Obsah (4)

§ 4§ 436§ 206§ 60

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 04.10.2007.a. Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-13843 Tsivi

§ 4

lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

1. Hagejad esitasid kostja vastu hagi 10 000 krooni nõudes ning hiljem suurendasid tsiviilasja hinda 1 098 000 kroonini. Kostja nimetatud nõuet ei tunnista ning asub seisukohale, et avaldus hagi hinna suurendamiseks on esitatud õigusliku aluseta ning kõrvalnõue on esitatud tähtaega ületades. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 26.01.1998.a. sõlmiti AS H aktsiate ostu-müügi leping, mille tulemusena müüsid hagejad oma aktsiad kostjale. Ostuhinnaks oli 1 300 000 krooni. Vaidlust ei ole ka asjaolu üle, et Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasjas 2-2/276/05 tehtud otsusega mõisteti kostjalt hagejate kasuks välja 549 000 krooni ning kohtukulud. Kuivõrd poolte vahel on vaidlus viivisenõude aegumise osas, lahendab kohus esmalt aegumise küsimuse ning seejärel viiviste suuruse.
2. Kuni 01.07.2002.a. kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (vana TsÜS) § 113 lg 1 kohaselt on hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRKS) § 9 lg 2 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1.juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1.juulist 2002.a. Kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kostja väidab, et viivise nõue on ebaõige, sest viiviste nõuet pole esitatud koos põhinõudega. Kuivõrd hagejad ei esitanud kõrvalnõuet viiviste osas koos põhinõudega, tuleb koos lõppenud põhinõudega kõrvalnõude esitamise aeg lõppenuks lugeda. Samuti leiab kostja, et nõude suurendamise avalduse esitamine 17.08.2006.a. ei ole võimalik, kuivõrd 01.07.2005.a. seisuga pidi nõude suurus olema välja kujunenud. Pärast 01.07.2005.a. esitatud avaldus hagi hinna suurendamiseks, on esitatud tähtaega ületades. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (vana

) § 73 lg 2 kohaselt on hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Kehtiva

§ 206

lg 1 kohaselt on lisaks menetlusosalise õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Seega nähtub varem kehtinud ning kehtivast menetlusseadustikust, et hagejal on õigus hagi eset suurendada. Kuivõrd antud juhul on hagi esemeks viivise nõue, siis on hagejate õigus viiviste summat suurendada ning seda on ka 18.08.2006.a. esitatud avalduse kohaselt tehtud. Arvestades seda, et esialgne viivise nõue, 10 000 krooni, on esitatud kohtule 30.06.2005.a., siis 17.08.2006.a. esitatud viivise nõude suurendamise avaldus ei ole esitatud tähtaega ületades. Kui esialgne viivise nõue oleks esitatud hiljem kui 01.07.2005.a., siis saaks kõne alla tulla aegumine, kuivõrd ei ole järgitud VÕSRKS § 9 lg 2 ning TsÜS § 146 lg 1 sätestatud tähtaegu. Kohus peab vajalikuks märkida, et tsiviilasjas number 2-2/276/05 oli hagi esemeks võlgnevuse nõue ning käesoleva hagi esemeks on viivise nõue. Samuti peab kohus vajalikuks selgitada, et viivise nõuet saab maksma panna ka eraldi menetluses, näiteks pärast põhinõude rahuldamist. Seega ei oma antud juhul tähtsust asjaolu, et hagejad ei esitanud viivise nõuet koos põhivõlgnevusega.

