4. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-07-45317 Kuusalu valla avalduses MLilt vanema õiguste äravõtmise nõudes. Määrus vanema õiguste äravõtmise osas jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Menetluskulude kindlaksmääramine Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda. Muus osas jäävad menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord 1 Vanema õiguste ära võtmise määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse määruse teinud kohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 (viisteist) päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Avaldaja taotlus ja põhjendused Kuusalu vald esitas 29.10.2007 Harju Maakohtule avalduse HA’elt ja ML`ilt vanema õiguste äravõtmiseks K ja KA`e suhtes. Kuusalu valla avalduse kohaselt on alaealiste laste K ja KAe vanemad ML ja HA. Lapsi kasvatasid nende sünnist alates vanemad koos. Seoses sellega, et laste emal avaldub aeg-ajalt psüühikahäire ning lisaks tarvitasid nii ema kui isa alkoholi, on pere olnud lastekaitsetöötaja pideva jälgimise all laste sünnist alates. ML on korduvalt keeldunud vabatahtlikust psühhiaatrilisest ravist. Laste isa HA lahkus 2006.a. suvel pere juurest Tallinnasse elama. Alguses toetas ta oma lapsi rahaliselt ja käis neid vaatamas. Alates 2007.a. on kontaktid jäänud väga harvaks ja hetkel ta laste ema jutu järgi oma lapsi rahaliselt ei toeta. Avaldaja on püüdnud pidevalt isaga telefoni teel ühendust saada, et talle tema kohustusi meelde tuletada ja laste kasvatamise osas abi saada. Vahel on see ka õnnestunud, kuid lubadused on kahjuks jäänudki lubadusteks. Pärast lastega üksi jäämist halvenes MLi tervis tunduvalt. Alates XXX.a. tuli ta paigutada isiku tahte vastaselt kinnisesse asutusse ravile. Arstliku ekspertiisi komisjoni otsuse põhjal on MLile määratud raske puue kuni XXX.a. ja tema igakuine töövõimetuspension on 2405 krooni, millele lisandub 420 krooni sotsiaaltoetust. Avalduse kohaselt vajavad lapsed rahulikku ja turvalist kasvukeskkonda, millist nende vanemad neile võimaldada pole suutnud. Nad ei ole oma alaealistele lastele võimaldanud igapäevaseks arenemiseks ja kasvamiseks inimväärset kodu ning on ilma jätnud vanemlikust hoolitsusest ja armastusest. Avalduse kohaselt palub avaldaja võtta ära vanema õigused ML`ilt ja HAelt laste KAe ja KAe suhtes. Kohtuistungi käik ja määruse põhjendused Avaldaja loobus istungil oma nõudest võtta vanema õigused ära MLilt. ML on nõustamise tagajärjel oma elukorraldust parandanud, hoolitseb laste eest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohu leiab, et avaldaja taotlus lõpetada menetlus MLi suhtes on põhjendatud ning avaldaja loobumine tuleb vastu võtta. Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja HA`e suhtes avalduse juurde ning palus võtta puudutatud isikult HA`elt vanema õigused ära, kuivõrd HA on jätnud oma lapsed mõjuva põhjuseta vanemliku hoolitsuseta. Laste isa ei ole oma suhtumist lastesse peale avalduse esitamist kohtusse muutnud kuigi on menetluse jooksul andnud mitmeid lubadusi. Asjast puudutatud isik HA istungi toimumisest teadlik, istungile ei ilmunud, mõjuva põhjuse olemasolu istungilt puudumiseks tuvastatud ei ole. Puudutatud isikute K ja KA esindaja määratud korras on seisukohal, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada HAe suhtes. Esindaja kirjalikust arvamusest nähtub, et HA ei ole hoolitsenud laste eest rohkem kui 1,5 aasta vältel. Asja menetlemise käigus on korduvalt peetud läbirääkimisi H.A , selgitatud talle laste vajadusi ning eriti vajadust isa läheduse järele. H.A on korduvalt nii läbirääkimistel vallavalitsuse kui kohtus andnud lubadusi, et hakkab laste eest hoolitsema, võtab neid suveks enda juurde maale, helistab, viib vanavanemate juurde, toetab rahaliselt. Tegelikult ei ole HA ühtegi oma lubadust pidanud. Terve suve jooksul ei ole H.A oma lastega kontakteerunud, 2 neile helistanud ega käekäigu järgi pärinud. Ta ei ole külastanud lapsi nende kodus ega võtnud lapsi enda või oma vanemate juurde, samuti ei ole ta kordagi lapsi rahaliselt toetanud. Laste esindaja hinnangul kinnitab isa käitumisviis, et ta ei arvesta lastega ega tunne huvi nende käekäigu vastu, pidades olulisemaks enda huve. Laste esindaja on seisukohal, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist HA`e pikaajaline soovimatus hoolitseda oma laste eest ja huvi puudumine laste käekäigu vastu. Olles teadlik laste ema tervislikust seisundist ei ole hoolimata sellest H.A pika perioodi vältel pidanud vajalikuks kontrollida laste turvalisust. Huvi puudumine laste käekäigu vastu on väljendunud ka ülalpidamise andmata jätmises, sest isa ei ole tundnud endal vastutust laste rahalise toimetuleku eest. