2-07-50705 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2008. a kell 14.00 tsiviilkantselei k

§ 94lõige 3-st esitas MR11.09.2006.a.

avalduse OÜ M osa müügilepingu tühistamiseks, kuna selgus, et kostja oli MRt pettusega kallutanud OÜ M osa omandama. MR soovis taganeda MOÜ kuuluva osa ostu-müügi lepingust. LM kohale ei ilmunud. M. R on taganenud osa ostu-müügi lepingust, seega on kohustus ära langenud. Seega omab MR 2 rahalist nõuet LM vastu summas 1 497 900.- krooni (s.o. osa müügilepingus sätestatud 1 200 000.krooni, OÜ M osakapitali suurendamiseks tehtud sissemakse150 000.- krooni ja hageja poolt sooritatud raha ülekanded summas 147 900.- krooni). Hageja 2 vähendas hagi esitamisel oma varalist nõuet kostja vastu summani 500 000.- krooni. Kostja vastus Kostja hagiavaldusega ei nõustu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Arvesse võttes nõuete kaitsmise koosolekul pankrotihalduri poolt esitatud vastuväiteid JA`u ja MR nõuetele, on hagejad esitanud ühise hagi hageja 1 varalise nõude summas 15 400 000 krooni ja hageja 2 varalise nõude summas 500 000 krooni tunnustamiseks. Pankrotihaldur leiab, et vaidles hageja 1 nõudele vastu põhjendatult alljärgnevatel põhjustel: Hageja 1 esitas nõude võlaõigusseadus § 1028 alusetu rikastumise sätete kohaselt. Kostja leiab, et hagejal 1 puudusid kinkelepingust taganemise materiaalsed eeldused, mistõttu ei ole põhjust kohaldada võlaõigusseaduse § 1028 sätteid. Hageja 1 esitas notariaalse avalduse kostja ja hageja 1 vahelisest 09.05.2006 kinnistu kinkelepingust ja asjaõiguslepingust taganemiseks, kuid see ei too automaatselt kaasa alusetu rikastumise sätete kohaldamist. Kinkelepingust taganemiseks ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõudmiseks peavad lisaks formaalsetele tingimustele (esmajoones avalduse esitamine) olema täidetud ka materiaalsed eeldused, mis annavad aluse kinkelepingust taganemiseks. Kinkelepingust taganemise avalduse järgi taganes hageja 1 kinkelepingust võlaõigusseaduse § 267 p 1 alusel põhjusel, et kostja on näidanud üles jämedat tänamatust hageja 1 lapselaps MR vastu. VÕS § 276 p 1 alusel lepingust taganemise põhjendusena on hageja 1 toonud järgmised asjaolud: LM ja M Rvahel OÜ M osa müügilepingu sõlmimisel LM poolt MR kõigi andmete mitteavaldamine ettevõtte tegeliku majandusliku olukorra kohta. LM lustas ettevõtte majanduslikku olukorda, kallutamaks MR`t osa omandama, millega on LM„rünnanud” hageja 1 perekonnaliiget, sõlmides viimasega LM kuulunud osa müügilepingu pettuse abil. Kostja leiab, et hageja 1 poolt kinkelepingust taganemise avalduses toodud asjaoludel ei ole tõendatud võlaõigusseaduse § 267 p-s 1 toodud eelduste olemasolu. Kostja on seisukohal, et äriühingu osa müügilepingu sõlmimisel väidetavalt kõigi andmete mitteavaldamine ei ole käsitatav hageja 1 perekonnaliikme ründamisena ja jämeda tänamatusena. Nõudeavalduses väidab hageja 1, et kostja lubas kasutada talle kingitud kinnistuid äritegevuses ning saadud tulu jagada võlausaldaja lapselapse Marko Rohtlaga. Samuti lepiti kokku, et hageja 1 teine lapselaps MR omandab kostjale kuuluva osa OÜ-s M, nimetatud osa katteks kingiti antud kinnistud kostjale. Pärast kostja osa võõrandamist hageja 1 lapselapsele MR selgus, et kostja ei avaldanud viimasele kõiki andmeid ettevõtte majanduslikust olukorrast ning võõrandatud osa väärtus ei vastanud esialgsele kokkuleppele. Kostja arvates ei ole hageja 1 väited kooskõlas võlaõigusseaduse § 259 lg 1 põhimõttega, mille kohaselt on kinkeleping tasuta leping. Kinkelepinguga ei ole tegemist juhul, kui kinkija nõuab kingisaajalt vastusooritust, kinkeleping ei anna alust vastusoorituse nõudmiseks või nende eeldamiseks. Hageja 1 väidab, et tulenevalt

