← Eesti

2-07-56836/14

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-56836 Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2008. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi OÜ Aktiva Finants hagi V.A.

§ 146lg 1).

III Hageja arvamus 2

  1. Hageja märkis vastuseks kostja vastusele (tl 47), et kostja on tasunud arve nr xxx, mis on edastatud kostjale 04.06.
  2. a summas 23,30 krooni 16.06.
  3. a, kuid on jätnud tasumata arved nr xxx, mis on saadetud 03.04.
  4. a summas 120 krooni ja arve nr xxx, mis on saadetud 03.05.
  5. a summas 100 krooni. Samuti on Radiolinja AS saatnud kostjale meeldetuletuse 08.08.
  6. a, millele kostja ei reageerinud. Arve mittesaamisel saab informatsiooni RLE infotelefonist ning Eeskirja p 7.4 järgi loetakse liitumisleping lõpetatuks pärast võlasummade tasumist ja SIM kaardi tagastamist, kui osapooled ei oma vastastikku pretensioone. Kostja ei ole arvete mittesaamist vaidlustanud ega sellekohaseid pretensioone esitanud. Kostja pidi olema teadlik, et teenuste kasutamisel tuleb tasuda igakuiselt arveid. IV Menetluse käik
  7. Kohus saatis 22.09.
  8. a pooltele kirjaliku menetluse teated. V Kohtu põhjendused
  9. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata.
  10. Hageja tugineb oma nõudes VÕS RakS § 12 lg 2, mille kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne
  11. juulit
  12. a, kohaldatakse seni kehtinud seadust.
  13. Hageja nõude puhul on tegemist on lepingust tuleneva nõudega, kuna kostja ja hageja vahel oli sõlmitud 27.02.
  14. a liitumisleping, mille alusel hageja kohustus pakkuma kostjale mobiilside teenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma (tl 20, 28-29).
  15. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-8-07 märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb jätta hagi rahuldamata.
  16. Kostja taotleb aegumise kohaldamist hageja nõudele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (

) § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. 16.

§ 147

lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.

§ 146

lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 144

lg 1 sätestab, et koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue.

  1. Hageja taotleb kostjalt võlgnevuse väljamõistmist 04.04.
  2. a ja 04.05.
  3. a esitatud arvete järgi (tl 23-27). 3
  4. Seega tuleb kohaldada kehtiva

§ 146

lg 1 kohaselt 3 aastast tähtaega, millest tulenevalt oli hageja nõude aegumistähtajaks 02.01.

  1. a, kuid maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud kohtule 27.12.
  2. a, seega peale aegumistähtaega.
  3. Aegumise instituut teenib käibekindluse ja õigusrahu eesmärki ning lähtub põhjendusest, et mida rohkem võlausaldaja oma nõudeõiguse teostamisega viivitab, seda raskemaks võib võlgniku jaoks kujuneda õigusliku olukorra selgitamine. Et sellist olukorra kujunemist vältida peab võlausaldaja oma nõude esitama õigeaegselt, vastasel korral riskib ta sellega, et ka õiguslikult põhjendatud nõue võib aegumisväite esitamisel jääda rahuldamata.
  4. Kuna kostja on esitanud aegumisväite, kohaldab kohus hageja nõude suhtes aegumist ja jätab hagi rahuldamata. VI Menetluskulud
  5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
  6. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates. (TsMS § 174 lg 1). Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.