, § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 108 lg 1 ning § 113 alusel välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi summas 5 948,09 krooni ning sissenõutavaks muutunud viivise 4 679,53 krooni. Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud tasuma leppetrahvi 20 % ülesütlemise hetkeks tasumata krediidisummalt. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 11 000 krooni. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud summas 1450 krooni, mille tasumist nõuab hageja
, § 101 lg1 p1, § 108 lg1, § 142 lg1 ja § 145 lg 1 ja lg 2 ning üldtingimuste p.5.3 ja 9.3. alusel. Lisaks ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele esitab hageja leppetrahvi ületavas osas kostjate vastu kahju hüvitamise nõude ehk saamata jäänud tulu nõude summas 32 000 krooni, mille moodustab osa lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressist, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. Lepingu rikkumisest tuleneva saamata jäänud tulu leidmiseks tuleb lepingus kokkulepitud intressist maha arvata lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress 5948,09 ning leppetrahv 11 000 krooni. Seega on hagejal õigus nõuda kostjatelt kahju hüvitamist summas 121 464,61 krooni, mida hageja vähendab 32 000 kroonini. Kahjuhüvitise väljamõistmine on põhjendatud ka asjaoluga, et lepingu kehtivuse ajal ning ka pärast lepingu ülesütlemist ei tasunud kostjad ühtegi makset. Sellest johtuvalt on hageja veendunud, et ka tulevikus venib kohtuotsuse täitmine pikemale ajale, kui lepingu kehtivus oleks olnud. Seeläbi on hageja huvid kahjustatud, sest hageja ei eeldanud põhivõlgnikuga lepingu ja käendajaga käenduslepingu sõlmimisel, et kostjad hakkavad lepinguid rikkuma ning, et hageja saab kostjate poolt võlgnetavad summad tunduvalt hiljem tagasi, kui lepingu sõlmimisel kokku lepiti. KOSTJA VASTUS 26.märtsil 2007 esitatud kirjalikus vastuses kostja J L hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt on Viru Maakohus alusetult võtnud käesoleva vaidluse oma menetlusse, kuna tarbijakrediidilepingu p 10 kohaselt lahendatakse vaidlused Tartu Maakohtus. Seega on antud asjas poolte kokkuleppel vastavalt TsMS § 104 valitud kohus. Samuti sai kostja V K ta endale käendajaks pettusega, seletades, et tal on vaja välja osta metsalank ja selleks on vaja võtta tarbijakrediiti. Peale langi väljaostmist pidi V K puidu koheselt realiseerima ja laenu tagasi maksma. Kuid seda ta ei teinud. 2
) §3 p1 tulenevalt võlasuhe võib tekkida ka lepingust. Krediidilepingu mõiste on sätestatud
lg1, mille kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
tulenevalt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
) alusel nõuda kohustuste täitmist.
lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
tulenevalt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Tulenevalt
lg-st 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Käendaja kohustub vastutama põhivõlgniku võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (
Kuna ei laenusaaja ega käendaja pole lepingutega võetud kohustusi täitnud, siis peavad nad
lg 1 ja § 150 alusel vastutama hageja ees solidaarselt, sest käenduslepinguga (tl 15 -16) ei ole piiratud käendaja vastutus selliselt, et ta vastutab üksnes juhul, kui krediidiandja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada Tulenevalt TsMS §230 lg1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja V K ei esitanud vastuväiteid hagile, tal ei ole vaidlust tema ja hageja vahel lepingu sõlmimise, lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise, võlgnevuse tekkimise ega tekkinud võlgnevuse suuruse üle. 22.06.2006 tarbijakrediidilepinguga nr 0602367/95kt (tl 7- 11) V K´ile antud laenu 55 000 krooni. Kostjad ei ole lepingu kehtivuse ajal ega pärast lepingu üleütlemist ühtegi summat tasunud, mistõttu kostjate võlgnevus tarbijakrediidilepingu ja käenduslepingu alusel on 55 000 krooni. Tarbijakrediidilepingu alusel on põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 25,02% krediidisummast ühe aasta kohta, kokku 1138 412,70 krooni. Lepingu üleütlemise hetkeks 18.10.2006. (tl 24) oli sissenõutavaks muutunud, kuid tasumata 5948,09 krooni (tl 9-11). Tulenevalt
lg 1 p-st 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda
lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitus intressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu üldtingimuste (tl 12-14) p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata.