§ 94

lg 3-st esitas MR11.09.2006 avalduse OÜ M osa müügilepingu tühistamiseks, kuna kostja oli MRt pettusega kallutanud OÜ M osa omandama. Hageja 1 ja hageja 2 poolt ei ole nõudeavaldustele lisatud avaldust lepingust taganemiseks. Hageja 2 on nõudeavalduse lisadena lisas nr 2 loetlenud küll avalduse lepingust taganemiseks, aga tegelikkuses on lisatud lisana nr 2 notari kinnitus MR viibimise kohta 19.09.2006 notaribüroos eesmärgiga sõlmida MR`le kuuluva osa tagasimüügileping ja asjaõigusleping. Notari kinnitusest nähtuvalt soovis MR hoopis sõlmida osa tagasimüügilepingu, kostjale jääb arusaamatuks hageja 1 väide tehingu eelneva tühistamise kohta, mis välistaks hilisema müügitehingu. 3 Hageja 2 väidab nõudeavalduses, et on esitanud kostjale avalduse OÜ M müügilepingu tühistamiseks, kuna kostja on teda pettusega kallutanud nimetatud äriühingu osa omandama. Samas väidab hageja 2, et ta soovis hoopis taganeda OÜ M osa müügilepingust 19.09.2006.a. notaribüroos vastavalt tehingueelselt notaribüroole esitatud ja büroo poolt ettevalmistatud andmetele. Hageja 2 poolt nõudeavaldusele lisana nr 2 lisatud isiku notaribüroos viibimise kinnitusest nähtuvalt soovis MR hoopis sõlmida talle kuuluva osa tagasimüügilepingut ja asjaõiguslepingut, kostjale jääb arusaamatuks hageja 2 tahteavalduse tegelik sisu, sest hageja 2 poolt esitatud väited on vastuolulised. Tehingu tühistamiseks peavad lisaks formaalsetele tingimustele (esmajoones avalduse esitamine, selle kättesaamine adressaadi poolt) olema täidetud ka materiaalsed eeldused, mis annavad aluse tehingu tühistamiseks. Hageja 2 on näidanud tühistamise alusena pettust (

§ 94lg 3).

Kostja leiab, et pettuse olemasolu on hageja 2 poolt tõendamata. Hageja 2 ei ole esitanud ühtegi tõendit kostjapoolse väidetava majandusliku olukorra ilustamise kohta. Nõudeavaldusele lisatud OÜ M osa müügilepingus p 1.5.1 on hageja 2 kinnitus, mille kohaselt ta on osaühingut puudutava dokumentatsiooniga tutvunud. Vastupidise tõendamine on hageja 2 kohustus. Hageja 2 väited pettuse asjaolude kohta, et talle ei antud üle asjaajamist, kassat, raamatupidamist ja muid dokumente ei ole asjakohane, kuna nimetatud kostja kohutus osa võõrandamisel ei tulene ei osa müügilepingust ega äriseadustikust. Hageja 2 väited pettuse asjaolude kohta, et ta investeeris aasta pärast osaluse omandamist 150 000 krooni OÜ M osakapitali tõstmisele, ei ole käsitletavad müügitehingu tühistamise materiaalse eeldusena, eriti silmas pidades asjaolu, et hageja 2 oli siis ja on käesoleva ajani OÜ M juhatuse liige, kes peaks eeldatavasti olema informeeritud äriühingu majanduslikust seisust. Hageja 2 esitas ka nõude tema poolt kostjale sooritatud sularahaülekannete osas summas 147 900 krooni, nõudeavaldusele lisana nr 4 lisatud pangakonto väljavõttelt ei selgu, kelle arvelt on ülekanded tehtud, puuduvad panga kinnitused. Hageja 2 ei ole tõendanud kostjapooset kahju tekitamist ja selle kahju suurust ebaõigete andmete avaldamisega või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega, hageja 2 sellekohased väited on paljasõnalised. Kohtuistung Kohtuistungil 22.09.

