2-08-62946/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Piret Rõuk

1. novembril 2008.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantselei kaudu 2-08-62946 Vasalemma valla avaldus AP eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Vasalemma vald (asukoht: XXX; XXX), esindaja Annely Küünarpuu Puudutatud isik I: AP(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Puudutatud isiku I esindaja määratud korras: Eva TibarŠuvalov (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, asukoht: XXX) Puudutatud isik II: NV(endine perekonnanimi P ) (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Puudutatud isik III: SP(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Resolutsioon
2. Rahuldada Vasalemma valla avaldus AP eestkoste seadmiseks.
3. Määrata AP eestkostjaks kuni XXX.a SP.
4. Kohustada SPt hoolitsema AP ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava alaealise huvidest.
5. Lubada AP teha ilma eestkostja nõusolekuta tehinguid vahenditega, mille annab talle eestkostja.
6. Määrus kuulub viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Eestkostja määramise kohtumäärusele on avaldajal ja asjast puudutatud isikul õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Menetluse käik ja määruse põhjendused 29.09.2008.a esitas Vasalemma vald Harju Maakohtule avalduse AP eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on AP sünniakti emana kantud NP, isa kanne puudub. Lapse ema oli poja sündides 17-aastane. Kui A oli 1-aastane, jättis ema ta oma vanemate kasvatada ja hooldada. Lapsega on tegelenud vaid vanavanemad, ema kasvatamises ei osale. Lapse vanaema SP on nõus eestkostjaks määramisega. SP abikaasa GP on andnud nõusoleku abikaasa eestkostjaks määramiseks. NV on nõus lapsele SP eestkostjaks määramisega. APmääratud esindaja arvamusest nähtuvalt on AP ilma jäänud vanemalikust hoolitsusest ema hoolimatu suhtumise tõttu. Laps sündis, kui ema oli alaealine ning tal puudus piisav vastutusvõime lase kasvatamiseks. Lapse ema ei ole ka hilisemalt suutnud vastavaid järeldusi teha ning lapse suhtes piisavat hoolt üles näidata. Sellises olukorras ei ole ema juures tagatud lapsele stabiilne ja turvaline kasvukeskkond, laps on jäänud vanemliku hoolitsuseta. SP on sisuliselt tegelenud lapse eest hoolitsemisega alates A sünnist, lapse 1-aastaseks saamisest aga täitnud vanema kohuseid koos lapse vanaisaga. Vanavanemad on teinud seda vastutustundlikult ja südamega. S.P puhul ei esine PrkS § 96 nimetatud eestkostjaks olekut välistavaid asjaolusid. S.P eestkostjaks määramisel jääks lapse senine elukorraldus samaks. Lapse vanaema on suutnud tagada lapsele head tingimused kasvuks ja arenguks ning loonud armastavad peresuhted. Isikuomaduste poolest on ta sobiv täitmaks eeskostja ülesandeid. Eestkoste seadmine AP suhtes on lapse huvides, vajalik asjaajamiseks ja lapse huvide kaitseks. Vastavalt PrkS §-le 97 on eestkostja lapse seaduslik esindaja ja antud juhul ei ole vajalik eestkostja ülesannete ringi piirata seaduses sätestatud lapse seadusliku esindaja ülesannete osas. Arvestades asjas kogutud tõendeid leidis esindaja, et avaldus on esitatud lapse huvides, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 1 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Sama seaduse § 92 lg 3 alusel võidakse seada eestkoste lapse üle, kes on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. PKS § 95 lg 1 alusel teostab eestkostet kohtu poolt määratud eestkostja. Sama seaduse § 95 lg 3 alusel tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Kohus leiab, et alaealisele APeestkoste seadmine on vajalik tema kasvatamiseks ja tema isiklike ning varaliste õiguste ja huvide kaitseks. AP on ilma jäänud vanemalikust hoolitsusest ema hoolimatu suhtumise tõttu. Laps sündis, kui ema oli alaealine ning tal puudus piisav vastutusvõime lapse kasvatamiseks. Ta ei ole hilisemalt suutnud vastavaid järeldusi teha ning lapse suhtes piisavat hoolt üles näidata. NV on veel tütar M (sünd. XXX.a), keda alates 2006.a kasvatab lapse isa, NV ei toeta materiaalselt kumbagi last. Lisaks on NA poeg A V (sünd. XXX.a), kelle isaga on ta abielus ja nad elavad koos. AP ei ole ema juures tagatud stabiilne ja turvaline kasvukeskkond, laps on jäänud vanemliku hoolitsuseta. AP eestkoste on vajalik tagamaks lapsele normaalse elu jätkumist. Võttes arvesse SP isikuomadusi ja tema soovi saada alaealise eestkostjaks, leiab kohus, et ta on sobilik täitma eestkostja ülesandeid, s.o seadusliku esindajana hoolitsema alaealise kasvatamise ja ülalpidamise eest. Seega vastab eestkostja PKS § 95 sätestatud eestkostja nõuetele. Tulenevalt TsMS § 557 lg 2 p-s 3 sätestatust, tuleb kohtumääruses ära märkida ka eestkostja ülesanded ning sama paragrahvi ja lõike 2 p 4 alusel ka tehingud mida alaealine võib ilma eestkostja nõusolekuta teha juhul kui kohus seda lubab. Kohus on seisukohal, et võib lubada APteha ilma eestkostja nõusolekuta tehinguid vahenditega, mille annab talle eestkostja. Kohtunik:/allkiri/