Obsah (12)

§ 208§ 108§ 113§ 76§ 82§ 115§ 83§ 158§ 127§ 139§ 197§ 66

Tsiviilasi nr 2-07-27972 KOHTUOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 8. oktoober 2008. a Tartu Tsiviilasja number 2-07-27972 Tsiviil

) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 230 lõike 1 esimese lause kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui 6 seadusest ei tulene teisiti. Pooled ei ole kokku leppinud seaduses sätestatust erinevas tõendamiskoormise jaotuses. I Hageja nõue Pooled on 23. novembril 2006. a sõlminud müügilepingu nr 0088439 (tl 8 ja 9).

§ 208

lõike 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja nõue tuleneb ostuhinna tasumise kohustuse mittekohasest täitmisest. Tulenevalt

§ 108

lõikest 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lõike 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on esitanud kohtule saatelehed nr 702928 ja nr 702929 (tl 12-15) ning arved nr 702890 ja nr 702891 (tl 16-17). Vaidlust ei ole selles, et kaup on kostjale tarnitud, kostja on saadetise vastu võtnud ja tasunud kauba maksumusest 290 162,33 krooni, võlgnedes hagejale kauba eest 299 310,38 krooni. Nii on kostja 25. juuni 2007. a avalduses (tl 30-31) kinnitanud, et kostjal on hageja ees tasumata arved summas 299 310 krooni. Tasumisega viivitamisel on pooled müügilepingu punktis 3 kokku leppinud viivise määras 0,07 % päevas tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest (tasumise päev kaasa arvatud).

§ 76lõike 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Hageja palub tasumisega viivitamisel kohaldada lepingujärgset viivise määra. Kostja sellele vastuväiteid esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue võlgnevuse 299 310,38 krooni ja viivise väljamõistmiseks on põhjendatud. II Kostja nõue

1. juuli
2. a tellimuse nr 0083994 kinnituse (tl 32) kohaselt kohustus hageja tarnima kostjale
3. septembriks
4. a kogu tellitud kauba. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (

§ 82lõige 1).

Võlgnik peab täitma kogu kohustuse ühekorraga, kui see on võimalik ja lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti (

§ 82lõige 4).

Vaidlust ei ole selles, et tegelikult tarnis hageja tellitud kauba kolmes osas –

1. septembril
2. a,
3. septembril
4. a ja
5. oktoobril
6. a (tl 63-65). Nii on hageja
7. märtsi
8. a kokkuleppe (tl 82) punktis 3 konstateerinud, et hilines tellimuse nr 0083994 kinnituse alusel tellitud kauba tarnega. Kostja nõue tuleneb kohustuse tähtaegselt täitmata jätmisest ja ositi täitmisest. Tulenevalt

§ 115

lõikest 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

§ 83

lõike 3 kohaselt võlausaldajale kohustuse ositi täitmise vastuvõtmisest tekkinud lisakulud kannab võlgnik. Kahju hüvitamise kohustuse tekkimise üheks vajalikuks tingimuseks on kahju tekkimine kahjustatud isikul. Kahjustatud isik peab tõendama võlgnikupoolset kohustuse rikkumist, kahju olemasolu ja 7 suurust, samuti põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel. Kahju tekitaja peab tõendama kahjuhüvitise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Tellimuse nr 0083994 kinnitusest (tl 32) nähtub, et hageja kohustus tarnima kostjale