lg 1 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui
§-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks kokkuleppes nr 1 sätestatud intressimäär ehk 25.02% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 18.10.2006 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunu tasumata viivis 4,56 krooni. Kuna hageja ütles lepingu üles 18.10.2006.a, algab viivise arvestamine alates 19.10.2006.a. Kuna kostjad ei ole pärast lepingu ülesütlemist tagastamata krediidisumma katteks mitte ühtegi makset tasunud, on hageja viivisenõue perioodil 19.10.2006- 19.02.2007 kokku 4674,97 krooni (55 000 kr * 25,02% * 124 päeva/365). Kokku moodustab sissenõutavaks muutunud viivis 4679,53 krooni. Kostjad ei ole põhistanud ega tõendanud, et esineksid viivisenõude vähendamise alused, sh, et viivis on ebaproportsionaalne, ebamõistlikult kõrge või kostjale üleliia koormav. 4
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste (tl 1214) p-st 6.3 tuleneb, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 11 000 krooni (55 000 krooni * 20%). Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et esineksid leppetrahvi vähendamise alused, sh, et leppetrahv on ebaproportsionaalne, ebamõistlikult kõrge või kostjale üleliia koormav. Vastavalt
lg 1 p 3 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 1, 2 ja 4 kohaselt on varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu, mis seisneb kasus, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Hageja põhjendab kahju tekkimist ja selle suurust asjaoluga, et tarbijakrediidilepingu alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 25.02% krediidi summast aastas ehk kogu krediidisummalt tulnuks lepingu kehtivuse korral tasuda 138 412,70 krooni intressi. Nimetatud intressi oleks hageja olnud õigustatud saama, kui ei oleks esinenud kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid, st kostjapoolset lepinguliste kohustuste rikkumist ning lepingu ülesütlemist. Lepingu rikkumisest tuleneva saamata jäänud tulu leidmiseks tuleb tarbijakrediidilepingus kokkulepitud intressist maha arvata lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress 5948,09 krooni ning leppetrahv 11 000 krooni. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist summas 121 464,61 krooni (138 412,70 krooni – 5948,09 krooni – 11 000 krooni), mida hageja on vähendanud 32 000 kroonini. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud, mille tasumist hageja nõuab
Kostjad on jätnud tasumata hagejale kokku 1450 krooni kostjatele 04.08.2006 ja 19.08.2006 saadetud sissenõudmiskirjade, 22.09.2006 saadetud lepingu ülesütlemishoiatuse ning 18.10..2006 saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest ja 18.10.2006.a käendajale saadetud nõudekirja eest. Kostja J L on leidnud, et Viru Maakohus on alusetult antud tsiviilasja oma menetlusse võtnud, kuna tarbijakrediidilepingu nr 0602367/95kt kohaselt lahendatakse vaidlused Tartu Maakohtus. TsMS § 104 on sätestatud nõuded kohtualluvuse kokkuleppele. TsMS § 104 nõuded ei ole täidetud, kuna antud tsiviilasjas on üheks pooleks füüsiline isik. Kui lepingu üheks pooleks on füüsiline isik, siis seadus kohtualluvuse kokkulepet ette ei näe. Hagiavaldus on esitatud kaaskostjate vastu. TsMS § 97 lg1 on sätestatud, et hagi mitme kostja vastu võib hageja omal valikul esitada ühe kaaskostja elu- või asukoha järgi. Kostja V K elukohaks on xxx. Seega eeltoodust, TsMS § 97 lg1 ning Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ § 2 lg 1 p 2 tulenevalt on antud tsiviilasja pädev lahendama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.