2-08-67337/2

Tsiviilasi nr 2-08-67337 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-08-67337 Tsiviilasi Ü.I. ’e avaldus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad - avaldaja Ü.I. asjast puudutatud isik Ü.I. RESOLUTSIOON
3. Jätta rahuldamata Ü.I. avaldus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata teadmiseks Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonnale ( postiaadress Raekoja plats 3, 51003 Tartu). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on kümme päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD Ü.I. esitas
5. oktoobril
6. a Tartu Maakohtule avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Avalduse kohaselt kavatseb Ü.I. lähemal ajal esitada Tartu Maakohtusse hagiavalduse Ü.I. ja Ü.I.abielu lahutamiseks ja abielust sündinud laste A.I. ning K.I. elukoha ja lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Kuna hagi esitamine ning läbivaatamine võtab aega, peab avaldaja vajalikuks esialgse õiguskaitse kohaldamist. Avaldaja ja Ü.I. elavad eraldi
7. aasta novembrist alates. Lapsed elasid kuni viimase ajani avaldaja juures. Ü.I. oli lastega võimalik kohtuda eelnevalt avaldajaga kokku leppides. Ü.I. võttis
8. septembril
9. a K.I. lasteaiast, lubades avaldajale viia lapse esmaspäeval lasteaeda.
10. septembril
11. a lapsele lasteaega järgi minnes selgus, et Ü.I. ei olnud last lasteaeda toonud. Ü.I. on raske kontakti saada, kuna ta ei vasta avaldaja telefonikõnedele. Avaldajal puudus võimalus tütrega kokku saada ajavahemikul
12. septembrist kuni
13. oktoobrini
14. a. Pooled üritasid
15. oktoobril
16. a saada lastekaitse töötaja juuresolekul kokkuleppele lastega suhtlemise korra kindlaksmääramises. Ü.I. kokkuleppest kinni ei pidanud, jättes
17. oktoobri
18. a õhtul lapsed avaldaja juurde viimata. Samuti ei viinud Ü.I.
19. oktoobri
20. a hommikul K.I. lasteaeda. Sellest ajast alates ei ole avaldajal olnud enam võimalik suhelda oma tütrega. Ü.I. on avaldanud, et soovib tütre enda juurde elama jätta. Poja vastu Ü.I. huvi ei tunne. Selline vahetegemine laste vahel ei ole avaldajale vastuvõetav. Avaldaja leiab, et ühe pere lapsed peavad kasvama koos. Samuti leiab avaldaja, et Ü.I. ei ole käitunud last lasteaeda mitte viies lapse huvidest lähtuvalt, kuna lasteaias käimine on K.I. vajalik tema arengu huvides. Avaldajale ei ole teada, kus ja kelle järelevalve all on K.I. päevasel ajal. Avaldaja palub, et kohus määraks esialgse õiguskaitse korras kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni laste elukoha ja suhtlemisekorra Ü.I. alljärgnevalt: lapsed A.I. ja K.I. elavad alaliselt ema Ü.I. ’e juures; Ü.I. kohustub viivitamatult lapse K.I. üle andma ema Ü.I. ’ele; lapsed A.I. ja K.I. viibivad oma isa Ü.I. juures kaks korda kuus, s.o nädalavahetustel, mil Ü.I. töötab. Isa toob lapsed reedel koolist ja lasteaiast ning viib lapsed ema juurde tagasi pühapäeval kell 17.
21. KOHTU SEISUKOHT Kohus märgib, et
22. augustil
23. a esitas Ü.I. Tartu Maakohtule hagiavalduse Ü.I. ’e vastu abielu lahutamiseks ja lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks (tsiviilasi nr 2-08-55529).
24. oktoobril
25. a esitas Ü.I. täiendava hagiavalduse, milles palus määrata laste A.I. ja K.I. elukohaks enda elukoha, taotledes samas juba hagi tagamise korras vanema õiguste reguleerimist ühiste laste suhtes. Kohus rahuldas
26. oktoobri
27. a kohtumäärusega Ü.I. hagi tagamise avalduse ja määras A I ja K.I. ’e elukohaks Ü.I. elukoha Anne 83-26, Tartus. Sama kohtumäärusega kaasati protsessi eestkosteasutusena Tartu Linnavalitsus, keda kohustati kohtule teatama oma seisukoht laste elukoha määramise osas 14 päeva jooksul arvates määruse saamisest. Kostja on nimetatud kohtumääruse saanud kätte
28. oktoobril
29. a. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Ü.I. ’e avaldus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus on
30. oktoobri
31. a kohtumäärusega laste elukohaks määranud isa elukoha ega pea vajalikuks muuta maakohtu määrusega kindlaks määratud laste elukohta 4 päeva hiljem vaid Ü.I. ’e avalduses toodu alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lõike 2 kohaselt on kohtul õigus hagi tagamise korras reguleerida vaidlusalust õigussuhet ka juhul, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Taotleja poolt esile toodud asjaolud viitavad vanemate omavahelise suhtlemise probleemidele, kuid esile ei ole toodud asjaolusid, milles avaldub oht poolte ühistele lastele. Seega avaldusest ei nähtu objektiivne vajadus maakohtu määruse muutmiseks. Kohus peab vajalikuks oodata asjas ära Tartu Linnavalitsuse seisukoht. Tulenevalt TsMS § 384 lõikest 5 lapse heaolu ohustava asjaolu ilmnemisel võib kohus vaidlusalust õigussuhet esialgselt reguleerida pädeva valla- või linnavalitsuse avalduse alusel sõltumata hagi tagamise avalduse esitamisest. Kohus märgib, et avaldaja saab oma vastuväited kohtu otsustuse osas esitada määruskaebuses, kuivõrd edasikaebe tähtaeg Tartu Maakohtu
32. oktoobri
33. a määruse peale ei ole möödunud. Kohtunik 2