1. septembriks
2. a kogu tellitud kauba. Tegelikult tarniti kaupa kolmel korral –
3. septembril
4. a,
5. septembril
6. a ja
7. oktoobril
8. a (tl 63-65). Kuna tellimust tähtaegselt ja korraga ei täidetud, on tegemist kohustuse rikkumisega. Kostja väitel tekkis talle seoses tarne hilinemisega kahju, mis moodustub leppetrahvist Norra firmale summas 281 638,80 krooni (18 000 eurot) ja ehituse venimisest tingitud lisakuludest summas 141 197,55 krooni (9 024,17 eurot). Kohustuse ositi täitmisega lisandusid täiendavad transpordikulud summas 80 000 krooni. Kokku on nõude suuruseks 502 836,35 krooni. Samas palub kostja tunnustada tema kahjunõuet hageja vastu summas 340 000 krooni, lugeda pooltevahelised vastastikused nõuded alates
9. juunist
10. a 328 223,76 krooni ulatuses tasaarvestatuks ja mõista hagejalt kostja kasuks välja täiendavalt 11 776,24 krooni. Kahju arvestamise korral peab kostja oma kahju konkreetselt esitama ja – kui hageja selle vaidlustab – tõendama. Hageja leiab, et kostja väited kauba tarnete hilinemisest tuleneva kahju tekkimise kohta, samuti hilinemise seos tekkinud kahjuga on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja on esitanud kohtule täiendavate transpordikulude tõendamiseks Expressveod OÜ arved nr 01947 ja nr 02076 (tl 66-67), millest nähtub, et kostja on Eestist Norrasse Tromsøsse transportinud kaupu kolmel korral ja et ühe rahvusvahelise veo maksumuseks on 40 000 krooni. Kuivõrd kostja oli ositi tarnimise tõttu sunnitud transportima katuseplekki Norrasse ühe korra asemel kolmel korral, on täiendavate transpordikulude summaks 80 000 krooni (2 x 40 000). Kohus leiab, et Expressveod OÜ poolt kostjale tasumiseks esitatud arved ei tõenda transpordikulude kandmist nimetatud suuruses. Tasutud summa suurust tuleb tõendada tasutud arvetega. Kostja on esitanud kohtule leppetrahvi kohaldamise õiguse ja suuruse tõendamiseks E. AS ja kostja vahel
11. augustil
12. a sõlmitud lepingu (tl 57-59), mille punktist 6 nähtub, et töödega alustatakse
13. augustil
14. a ja hall peab valmima
15. oktoobriks
16. a. Kohus leiab, et samas punktis on tööde mitteõigeaegse täitmise eest nähtud ette ka leppetrahv. Kuivõrd tegemist on kokkuleppega, mille sisuks on rahasumma maksmine mitterahalise kohustuse rikkumisel, tuleb kokkulepet vaadelda leppetrahvina, sõltumata lepingus väljendatud viisist.

§ 158

lõige 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kuna lepingu originaal (tl 54-56) ja tõlge (tl 57-59) ei ole omavahel kooskõlas, väidab hageja, et E. AS poolt kostjale esitatud leppetrahvi nõue 600 eurot päevas ei ole kooskõlas poolte vahel sõlmitud lepinguga – leppetrahv 600 eurot. Kohus on seisukohal, arvestades lepingu kogumaksumust, olemust ja eesmärki ning vastava tegevus- ja kutseala tavasid ning praktikat, et leppetrahv on väljendatud kindlaksmääratud perioodi eest maksmisele kuuluva summana – 600 eurot päevas. Kohtu veendumust kinnitavad ka lepingu dokumentide koosseisu kuuluvad Norra Standardid 3406 (tl 97, 98-132), mille kohaselt arvutatakse viivist iga päeva kohta arvates lõpptähtaja ületamisest kuni tööde lõpetamiseni. Terashalli ehitustööd tuli lõpetada hiljemalt

1. oktoobriks
2. a. E. AS on
3. novembril
4. a teavitanud kostjat, et uue graafiku kohaselt peavad tööd olema lõpetatud hiljemalt
5. novembriks
6. a ja tingituna tööde viibimisest 4 nädalat on leppetrahvi suurus selle eest 12 000 eurot (tl 61, 62). Kohtule esitatud finantsplaanist (tl 29, 60) nähtub, et Norra firma on arvestanud kostjale leppetrahvi töödega viivitamise eest 6 nädalat (kuni katuse keevitamiseni) summas 18 000 eurot. Kostja väitel (tl 92) lisandub leppetrahvile lepingutähtaja ületamisega seotud lisakulu summas 9 024,17 eurot, mille moodustavad tõstuki rent summas 2 121,17 eurot, konteineri rent summas 495,28 eurot, kraana rent summas 1 671,58 eurot ja eluruumide üür summas 4 736,14 eurot. Oma väite kinnituseks on kostja esitanud kohtule finantsplaani (tl 29, 60), millest nähtub, et
7. märtsi
8. a seisuga on E. AS arvestanud tõstuki rendi maksumuseks 2 121,17 eurot, konteineri rendi 8 maksumuseks (september-detsember) 495,28 eurot, kraana rendi maksumuseks 9 979,95 eurot ja eluruumide üüri maksumuseks (99 nädalat, millest 48 nädalat tasuta) 4 736,14 eurot. Kohus leiab, et finantsplaanist nähtuv ei tõenda lisakulu suurust summas 9 024,17 eurot ja et lisakulu oleks seotud vaid hagejapoolse kohustuse rikkumisega. Esitatud finantsplaan on E. AS ja kostja vaheline kalkulatsioon, millest nähtub, et
9. märtsi
10. a seisuga on 358 780 eurot maksvast lepingust tasutud 269 025 eurot; jääk on seega 89 755 eurot, kuid väljamaksmisele peaks kuuluma 32 749,08 eurot. Kalkulatsioon sisaldab ka klauslit, et ülejäänud töö lõpetamine annab rohkem raha maksmiseks. Millises suuruses leppetrahv ja väidetavalt hageja põhjustatud lisakulutused Norra Standardite 3406 punkti 29.3 (tl 97, 98-132) alusel tegelikult kostja lepingutasust kinni peeti, see finantsplaanist ei nähtu. Kohus leiab, et finantsplaan ei ole selliseks usaldusväärseks kuludokumendiks, mille saaks võtta kahjuhüvitise nõude aluseks, vastasel korral oleks tsiviilkäive avatud kõikvõimalikeks kuritarvitusteks. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostja kahjutasu nõue on tõendamata. Kohus on seisukohal, et isegi juhul, kui kostja kahjutasu nõue oleks tõendatud, ei saaks seda summat kostja nõutud ulatuses hagejalt välja nõuda.

