Tsiviilasi nr. 2-07-29663/21 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 4.aprill 2008 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi PG hagi KÜ vastu ühistu 26.juuli 2

) § 241 lg. 1 järgi on ühistu üldkoosoleku otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldaja kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.

§ 20ja kostja põhikirja p.

5.1 järgi kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. Juhatus peab koosoleku kokku kutsuma - seaduses või põhikirjas ettenähtud juhtudel, - siis, kui ühingu huvid seda nõuavad või - siis, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet.

§ 20lg.

4 järgi võivad juhatuselt üldkoosoleku kokku kutsumist taotlenud isikud ise koosoleku kokku kutsuda juhul, kui juhatus ei kutsu koosolekut kokku vaatamata ühingu liikmete seaduses ettenähtud korras esitatud taotlusele. Ühistu koosolek kutsutakse kokku samas korras, mis kehtib juhatusele. Pooltel ei ole vaidlust ka selles, et 15 kostja liiget (15,3%) esitas kostja juhatusele taotluse üldkoosoleku kokku kutsumiseks 15.juulil 2007. Märgitud asjaolu kinnitab ka 3 vastav teade (tl. 48-49). Kostja põhikirja p. 5.4 järgi olnuks koosoleku kokku kutsumise taotluse esitamiseks piisav seitsme liikme pöördumine. Hageja ei vaidlustanud asjaolu, et on koosoleku kokkukutsumise taotluse kostja juhatuse liikmena kätte saanud. Teates on märgitud koosoleku kokku kutsumise põhjendusena juhatuse tegevusetus oma ülesannete täitmisel. Teates on märgitud koosoleku päevakord, s.h. juhatuse valimine. Seega vastab taotlus seaduses ettenähtule. Pooltel ei ole vaidlust selles, et juhatus taotluse alusel koosolekut kokku ei kutsunud. Üldkoosoleku kokku kutsumise taotlus on vormistatud viisil, mida saab pidada koosoleku kokku kutsumise teateks, millena see ka toimis. 15.juuli 2007 üldkoosoleku kokku kutsumine toimus seega õiguspäraselt.

§ 21

järgi võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui koosoleku kokkukutsumisel on järgitud seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Ühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. Ühistu liikmeskond kogunes 15.juulil 2007 koosolekule, kus selgus, et päevakorras ettenähtud küsimuste arutamiseks ja otsuste vastuvõtmiseks ei ole osalejate arv piisav. Koosolekul on otsustatud üksnes korduva koosoleku korraldamise aeg. Mittetulundusühingute seaduses ei ole korduva koosoleku kokkukutsumise korda konkretiseeritud. Osundatud õigusakti mõtte kohaselt toimub korduva koosoleku läbiviimine lihtsustatud korras. Kohus leiab, et 15.juuli 2007 koosolek oli õigustatud otsustama korduva koosoleku läbiviimise. Samas on otsustatud ka koosoleku läbiviimise aeg, s.o. 26.juuli

1. Hageja väited selles, et teistkordse koosoleku kokkukutsumiseks tulnuks uuesti pöörduda juhatuse poole, ei ole kooskõlas seaduse ega kostja põhikirjaga. Kostja põhikirja p. 5.7 järgi viiakse kvoorumi puudumise tõttu teistkordne koosolek läbi seitsme päeva pärast sama päevakorraga. Kostja põhikirja mõtte kohaselt on korduva koosoleku läbiviimise otsustus põhikirjaline, s.o. antud kategoorilises sõnastuses …teistkordne koosolek viiakse läbi…. . Seega ei tulene kostja põhikirjast nõuet, et teistkordse koosoleku läbiviimisel tulnuks uuesti taotleda selle kokkukutsumist ühistu juhatuselt. Juhatusel puudub õigus otsustada, et korduvat koosolekut läbi ei viida. Seaduses ega kostja põhikirjas ei ole konkretiseeritud korduva koosoleku kokkukutsumise teate vormistamist. Seega ei oma määravat tähendust, kes korduva koosoleku teatele alla kirjutab. Põhikirja p. 5.
2. järgi teavitatakse üldkoosoleku kokku kutsumisest iga ühistu liiget kirjalikult vähemalt 7 päeva ette enne selle toimumist, näidates ära arutusele tulevad küsimused ja otsuse projektid nende kohta. Ühistu liikmete 15.juuli 2007 teatega on tõendatud üldkoosoleku kokkukutsumise taotluse esitamine. Teates on määratletud üldkoosoleku päevakord, millele on osundatud 15.juuli 2007 teates (tl. 50). Seega pole õige hageja seisukoht selles, et teistkordse üldkoosoleku kokku kutsumisel ei ole märgitud päevakorda. 15.juuli 2007 teade on koosoleku toimumise aja osas kooskõlas 15.juuli 2007 koosoleku protokollilise otsusega. Teade on vormistatud viisil, mis andis ühistu liikmetele teistkordse koosoleku toimumise aluse, aja, koha ja päevakorra kohta piisavalt teavet. Korduv koosolek kutsuti kokku sama päevakorraga kui esmakordne. Esmakordne koosolek on 4 üksnes otsustanud korduva koosoleku toimumise aja; otsustus on kooskõlas esmakordsele koosolekule ilmunud ühistu liikmeskonna seisukohaga ja põhikirjaga.

