) § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.
lg 4 kohaselt vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega.
lg 1 kohaselt lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda ning vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus.
ja lastekaitse seaduse § 3 kohaselt lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest. Hageja esitas kohtule hagi kostja ja tütre IP suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks, kuna pooled ise ei suuda kokkuleppele jõuda.
kohaselt lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel kaasab kohus vajadusel protsessi eestkosteasutuse asutuse arvamuse andmiseks. Kohus kaasas antud protsessi arvamuse andmiseks eestkosteasutustena Harku valla (Harku Vallavalitsuse kaudu) ning Tallinna linna (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) TsMS § 219 lg 2 kohaselt perekonnaasjas võib kohus määrata tsiviilkohtumenetlusteovõimetule isikule teda puudutavas menetluses esindaja, kui see on vajalik tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvide kaitseks. Kohus määras alaealisele lapsele määratud korras esindaja alaealise lapse kaitseks, kuna tema seadusliku esindaja huvid ei pruugi antud juhul olla kooskõlas lapse huvidega Alaealise lapse määratud korras esindaja leiab, et kuna käesoleval ajal puuduvad andmed isa edasiste tegevusplaanide kohta, s.h. soovi kohta realiseerida oma kohtumisõigusi, ei ole praegu määratud korras esindaja hinnangul otstarbekas kokkusaamiste korda kohtumäärusega lahendada. Kuid, kui isa soovib edaspidi lapsega suhelda ja oskab selleks oma ajakava prognoosida, on lapse huvides kindlast isiklikku kontakti jätkata. Kuid eelduslikult suudavad vanemad siis omavahel suhtlemise korras kokku leppida ja ka perenõustamisi jätkata kohtu vahenduseta, üksnes lastekaitsetöötajate kaasabil. 6 Kohus on seisukohal, et isal on õigus oma lapsega suhelda ja kontakt taastada ning tagada kontakti piisav säilimine. Selleks on vajalik kindlaks määrata isa ja lapse suhtlemiskord ning see kohustaks isa ka lapsega ettenähtud aegadel tegelema. Samuti võivad pooled jätkata perenõustamist, et kujundada ühtsed seisukohad lapse hooldamisel ja kasvatamisel. Nii eestkosteasutused, hageja kui ka kostja leiavad, et kostjal peaks olema võimalus suhelda lapsega üle nädala nädalavahetustel. Eestkosteasutus Harku Vald (Harku Vallavalitsuse kaudu) on seisukohal, et isa võiks lapsega suhelda üle nädala reedel kella 17.00-st kuni pühapäeval kella 14.00-ni. Eestkosteasutus Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) leiab, et isal tuleks võimaldada lapsega suhelda üle nädala nädalavahetusel reede õhtust (17.00) kuni pühapäeva õhtuni. Kostja on seisukohal, et tal peaks olema õigus lapsega koos olla, lapse ema, vanaema või muude lapse ema sugulaste ja tuttavate juuresolekuta iga nädal kahel järjestikusel päeval – üks nädal laupäeval ja pühapäeval ning teine nädal mõnel muul päeval, mis lepitakse lapse isa ja ema vahel eelnevalt kokku vähemalt 24-tunnise etteteatamisega. Lapse üleandmine lapse isale ja vastupidi, peaks toimuma Tallinna kesklinna piirkonnas neutraalses, lapse ema ja isa poolt varem kokkulepitud kohas, kuhu lapse ema toob lapse, et laps isale üle anda või lasteaias, kus laps käib (hiljem koolis, kus laps õpib). Hageja on seisukohal, et kostja võiks lapsega kohtuda igal teisel nädalavahetusel laupäeval orienteeruvalt kella 12.00-st kuni pühapäeva õhtuni kella 18.00-ni või 19.00-ni. Samuti märgib hageja, et lapsele peaks järgi tulema ja lapse koju tagasi tooma kostja. Kohus leiab, et arvestades lapse vanust ning tema välja kujunenud elukorraldust ning, et mitte seda rikkuda, siis on mõistlik kui kostja veedab lapsega aega üle nädala nädalavahetusel laupäeval kella 12.00-st kuni pühapäeval kella 18.00-ni ning arvestades seda, et hageja elab koos lapsega oma ema juures, kellega kostjal on keerulised suhted, on mõistlik, kui lapse üleandmine toimub neutraalses piirkonnas, mille hageja ja kostja eelnevalt kokku lepivad. Kostja leiab, et hageja kui ka kõik lapse emaga koos elavad isikud peavad võimaldama lapse isal lapsega telefoni teel suhtlemist ega tohi ka muul ajal mingisuguselgi viisil sekkuda lapse