§ 127

lõike 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Majandustegevuses tegutseva müüja puhul on tähtis see, mida nägi või pidi ette nägema keskmine mõistlik vastaval tegevusalal tegutsev müüja. Kohus nõustub kostja väitega selles, et hageja sai ilmselgelt aru, et müüdavat katuseplekki ei ostetud lattu seisma ja et ehitusmaterjali tarnimisega viivitamisel lükkub edasi ehitise valmimise tähtaeg, millega kaasneb reeglina töövõtja kohustus tasuda leppetrahvi. Majandus- ja kutsetegevuse käigus sõlmitud lepingute puhul on ettenähtavad tavapärast ulatust mitteületavad leppetrahvid, mis tekivad võlausaldajal tema enda klientide suhtes seetõttu, et võlgnik täitis oma kohustuse hilinemisega. Seega on antud juhul oluline, kas hageja oleks pidanud arvestama rikkumise sellise tagajärjega nagu leppetrahv summas 600 eurot päevas. Pooled on allkirjastanud tellimuse nr 0083994 kinnituse ajal, mil kostja ei olnud veel lepingut E. AS-ga sõlminud. Seega ei saanud tellimuse kinnituselt nähtuda kostja lepingulised suhted kolmanda isikuga. Samas oli leping Norra firmaga sõlmitud

1. septembriks
2. a, mil hageja tarnis kostjale esimese osa kaubakogusest ja mille kostja vastu võttis. Kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lõike 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus, siis asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks teavitanud hagejalt kaupa osaliselt vastu võttes, et ta on huvitatud ülejäänud kauba kättesaamisest hiljemalt
3. septembril
4. a, sest tarnetähtaja rikkumisest tingitud ehituse valmimise edasilükkumine Norras toob kostjale kaasa leppetrahvi nõude summas 600 eurot iga viivitatud päeva eest. Kohus leiab, et vastavas suuruses leppetrahvide maksmine ei ole tavaline. Kuna võlgnik peab ette nägema kahju liiki ja põhimõtteliselt ka ulatust, siis pidi kostja hagejat teavitama, et hagejapoolne tarnetähtaja rikkumine võib tuua kaasa kostja allumise leppetrahvi nõudele. Antud juhul ei olnud hagejale mõistlikult ettenähtav leppetrahvi selline ulatus.

§ 139

lõike 1 kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.

§ 139

lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata (

§ 139lõige 2).

Seega ei kuuluks eeltoodut arvestades kostja kahjutasu nõue selle tõendatuse korral kostja nõutud ulatuses rahuldamisele.

§ 127

lõike 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega tuleb vaadata, kas kahjulik tagajärg oleks saabunud ka siis, kui hageja oleks käitunud kostja poolt soovitud viisil. Kostja on kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega (tl 187-198, 200201) lükanud ümber