1. a jääb hagejate esindaja hagiavalduse juurde. 8.juunil 2006 sõlmis M.R L.M lepingu, peale osa võõrandamist selgus, et kostja ei olnud avaldanud kõiki asjaolusid ja need ei kajastunud ka majandusaasta aruannetes. Teine nõude summa tuleneb sellest, et Rohtla on nelja pangaülekandega kandnud M 147 900 kr. Hageja vähendab nõude summat, palume tunnustada nõuet 500 000 krooni ulatuses. Osa müügilepingus kirjas olevad dokumendid, neid ole kajastatud raamatupidamises. Nende dokumentidega ei olnud võimalik tutvuda. M.R ei oleks seda lepingust sõlminud, kui ta oleks teadnud neid asjaolusid. Kostja esindaja hagi ei tunnista, kostja jääb kirjalikult antud vastuväidete juurde. Hageja ei ole tõendanud, et teda peteti, ei saa olla restitutsiooni, kui ei ole raha üle antud ja hageja ei ole seda tõendanud. Äriühingu osakapitali sissemakse- nõue saaks olla M vastu. Hageja ei ole tõendanud oma nõudeõiguse olemasolu, samuti 147 900 summa tasumist. Tõendatud on ainult see, et hageja on maksnud summa 150 000 osakapitali, kuid siin ei ole füüsilise isiku vastu nõuet. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hagejate ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. 4 Kohus on tuvastanud, et 02.05.
2. a kuulutati Harju Maakohtu otsusega välja LM pankrot. MR esitas pankrotihaldur Eve Selbergile nõudeavalduse kogusummas 1 497 900 krooni. 06.11.
3. a toimus LM pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek. MRnõue jäi tunnustamata, sest sellele vaidles vastu pankrotihaldur Eve Selberg. PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. MRnõudeavalduse kohaselt tuleneb tema nõue kostja pankrotimenetluses asjaolust, et MR on 11.06.
4. a esitanud avalduse OÜ M osa müügilepingu tühistamiseks (tl 44,105,125). MR leiab, et on taganenud osa ostu-müügilepingust, seega on kohustus ära langenud ja hageja II omab nõuet kostja vastu summas 1 200 000 krooni). Lisaks investeeris 31.07.
5. a MR150 000 krooni OÜ M osakapitali tõstmiseks (tl 134) ning ajavahemikul 22.06.2006 kuni 05.08.
6. a on MR teinud LM ülekandeid summas 147 900 krooni (tl 44, 51, 52,105). Kostja vastuväite kohaselt on nõudeavaldusele lisatud lisana nr 2 notari kinnitus MR viibimise kohta 19.09.2006 notaribüroos eesmärgiga sõlmida MR`le kuuluva osa tagasimüügileping ja asjaõigusleping. Notari kinnitusest nähtuvalt soovis MR hoopis sõlmida osa tagasimüügilepingut (tl 50). Kohus nõustub kostjaga selles, et MR ei ole käesolevas menetluses tõendanud, et on kehtivalt taganenud MOÜ osa müügilepingust. Selleks, et saavutada tehingu kehtetust, peab tühistamisõigust kasutav pool tegema vastava avalduse teisele poolele (

§ 98lg 1).

Kuigi tahteavaldusel ei ole eraldi vorminõudeid, tuleb tõendada selle teise pooleni jõudmine (

§ 69

). Hageja 2 ei ole tõendanud, et osa müügilepingu tühistamise avaldus on üldse LM saadetud. Kohus on seisukohal, et kohtutoimikus olev dokument (tl 125-126) saab olla üksnes avalduse projekt või mustand, arvestades avaldusel olevaid märkmeid ja juurdekirjutusi. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et juhul kui MR tahe oleks suunatud osa müügilepingu tühistamisele ei oleks ta saanud 19.09.