1. Kuivõrd viiviste suurendamise nõue ei ole aegunud, kontrollib kohus viiviste suuruse põhjendatust. Aktsiate ostu-müügi lepingu (edaspidi leping) punkt 4.1 kohaselt lepinguhinna mittetähtaegsel tasumisel kohustub ostja tasuma müüjatele viivist 0,15% tähtaegselt tasumata lepinguhinnalt igas tähtaja ületanud kalendripäevas. Lepingu punkti 4.3 kohaselt hakatakse viivist arvestama alates tasumise või üleandmise tähtpäevale järgnevast päevast. Lepingu p 2.2.6 kohaselt tasub ostja 333 000 krooni müüjale hiljemalt 15.12.1998.a. Vaidluse ei ole selle üle, et kostja võlgneb hagejatele 549 000 krooni põhivõlana, milline tuleneb hagejate ja kostja vahel sõlmitud aktsiate ostu-müügi lepingust, mida kostja ei olnud kooskõlas lepingu tingimustega täitnud. TsK § 191 lg 1 kohaselt leppetrahviks (trahviks, viiviseks) loetakse seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega, eriti täimisega viivitamise korral. TsK § 194 lg 1 esimese lause kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv (trahv, viivis) on ülemäära suur, võrreldes kreeditori kahjudega, on kohtul õigus leppetrahvi (trahvi, viivist) vähendada. Hagejad nõuavad viivist summas 1 098 000 krooni, mis on kaks korda enam kui põhivõlg, s.o 549 000 krooni. Selleks, et hagejad saaksid nõuda viivist suuremas summas kui on põhivõlg, tuleb neil põhjendada kahju tekkimist selles ulatuses. Kahju tekkimist hagejad tõendanud ei ole. Seega, arvestades eeltoodut ja välja kujunenud kohtupraktikat, asub kohus seisukohale, et kostjalt on põhjendatud hagejate kasuks välja mõistmisele viivised üksnes põhivõla summa ulatuses, s.o 549 000 krooni.
2. Kuivõrd kostja on teavitanud kohut pandilepingust ning selle lõppemisest, tuleb kohtul nimetatud lepingu suhtes võtta seisukoht. 30.01.1998.a. on RS (pantija) ja SP(pandipidaja) vahel sõlmitud pandileping (t lk 79-83). Nimetatud pandilepingu esemeks on pantija omandis olev ühe kahendiku suurune mõtteline osa ehitistest ja rajatistest. Pandilepingu alusel pandi esemele seatud pandiga on tagatud kõik pandipidaja nõuded AM’i vastu, nii põhinõuded kui kõrvalnõuded, sealhulgas intressid, viivised, trahvid, pandi eseme müügi ja käesoleva pandi hüpoteegiks ümbervormistamisega seotud kulud, mis tulenevad pandipidaja, TPi ja VPi ning AM’i vahel 26.01.1998.a. sõlmitud aktsiate ostumüügilepingu punktist 2.2.3.-2.2.6, summas 1 105 000 krooni, samuti käesolevast lepingust ja/või seadusest ning tulevikus tekkida võivad pandipidaja nõuded. 18.07.2005.a. on sõlmitud pandilepingu lõpetamise kokkulepe, ehitiste mõttelise osa müügileping, maa tagastamise või kompenseerimise nõudeõiguse loovutamise leping ja pandileping (t lk 106-120). Nimetatud lepingu p 4.1 kohaselt müüja ( ELS) avaldab, et müügilepingu eseme suhtes kehtib RS’i ja SP vahel 30.01.1998.a. sõlmitud pandileping. Punkt 4.2 kohaselt müüja ja SP avaldavad, et lepingu punktis 4.1 nimetatud pandilepinguga tagatud nõuded ei ole täidetud, täitmata nõude suurus on kokku 660 522 krooni, millest põhinõude suurus on 549 000 krooni ning kohtukulude suurus 111 522 krooni. Nimetatud summa kohustub müüja tasuma SP’i kontole. Punkt 4.3 kohaselt on tasumisega viivitamisel SP’il õigus nõuda müüjalt viivist seaduses sätestatud ulatuses. Punkti 4.5 kohaselt müüja ja SPon kokku leppinud, et lõpetavad lepingu punktis 4.1 nimetatud pandilepingu ja selle alusel tekkinud pandiõiguse alates käesoleva lepingu sõlmimisest. Osundatud pandilepingust ning pandilepingu lõpetamise kokkuleppest nähtub, et pooled on kokku leppinud, et lõpetavad RS’i ja SP’i vahel sõlmitud pandilepingu ja selle alusel tekkinud pandiõiguse alates 18.07.2005.a. Kuivõrd pandileping on lõpetatud, ei tähenda see veel seda, et kostjal puuduksid hagejate ees võlaõiguslikud kohustused. Pandiõiguse lõpetamise kokkuleppega lõpetati pandileping ja pandiõigus, kuid pandiõigus, mis on tagatisõigus, ei ole seotud võlaõigusliku kohustusega. Seoses pandiõiguse kokkuleppe lõppemisega tasus ELS 660 522 krooni. See, kas kostja on nimetatud summa tasunud ELS’ile ei ole hagejale ega ka kohtule teada. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et hagejad on pöördunud kohtusse 29.06.2005.a. ning menetlusosaliste vahel puuduvad muud kokkulepped, siis on hagejatel õigus nõuda kosjalt viiviste tasumist. See, kui lõppes pandiõigus, ei muutnud ega lõpetanud võlasuhet, mis tulenes aktsiate ostu-müügi lepingust.
3. Arvestades eeltoodut ning asja materjale, leiab kohus, et hagi kostja vastu tuleb rahuldada osaliselt ning kostjalt mõista välja hagejate kasuks viivis summas 549 000 krooni. Menetluskulu
4. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. 16.

§ 60

lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, jäävad menetluskulud poolte enda kanda. Ene Tsefels Kohtunik