Obsah (6)

§ 1047§ 1048§ 127§ 103§ 128§ 132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavaks 15.10.2008, Tallinn, Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

§ 1047

järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1048

lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

§ § 1050 lg 1 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

§ 127

lg 4 sätestab, et isik peab hüvitama kahju üksnes juhul kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Kostja vabaneb ka vastustest, kui ta tõendab, et kahju tekkis vääratu jõu tõttu

§ 103lg 2 järgi.

9. Pooltel puudus vaidlus selles, et hagejale kuuluv sõiduk XXX reg.m, XXX sai avariis kahjustusi, seega on saanud kahjustada kannatanu omand. Kuna hagejale kuuluv asi sai kahjustada, siis tuleb vaadelda kostja käitumist hageja sõidukiga avarii tegemisel kui õigusvastast tegu

§ 1048lg 1 p 5 järgi.

Kostja selgitas, et avarii näol oli tegemist õnnetusjuhtumuga, kits hüppas teele ette, siis sellised väited on tõendamata. Nimelt nähtub AS If Kindlustuse AS juhtumi ja kahju hüvitamise otsusest, et kostja rikkus LE § 129, mis sätestab pikivahe hoidmise kohustuse, tulenevaid nõudeid ning kannatanuks oli teise sõiduki XXX omanik N AS. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi või et see kahju tekkis vääramatu tõttu ja seega on kostja vastutav hagejal tekkinud kahjus. Asjaolu, et kahju tekkis hageja omandile kostja poolt tehtud avarii tagajärjel, vaidluse all ei ole, seega on tõendatud ka kahju tekkimise ja kostja käitumise vahel põhjuslik seos. 10.

§ 127

lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 128

lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline, lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

§ 132

lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.

§ 132

lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele

1. 3
2. Vaidlus puudus selles, et hagejale kuuluv sõiduauto sai vaidlusaluses avariis järgmisi kahjustusi: välja tuli vahetada kapott, stange, iluvõred, tuled, udutuled, radiaator ja lisaks tuli teha remondi- ning värvitöid, millest remonditööd läksid maksma 4000 krooni ja osade hind vastavalt 8450 krooni. Hageja poolt kohtule esitatud auto hooldustööde tegemise kohta esitatud tõenditest nähtub, et sõidukile olid tehtud hooldustöid 30.07.2002, 2001.a., 2004.a ja, 28.02.2006 ning järgmine pidi toimuma kas 105000 km läbisõidu tagant või 30.12.
3. Auto on läbinud tehnilise kontrolli
4. a aprillis ja 2008.a. aprillis. Seega on hageja tõendanud, et 2006.a aprillis oli auto korras. Küll aga nähtub hageja enda esitatud OÜ K arvest 2432213, et esisilla reguleerimine on tehtud hageja poolt pärast sõiduki ülevaatust, st juunis 2008, mistõttu nõustub kohus kostjaga, et hageja ei ole tõendanud, et märgitud esisilla reguleerimise vajadus ja kulud sellele olid otseses põhjuslikus seoses kostja poolt tehtud avariiga. Hageja kirjalikud selgitused sellest, et esisild vajas reguleerimist ja et see oli saanud kahjustusi kostja tehtud avarii käigus ning et seda märkas avariitöid teinud FIE Rein Vaher, ei ole tõendiks. Eeltoodu tõttu ei ole tõendatud asja kahjustamisega seotud kulud, milleks on esisilla reguleerimisega kaasnenud kulud summas 4564,45 krooni. Ülejäänud ulatuses, so 12450 krooni ulatuses, mis hõlmab endas väljavahetamisele kulunud osade hindu 8450 krooni ja taastusremondi maksumust 4000 krooni, on tõendatud kui kahju ulatus

§ 128lg 1, 2 ja § 132 lg 1 1.

lause ning lg 3 tähenduses ning tuleb kostjalt ka hageja kasuks välja mõista.

1. Kostja vaidles vastu sellele, et hageja riskikoefitsient, mis on aluseks kindlustusmakse määramisel, ei ole seoses märgitud avariiga suurenenud. Samas ei ole kostja oma vastuväidet millegagi tõendatud. Hageja poolt kohtule esitatud tema ja kindlustusmaakleri e-kirjavahetusest
2. a. juulist nähtub, et hageja riskikoefitsient on kindlustusseltsi poolt tõstetud 11.01.07 0.93 peale. Eeltoodu alusel nõustub kohus sellega, et hageja riskikoefitsient, mis mõjutab liikluskindlustuses tema makse suurust, on tõusnud ja seega toob kaasa ka täiendavate kindlustusmaksete maksmise ja kulude tegemise hagejale, mida poleks olnud kui kostja ei oleks hageja autoga avariid teinud. Hageja määratles selle suuruse 1740 krooniga. Eeltoodu tõttu on hageja tõendanud riskikoefitsiendi suurenemist ja sellest tulenevalt ka tehtavate makset suurenemist, mis on seega hageja kantud kulud ja tulevikus kantavad kulud

§ 128

lg 1-3 tähenduses, olles seega hageja kahju.

§ 127

lg 6 järgi siis kui kahju tekkimine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, sh tulevikus tekkiva kahju korral, siis otsustab kohus kahju suuruse. Kuivõrd asjas on rakse tuvastada, kui palju maksab hageja tulevikus kindlustusmakseid, st kui suur kahju on, mis võib sõltuda muuhulgas ka lepingu pikkusest, siis lähtudes

§127

lg 6 hindab kohus hagejale tehtavate kulutuste näol tekkinud kahju suuruseks 1740 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista.

1. Kostja väide, justkui tal oleks hagejal olnud kokkulepe teatud kindlustuslepingu sõlmimiseks selleks, et hageja ei esitaks kostja vastu kahju nõuet ehk väide võimalikust kompromissist kahju hüvitamiseks või kahju heastamisest, või nõudest loobumisest, ei ole millegagi tõendatud. Esitatud Seesam Kindlustuse AS poliis nr 29013 kinnitab küll kindlustuslepingu olemasolu, mis on tehtud hageja kasuks ja on ühiste laste investeerimisriskiga kogumiskindlustus, kuid nimetatu ei kinnita väidetavat kahju hüvitamise nõudest loobumist, kompromissi või kahju hüvitamist või heastamist.
2. Kostja väited pooltevahelisest vaidlusest lastele elatisraha maksmise üle, sj laste kasvatamise üle, ei puutu käesolevasse vaidlusesse ja kohus jätab need tähelepanuta. Selle tõttu ei anna kohus hinnangut ka esitatud e-kirjale. 4 Menetluskulud
3. Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 järgi jätab kohus hageja menetluskulud osaliselt kostja kanda vastavalt hagi rahuldatud osale ja kostja menetluskulud vastavalt hagi rahuldamata jäetud osale hageja kanda. lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Hagi kuulus rahuldamisele 75,7% ulatuses ja seega jäävad ANmeneltuskulud 75,7% ulatuses SN kanda ning SN menetluskulud 24,3% ulatuses ANkanda. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik 5