§ 21lg.

4 järgi on üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisti. Kostja põhikirja p.-st 5.2 tuleneb, et koosoleku kokku kutsumisel tuleb lisaks päevakorrale ära näidata ka päevakorda lülitatavates küsimustest tehtavate otsuste projektid. Kohus ei nõustu hageja etteheidetega selles, et koosoleku teates ei olnud märgitud päevakorras olevates küsimustes otsuste projekte. Teistkordse koosoleku päevakorra osas on tehtud viide esmakordse koosoleku teates sisalduvale päevakorrale, milles sisalduvad ka vastavate otsuste projektid. Kohus peab vajalikuks märkida, et koosolekul on arutatud üksnes juhatuse tagasikutsumist ja uue juhatuse valimist. Selles küsimuses otsuse projekti puudumine ei riku liikmeskonna õigusi. Kostja põhikirjas ei ole juhatuse liikmete kandidaatide esitamiseks ajalisi piiranguid; p. 6.1 järgi valitakse juhatus üldkoosoleku. Seega tuleb lugeda piisavaks juhatuse valimise päevakorras märkimist. Kohus leiab, et kostja on tõendanud teistkordse koosoleku kokku kutsumise õiguspärasuse. Kostja on esitanud esmakordse koosoleku toimumise õiguspärasust kinnitavad tõendid. Selle koosoleku toimumisega seonduva õiguspärasust ei ole hageja ka kahtluse alla seadnud. Teistkordse koosoleku kokkukutsumine toimub lihtsustatult. Kostja on esitanud esmakordse koosoleku protokollilise otsuse ja selle põhjal koostatud teate. Koosolek on toimunud, sellel osales 39 liiget. Seega on tõepärane kostja selgitus, et koosoleku toimumise teated pandi ühistu liikmete postkastidesse ja ühistu teadetetahvlile. Ebamõistlik on eeldada, et ühistu liikmeid kutsuti koosolekule valikuliselt nagu hageja väidab. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja pidanuks juhatuse liikmena näitama üles suuremat hoolsuskohustust ühistu asjade ajamisel. Hageja on jätnud juhatuse liikmena ühistu liikmete taotluse saamisel koosoleku kokku kutsumata. Hageja ei pidanud ka vajalikuks koosolekul osaleda. Hilisemalt koosoleku otsuse vaidlustamine tuginedes üksnes formaalsetele etteheidetele, ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Hinnates eeltoodut kogumis leiab kohus, et kostja 26.juuli 2007 otsuse tühisuse tuvastamiseks alus puudub. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja on minetanud põhjendatud tuvastushuvi. Ainsa otsustusena on koosolekul otsustatud ühistu juhatuse tagasikutsumine ja uue juhatuse valimine. Sama küsimus on olnud ühistu koosolekul päevakorras ka ühistu järgneval koosolekul. Mõlema otsuse alusel on registripidaja teinud muutmiskanded. kohtukulud Hageja on 10.augusti 2008 maksekorraldusega nr. 1073 tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 1 250 krooni, mis tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 alusel jätta hageja kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162; TsÜS §-st 5;

§-st 20; 21 ja 241 kohus o t s u s t a s: jätta rahuldamata PG hagi KÜ üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamises. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. 5 Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik