KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2008.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja num

§ 76

lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 101

lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist, öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Pooled on lepingus kokku leppinud intressimääras 25.01 % krediidisummalt ühe aasta kohta ning tulenevalt

§ 415lg 1 on hageja õigesti arvestanud viivisemääraks 25.01 % põhivõlalt aastas.

Leppetrahvi nõudes on pooled kokku leppinud üldtingimuste p 6.3. Hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud tagastamata krediidisumma 39 825.40 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 9 762.69 krooni, viivise perioodil alates 19.07.2007 2

§ 113

lg 5 kohaselt kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Kuna hageja nõutav kahju ei ületa viivist, on võla sissenõudmisega seotud kulu nõue summas 900 krooni õiguslikult põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja on esitanud kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu nõude summas 14 761.85 krooni, mille moodustab osa lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressist, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas.

§ 416

lg 3 kohaselt, kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Seaduses sätestatud imperatiivse keelu tõttu lõpeb tarbijakrediidilepingu ülesütlemise korral intressi maksmise kohustus ülesütlemisele järgneva aja eest. Seega ei ole võimalik nõuda intressi ka kahjuna ajavahemiku eest, mil võlausaldaja kaotas võimaluse saada kasu tasutava intressina (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-12207). Kohus jätab juhindudes

§ 416lg 3 § 421 rahuldamata hageja nõude kahjuhüvitise osas summas 14 761.85 krooni. Ts

MS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamisega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus jätab kahjuhüvitamise nõuded rahuldamata, tuleb hageja menetluskulud jätta 80 % ulatuses kostja kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Meeli Kaur kohtunik 3