) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist.
lg 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama.
lg 1 sätestab, et elatise käesoleva seaduse paragrahvis 60 nimetatud täisealisele isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes käesoleva seaduse paragrahvis 61 sätestatust.
lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Tulenevalt
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määrusega nr. 273 on kuupalga alammääraks 2007.a. kehtestatud 3600 krooni. Seega 2007.a. aastal ei võinud igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 1800 krooni. Hageja esitas kohtule hagi, milles palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 1800 krooni tagasiulatuvalt alates 21.12.2006.a. kuni kooli lõpetamiseni ehk 21.06.2007.a. Hagiavalduse kohaselt maksis kostja hageja ülalpidamiseks elatist kohtutäituri kaudu kuni hageja täisealiseks saamiseni 21.12.2006.a.. Peale seda kostja enam hagejat ei toetanud, kuigi hageja jätkas õpinguid Tallinna Reaalkoolis kuni 21.06.2007.a. Hageja ei käinud sellel ajal tööl ega omanud sissetulekuid. Hageja on kohtule esitanud 06.12.2007.a. kooli tõendi, mille kohaselt õppis hageja 2006/2007 õppeaastal 12. klassis. Kostja hagi ei tunnista. Hageja sai täisealiseks 21.12.2006.a. ning lõpetas kooli 21.06.2007.a., aga hagi esitas alles 21.12.2007.a. Kostja leiab, et hagi on esitatud ebamõistlikult hilja. Kostja leiab, et kui hageja vajas materiaalset toetust gümnaasiumis õppimise kestel, siis oleks hageja pidanud seda küsima tollel hetkel või algata elatise väljamõistmine gümnaasiumis õppimise hetkel. Kostjal on peale hageja veel kolm last, keda ta peab ülalpidama ning, kes võivad sattuda halvemasse olukorda antud hagi rahuldamisel. Kostja on füüsilisest isikust ettevõtja ning tema sissetulekud on ebaregulaarsed. Kostja on kohtule esitanud laste H M ja A –M M sünnitunnistused. 2 Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseadus näeb ette võimaluse välja mõista elatise aasta tagasiulatuvalt enne elatishagi esitamist. Perekonnaseadus § 60 lg 2 näeb, ette kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Kuna kostja hagejat gümnaasiumis õppimise ajal üleval ei pidanud, siis juhindudes
Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks igakuine elatusraha krooni hageja ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 21.12.2006.a. kuni kooli lõpetamiseni ehk kuni 21.06.2007.a. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel. Poolte menetluskulud tuleb vastavalt TsMS § 164 lg 3 jätta poolte endi kanda. Taimi Kollom Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.