ja lapse isa suhetesse. Eestkosteasutus Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu) on seisukohal, et kostjal peaks olema võimalus suhelda lapsega telefoni teel. Hageja sõnul ei ole ta kunagi takistanud kostjal lapsega telefoni teel suhtlemast. Seega leiab kohus, et kostjal tuleb võimaldada lapsega suhelda telefoni teel iga päev ajavahemikul kella 12.00-st kuni 19.00-ni. Antud asjas ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et SB on välisriigi kodanik, kes elab ja töötab Eesti Vabariigis elamis- ja tööloa alusel. SB vanemad, teised perekonna liikmed ja sugulased elavad välisriigis (-riikides). SB emakeel on maroko keel, koolides on ta õppinud prantsuse ja inglise keeles. Kostja palub määrata kindlaks, et lapse välisreisid toimuvad ainult poolte eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldaval kokkuleppel selliselt, et teist vanemat teavitatakse eelnevalt lapse välismaal viibimise kohast ja Eesti Vabariiki tagasijõudmise ajast. Samuti palub kostja kindlaks määrata, et tal on õigus lapsega koos puhkust veeta aastas kokku vähemalt 6 nädalat. Nimetatud aeg ei pea olema veedetud järjestikku, kuid lühim koosoldud aeg peab olema vähemalt 1 nädal järjest. Lapsega koos veedetava puhkuse kooskõlastab kostja hagejaga 1 kuu ette. Kostja ettepanekule lapsega puhkuse veetmiseks, vastab hageja 1 nädala jooksul, et sobiva ajavahemiku leidmisel jääks kostjal piisavalt aega ettevalmistuste tegemiseks. Kostja leiab, et hageja ei tohiks keelata kostjal puhkuse veetmise ajal sõita ka välisriiki koos lapsega. Hageja on vastu sellele, et kostja viibiks tütrega välisriigis, kuna laps on selleks veel liiga väike. Eestkosteasutus Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) leiab, et kostjale tuleks võimaldada ka pikemat perioodi aastas lapsega koos olla (2 nädalat), et võimaldada kostjal reisida tütrega väljaspool Eestit. eestkosteasutus Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu) on seisukohal, et kostjal tuleks võimaldada lapsega veeta suvel 2 järjestikust nädalat vanemate eelneval kokkuleppel, kuid puhkus peaks toimuma Eesti Vabariigis, kui pooled ei ole kokku leppinud teisti. 7 Kohus leiab, arvestades lapse vanust ning tema igapäevast harjumuspärast keskkonda, et on põhjendatud lubada kostjal veeta lapsega kostja puhkuse ajal järjestikku 2 nädalat Eesti Vabariigis ning ainult poolte eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldaval kokkuleppel selliselt, et kostja teavitab eelnevalt lapse välismaal viibimise kohast ja Eesti Vabariiki tagasijõudmise ajast, võib kostja veeta lapsega puhkuse välisriigis, et I P saaks suhelda ka oma isapoolsete vanavanemate ja teiste sugulastega. Samuti leiab kohus, et on põhjendatud, et ka hageja välisreisid koos lapsega toimuvad poolte eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldaval kokkuleppel selliselt, et hageja teavitab eelnevalt lapse välismaal viibimise kohast ja Eesti Vabariiki tagasijõudmise ajast. Kohus kohustab kostjat teatama oma vähemalt kuu aega enne, kui ta soovib veeta lapsega enda puhkuse ajal 2 järjestikku nädalat ning kohustab hagejat teavitama kostja 1 nädala jooksul, kas hagejale sobib nimetatud aeg. Hageja leiab, et kostjal peaks olema ka võimalus suhelda lapsega pidulikel sündmustel (sünnipäevad, lasteaia/koolipeod, pidulikud aktused jne.). Kohus peab põhjendatuks lubada kostjal suhelda lapsega pidulikel sündmustel (sünnipäevad, lasteaia/koolipeod, pidulikud aktused jne.). Kostja palub kindlaks määrata, et vanemate omavaheline suhtlemine lapsesse puutuvalt toimub e-posti teel. Samuti kohustada, et hageja informeeriks kostjat e-kirja teel kõigist lapsega seotud asjaoludest – haigestumised, lastevanemate koosolekud, perepäevad jne. Kohus leiab, et kostja nimetatud taotlus on asjakohane ja põhjendatud ning määrab kindlaks, et vanemate omavaheline suhtlemine lapsesse puutuvalt toimub e-posti teel ning kohustab hagejat informeerima kostjat e-kirja teel kõigist lapsega seotud asjaoludest – haigestumised, lastevanemate koosolekud, perepäevad jne. Vastavalt TsMS § 162 lg 4 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Taimi Kollom Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.