1. juuni
2. a kohtuistungil P.L. vande all antud seletuses (tl 154-155) 9 väidetu, et ehitusega oli võimalik pihta hakata alles
3. aasta oktoobris. Samas nähtub E. AS vastusest kostja järelepärimisele (tl 217, 218-219), et E. AS ja kostja olid leppinud kokku katusepleki tarnes
4. septembriks
5. a, samal ajal kui tellimuse nr 0083994 kinnituse (tl 32) kohaselt tuli katuseplekk tarnida alles
6. septembriks
7. a. Seega kostja ise tellis hagejalt katusepleki juba E. AS ja kostja poolt kokkulepitust hiljem. Vastuhagis (tl 25) väidab kostja, et tarnitud katuseplekk saabus Norrasse esimest korda
8. septembril
9. a. Expressveod OÜ arvest (tl 66) nähtub aga, et kostjale tarnitud katusepleki on kostja toimetanud Norrasse alles
10. septembril
11. a. Seega ei saa üheselt jaatada vaid hageja vastutust selles, et hall Norras ei valminud tähtaegselt. Hageja väite kohta, et kostja on vastuhagis esitatud nõude kaotanud hea usu põhimõttest lähtuvalt, kuna ei teavitanud hagejat koheselt talle väidetavalt tekkinud kahjust, tasus tarnitud kauba eest väljastatud arved hilinemisega ning jätkas kauba tellimist hagejalt, märgib kohus järgmist. Kohustus käituda heas usus tähendab eelkõige lähtumist nendest reeglitest, mis on sätestatud seaduses ja hea usu põhimõtet tuleb kohaldada alles siis, kui teised seaduses sätestatud võimalused kohase käitumisreegli tuletamiseks on ammendatud. Õiguskaitsevahendi kasutamine (kahju hüvitamise nõude esitamine) seaduses sätestatud tähtajal ei ole vastuolus hea usu põhimõttega, kui seadusest ei tulene eelnev teavitamiskohustus ja selle kasutamise ajaline piirang.
12. märtsi
13. a kokkuleppega on lahendatud tellimuse nr 0083994 kinnitusest ja arvetest nr 622973 ning nr 626414 tuleneva rahalise kohustuse täitmise ja tarnega hilinemisest tingitud viivise nõue, kuid kokkulepe ei puuduta kostjale tekitatud kahju hüvitamist, mistõttu ei ole õige hageja väide, et kostja kahjutasu nõuet ei ole enam olemas seoses
14. märtsi
15. a kokkuleppe sõlmimise ja selle täitmisega. III Tasaarvestus

§ 197

lõike 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Tulenevalt

§-st 198 on tasaarvestuse teostamiseks vajalik tasaarvestuse avalduse tegemine teisele poolele. Kostja on

1. juunil
2. a esitanud hagejale avalduse (tl 30-31) kahjunõude osaliseks tasaarvestamiseks müügilepingust tuleneva nõudega kostja vastu, lugedes oma kohustuse hageja ees täidetuks. Kuivõrd tasaarvestuse avalduses on viidatud tellimuse nr 0083994 kinnitusele, ei saanud hagejal tekkida arusaamatusi selles, millise äriühingu nimel on nõue esitatud. Hageja esitas peale tasaarvestuse avalduse saamist maakohtule hagi avalduse tegija vastu oma väidetavalt tasaarvestuse tõttu lõppenud nõude sissenõudmiseks. Sellest tingituna oli kostja sunnitud esitama vastuhagi oma kahjunõude ja tasaarvestuse teostamise tunnustamiseks. Kuivõrd kohus tuvastas eespool, et kostja kahjunõue on tõendamata, puudub alus kahjunõude ja tasaarvestuse teostamise tunnustamiseks. Eeltoodut arvestades ei ole tasaarvestuse avaldus toonud kaasa õiguslikke tagajärgi, mistõttu kuulub hageja hagi rahuldamisele ja kostja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Kuna hageja loobus
3. juuni
4. a kohtuistungil hagist kostja P.L. vastu ja
5. juuni
6. a kohtumäärusega lõpetati põhihagis menetlus kostja P.L. suhtes, on tulenevalt

§ 66lõikes 1 sätestatust kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses OÜ N.

. Hageja on esitanud kohtule viivise arvestuse (tl 18), mille kohaselt on müügilepingu nr 0088439 alusel kostja viivise võlgnevus hageja ees

1. juuli
2. a seisuga 33 941,80 krooni. Kostja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Arvestades eeltoodut mõistab kohus kostjalt välja võlgnevuse 299 310,38 krooni ja nii sissenõutavaks muutunud viivise 33 941,80 krooni kui tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhiosa võlgnevuselt kuni põhinõude täitmiseni 0,07 % päevas hageja kasuks ning jätab kostja vastuhagi hageja vastu kahjunõude tunnustamiseks, nõuete tasaarvestatuks lugemiseks ja 11 776,24 krooni väljamõistmiseks rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS 10 TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja. Kohtunik 11