fotodelt näha, kuidas AA tegeleb RM iga, hoides last süles, kallistab ja suudleb teda. Eelnevaga on tõendatud asjaolud, mis võimaldavad RM pidada põlvnevaks AA ning avaldus kuulub rahuldamisele. Koidula Laurisaar kohtunik 2