2-07-38999/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (OSAOTSUS) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-38999 Tsiviilasi IPhagi SB vastu abielu lahutamiseks, elatise saamiseks, lapse elukoha määramiseks ja lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Hageja IP(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja vandeadvokaat Margus Viira (Kentmanni AB, asukoht XXX) Kostja SB(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja vandeadvokaat Helina Luksepp (AB Consensus, asukoht XXX) 24.01.2008.a Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud Hageja IP Hageja esindaja vandeadvokaat Margus Viira Kostja SB Kostja esindaja vandeadvokaat Helina Luksepp RESOLUTSIOON Lahutada IPja SB abielu, mis on registreeritud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr. XXX. Poolte ühine tütar IP(sünd. XXX.a.) jätta elama ema IP juurde. Poolte abielu lugeda lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast alates. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust, kuna mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Esitatud asjaolud IP esitas kohtule 21.09.2007.a. hagi SB vastu abielu lahutamiseks, elatise saamiseks, lapse elukoha kindlaksmääramiseks ja lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud XXX.a. Tallinna Perekonna-seisuametis, mille kohta on koostatud abielukat nr XXX. Poolte abielust sündis XXX.a. tütar I P . Pooled elavad lahus alates 2007.a. maikuust. Hageja leiab, et perekonna säilitamine on võimatu. Hageja palub lahutada poolte abielu, mis on registreeritud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX, jätta tütar IP elama hageja, ema IP juurde, mõista kostjalt välja igakuine elatis tütre ülalpidamiseks alates hagi esitamisest kuni tütre täisealiseks saamiseni ning määrata kindlaks kostja suhtlemiskord tütrega. Keelata kostja sõitmast koos tütrega väljas poole Eesti Vabariigi territooriumi ilma hageja kirjaliku nõusolekuta. Kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja ei vaidle abielu lahutamisele vastu ja on nõus lapse elukoha määramisega hageja juurde. 24.01.2008.a. toimunud istungil taotles hageja osaotsuse tegemist abielulahutuse ja lapse elukoha määramise nõuetes. Kostja ei vaielnud osaotsuse tegemisele vastu. Maakohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Kohtuistungil taotles hageja osaotsuse tegemist abielulahutuse ja lapse elukoha määramise nõuete osas. Kostja ei vaielnud hageja taotlusele vastu. Kohus leiab, et antud asjas on mõistlik teha osaotsus abielulahutuse ja lapse elukoha määramise nõuetes, kuna see kiirendab asja läbivaatamist. Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Tulenevalt PKS § 30 abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest. Abielutunnistusega on tõendatud, et abielu IP ja SB vahel on registreeritud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Poolte abielulised suhted on lõppenud 2007.a. maikuus ja pooled elavad sellest ajast eraldi. Kohtuistungil pooled kinnitasid, et nende abielusuhted on lõppenud ja abielu ei ole võimalik jätkata. Kuna nii hageja kui ka kostja soovivad abielu lahutada, siis leiab kohus, et poolte abielu jätkamine ei ole võimalik. Seega kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada. PKS § 29 lg 3 alusel lahendab kohus abielu lahutamisel abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse. PKS § 51 alusel, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Pooled on kokku leppinud, et poolte abielus sündinud tütar IP(sünd. XXX.a.) jääb elama ema juurde. Seega puudub pooltel vaidlus lapse elukoha suhtes. Kohus leiab, et vastavalt IP ja SB kokkuleppele tuleb poolte abielust sündinud tütar IP jätta elama ema IP juurde. TsMS § 630 lg 2 sätestab, et apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Pooled on kohtule vastava avalduse esitanud. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Pooled leppisid kokku, et kostja kanda jääb pool abielulahutuse nõudelt tasutud riigilõivust, seega 500 krooni. Kohus jätkab menetlust elatise saamise ja lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise osas. Taimi Kollom Kohtunik