1. a sõlmida osa tagasimüügilepingut. Kuid just hageja tahe tagasimüügilepingut sõlmida nähtub notari kinnituselt (tl 50). Kohtu hinnangul ei saa MRl olla kostja vastu nõuet osa ostu-müügilepingust summas 1 200 000 krooni ka seetõttu, et tegelikkuses MR sellist summat LM ei tasunud. Hageja esindaja kohtuistungil esitatud väide, et tasumine siiski toimus on vastuolus toimiku muude materjalidega. JA on esitanud nõude kostja vastu seetõttu, et 09.05.
2. a sõlmis JA kostjaga kinkelepingu, millega kostja omandas JA kuulunud kinnistud. Kostja lubas maatükke kasutada äritegevuses ning saadud tulu jagada JA lapselapse MR ning JA teine lapselaps MR pidi omandama kostjale kuuluva osa OÜ-s M. Nimetatud osa katteks kingiti antud maatükid kostjale (tl 21). Kinkelepingust taganemise avalduses kinnitab JA, et MRl puudus osa omandamiseks kokkulepitud summa. Seetõttu pöördus MR JA poole, kes oli oma perekonnaliiget meeleldi nõus aitama (tl 33). Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et MR ja LM vahel lepingu p 2.2 (tl 30) nimetatud raha ülekannet ei toimunud. Osa müügihind loeti tegelikkuses tasutuks JA saadud kinnistutega. MR leiab, et tal on nõue kostja vastu ka seetõttu, et ta investeeris 31.07.
3. a 150 000 krooni OÜ Mosakapitali tõstmiseks (tl 134). Kohtu hinnangul ei ole MRl 150 000 krooni nõudeõigust kostja vastu. Kohtule esitatud tõendi kohaselt on MRtasunud OÜ M arvelduskontole sularahas 150 000 krooni selgitusega osakapitali tõstmiseks (tl 133). Kohtu hinnangul ei saa OÜ-le Mtasutud rahasummasid tagasi nõuda Liis Männistult. Hageja väitel ei avaldanud kostja osa müügilepingut sõlmides hagejale kõiki andmeid ettevõtte tegeliku majandusliku olukorra kohta, kostja varjas hageja ees äriühingul lasuvat laenulepingust tulenevat kohustust OÜ Ettur ees summas 2 209 694.51 krooni (tl 105). Kohtule esitatud osa müügilepingu p 1.5.1 kinnitab ostja, et talle on teada osaühingu põhikiri ning osaühingut 5 puudutava dokumentatsiooniga on ostja tutvunud ning tuginedes dokumentatsioonile ja müüja poolt lepingus esitatud kinnitustele on ostja osaühingu majanduslikust olukorrast teadlik (tl 30).

§ 94

lg 1 kohaselt pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Seega vajab pettus olulise eritunnusena eksimuse põhjustanud isiku erilist psühholoogilist suhtumist oma tegevusse. Kohtu hinnangul on jäänud kohtumeneltuses paljasõnaliseks hageja väited selle kohta, et kostja kallutas teda pettusega osa müügilepingut sõlmima. Kui hageja tegelikkuses ülevaadet äriühingust ei omanud ei olnud tal mingit kohustust lepingut 08.06.

1. a allkirjastada. Kohtu hinnangul on mõistlik äriühingu väärtusele hinnangu andmisel kasutada ka eriteadmistega isikute abi ja nõustamist. Arvestades, et kinnistute kinkeleping sõlmiti 09.05.
2. a ja osa müügileping kuu aega hiljem (tl 32), jäi hagejal äriühingu majandusliku seisu kontrollimiseks ka piisavalt aega. Juhul kui hageja seda vajalikuks ei pidanud, kannab ta ka ebaõnnestunud majandustehingu sooritamise riski. MRkinnitusel on ta ajavahemikul 22.06.2006 kuni 05.08.
3. a teinud LMülekandeid summas 147 900 krooni (tl 44, 51, 52,105). Kohus nõustub kostjaga, et esitatud väljavõttelt ei nähtu, mis alusel on MRülekanded teinud. Kohtu hinnangul ei muutu mitte iga makse tegija automaatselt pankrotimenetluses võlausaldajaks. Tehingu sisust peaks nähtuma, et võlgnikul on raha tagastamise kohustus või kohustus teha mingi sooritus või ka see, et raha on saadud alusetult. Käesoleval juhul ei ole kohtumenetluses tõendatud, et Liis Männistul on tekkinud kohustus MRees. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses MR kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 6