lg 3 eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Samas ei ole hageja kohtule tõendanud, et hageja üldse lisatöid teinud oleks, kuivõrd hageja ei ole kohtule tõendanud, et OÜ D 03.07.2007.a. arvel nr 349 märgitud painutuspingi detailide mehaaniline töötlemine ei oleks käsitletav hageja hinnapakkumise punktis 5 nimetatud tapikaelte ja väntvõlli teritamisena. Ka hageja ise on leidnud, et mõlemad tööd on mehaanilised töötlemised, kuid ei ole tõendanud kohtule nende võimalikku väidetavat erinevust. Hageja sellekohased on väited on jäänud paljasõnaliseks. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas pooltevaheline eelarve oli siduv või mittesiduv.
lg 1 töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Tööleht/lepinguga L06-55 on tõendatud, et lisatööde teostamine lepitakse kokku eraldi. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et mingites lisatöödes oleks kokku lepitud. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt ei oleks pooltevaheline eelarve olnud siduv täies ulatuses. Tööleht/lepingust nr L06-55 nähtuvalt ei sisaldanud hinnapakkumises toodud hind üksnes materjalide maksumust. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et eelarve ei olnud siduv üksnes materjalide maksumuse osas, tööde maksumuse osas oli aga tegemist siduva eelarvega. Ka hinnapakkumise nr 06/22 punktist 6 nähtuvalt ei sisaldanud hinnapakkumine pukside ja vajalike varuosade maksumust.
lg 2 mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud. Käesoleval juhul ületas hageja eelarvet 78 % ulatuses, seega olulisel määral. Isegi kui asuda seisukohale, et pooltevaheline eelarve ei olnud siduv, ei ole hageja tõendanud kohtule, et eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Hageja poolt kohtule esitatud hageja 22.08.2007.a. kirjast nr 12/61 nähtuvalt on hageja esitanud 22.08.2007.a. ettepaneku lisatööde kooskõlastamiseks, märkides ise samuti kirja lõpus, et ettepanek lisatööde kooskõlastamise kohta on esitatud peale remonditööde lõpetamist. Seega ei ole hageja kostjat ka eelarve ületamisest viivitamata teavitanud. Hageja ei ole tõendanud ka kostja vara väärtuse suurenemist, mis annaks alust asuda seisukohale, et kostja on alusetult rikastunud hageja arvel. Lisaks eeltoodule ei saaks hagi rahuldada ka
lg 2 p 2 tulenevalt, kuna kulutuste tegijal ei ole kulutuste hüvitamise nõudeõigust, kui kulutusi teinud isik ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud. Mingeid 4 tõendeid selle kohta, et hageja oleks kostjat teavitanud sellest, et ta kavatseb teha täiendavalt olulisi kulutusi vaidlusaluse painutuspingi remondiks kohtule esitatud ei ole. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi tuleb jätta rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Tiia Mõtsnik Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.