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks isa ei oleks saanud täita vanema kohustusi. Laste esindaja leiab, et vanema õiguste ära võtmise tingimused ei ole M.L osas täidetud. Eestkosteasutuse kontrollitud andmetel on M.L jätnud küll korduvalt oma lapsed hooletusse, kuid selleks on mõjuv põhjus. Esindaja märgib, et juhul kui M.L tervisliku seisundi tõttu ei oleks tagatud laste turvalisus, annaks see aluse laste eraldamiseks perekonnast. Lisaks on laste esindaja seisukohal, et käesoleval ajal saab M.L katkematu sotsiaaltöö ja nõustamise toel hakkama laste kasvatamisega. M.L on aru saanud sotsiaaltöö eesmärgist, on hoidunud alkoholi tarvitamisest ning hoolitseb oma laste eest kohaselt. Korrapärane eluviis on aidanud tasakaalus hoida tema psüühilist tervist, mistõttu puudub praegu vajadus laste eraldamiseks perekonnast. Asjast puudutatud isik ML avaldas kohtuistungil, et terve suve jooksul laste isa lastega kohtunud ei ole, elatist tasunud ei ole. Kohus, kuulanud ära avaldaja esindajate ja puudutatud isikute ning lapse esindaja seisukohad, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, leidis, et avaldus on leidnud asja arutamise käigus tõendamist ja kuulub rahuldamisele HA`e suhtes. Asja materjalidele lisatud sünnitunnistuste ärakirjadest (t/l 9-10) nähtub, et KAe ja KAe ema on ML ja isa on HA. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) 550 lg 1 p-le 2 lahendatakse vanema õiguste määramine lapse suhtes hagita menetluses.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kohus on ära kuulanud laste ema MLi ja laste isa HA`e 18.02.2008.a. ja 28.04.2008.a. toimunud istungil.
lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Kohus on ära kuulanud ka lapse KA`e. Lapsesse puutava vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus eelkõige lapse huvidest. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) §-ile 50 lg 1 on vanemal kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. Selle nõude rikkumise puhul vanemate õigusi ei kaitsta ja kooskõlas seadusega võib vanemailt ära võtta vanema õigused. Perekonnaseaduse § 54 lg 1 p 1 alusel võtab kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel ära vanema õigused vanemalt, kes alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Kohus leiab, et vanema õiguste äravõtmine HA`elt on põhjendatud, kuna puudutatud isik on jätnud oma vanema kohustused mõjuva põhjuseta täitmata. Asjas puudub vaidlus selles, et HA ei ole umbes 1,5 aasta jooksul laste K ja KA kasvatamises osalenud. 2007 ja 2008.a. on laste ja isa kontaktid olnud väga harvad, laste emale elatist laste 3 ülalpidamiseks HA tasunud ei ole. 18.02.2008.a. toimunud istungil kinnitas HA, et hakkab tegelema oma laste elukorralduse küsimusega. 28.04.2008.a. kohtuistungil selgus, et kahe kuu jooksul on HA kohtunud lastega vaid korra, laste elukorralduse küsimus on lahendamata. 28.04.2008.a. toimunud istungil kinnitas HA, et tihedam suhtlus hakkab lastega toimuma suvel kui ta lapsed enda juurde maale kasvatada võtab. 16.09.2008.a. toimunud istungil selgus, et isa ei ole lastega mitte üksi kord suve jooksul kohtunud, mitte mingisugust initsiatiivi ega huvi HA 5 kuu jooksul oma laste kasvatamise suhtes ei ole ilmutanud, laste emale laste ülalpidamiseks elatist tasunud ei ole. Kohus leiab, et eeltoodud asjaoludega on tõendatud HAe pikaajaline soovimatus hoolitseda oma laste eest ja huvi puudumine oma laste käekäigu vastu. Kohus leiab, et HA ei suuda adekvaatselt hinnata oma laste vajadusi. Kuna HA ei ole oma vanema kohustuste täitmata jätmise mõjuvast põhjusest kohut teavitanud ning kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks mõjuv põhjus PKS § 54 lg 1 p 1 mõttes, siis asub kohus seisukohale, et esitatud avaldus vanema õiguste äravõtmiseks HAelt on seaduslik, põhjendatud ja tõendatud, vastab laste huvidele ja kuulub rahuldamisele. Kohus peab ebapiisavaks puudutatud isiku põhjendust, mille kohaselt ei ole ta laste eest hoolitsenud seetõttu, et tal on vaja enda elukorraldust parandada sh. korteris remonti teha. Kohus selgitab HAele, et vastavalt perekonnaseaduse §-le 55 lg 2 võib eestkosteasutus lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lastega, kui see ei avalda lastele kahjulikku mõju. Perekonnaseaduse § 56 lg 1 kohaselt isiku nõudel, kellelt vanema õigused on ära võetud, võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt vanema õigusi ei taastata, kui laps on lapsendatud. Krista Kirspuu kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.