) § 60 lg. 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ja kui üks vanem seda ei tee, siis võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise. Pooled on kinnitanud, et lapse jäämine hageja juurde oli nende vaheline kokkulepe. Samuti ei ole pooltel vaidlust selles, et laps on igal suvel olnud ligikaudu poolteist kuud kostja ja tema ema juures. Neile asjaoludele vaatamata on hagejal õigus nõuda kostjalt lapse ülalpidamiseks ka elatist, sest enamuse ajast on laps hageja ülalpidamisel. Hagejal on uuest abielust sündinud veel kaks last, 2003.a. oli kostja materiaalne olukord raske ja ta ei tahtnud elatist nõuda, hageja materiaalne olukord oli kuni 2008.a. praegusest parem. Kuni k.a. maikuuni oli ta aga töötu, uuest töökohast välja arvestatud töötasu olnud alates maikuust kuni septembrikuuni vahemikus 7726 kuni 11278 krooni.
lg 2 kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit. Kohtul puudub alus kahelda, et nõutavas suuruses elatis oleks hagejale tema töötasu ja igakuiseid vältimatuid kulutusi arvestades vajalik. Kohtuistungil vähendas hageja nõuet kostja materiaalset olukorda arvestades 1500 kroonini kuus, kostja väljendas nõusolekut 1000 krooniga kuus, kuid pidas seda samal ajal siiski ülemäära suureks. Antud juhul ei ole vajalik näidata, milliseid kulusid tuleb lapse ülalpidamiseks teha ja kuidas need on aja jooksul suurenenud, sest elatist nõutakse alla seaduses ette nähtud alammäära ning kooliskäiva lapse jaoks vajalikud igapäevased kulud on üldteada asjaolu. Kostja tööandja poolt antud tõendi kohaselt on kostjale 3 välja arvestatud töötasu 2008.a. aprillikuust kuni septembrikuuni olnud vahemikus 6864 kuni 7744 krooni, augustis oli arvestatud koos puhkusetasuga 13730.28 krooni. Pangakonto väljavõtte kohaselt peale töötasu ja riikliku toetuse kostjal muid sissetulekuid ei ole. Teiste laste ülalpidamiseks puudub kostjal võimalus elatist nõuda, sest 2003.a. sündinud lapse sünnitunnistusel isa kohta kanne puudub ja vanema lapse isalt ei saa elatist nõuda enda ning lapse turvalisuse pärast. Lapse isale on kehtestatud kostja suhtes lähenemiskeeld. Hageja on sellest olukorrast teadlik ja ei esita vastuväiteid. Veel on kostja esitanud teatise selle kohta, et tema uue abikaasaga lõpetab tööandja töölepingu koondamise tõttu ja korteriühistu arve, mille kohaselt tuli kostjal k.a. septembrikuu eest tasuda 2894.25 krooni eluasemega seotud kulusid. Eeltoodust tulenevalt on kostja materiaalne olukord raske ja temalt ei ole võimalik välja mõista ka elatist 1500 krooni kuus.
5 mõtte kohaselt ei tohi kohustatud isiku teised lapsed elatise väljamõistmisel osutuda vähemkindlustatuiks kui laps, kelle ülalpidamiseks elatist nõutakse. Neil põhjustel peab kohus võimalikuks määrata elatise suuruseks 900 krooni kuus.
MS § 163 lg 1 kohaselt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jätta kantud menetluskulud täies ulatuses kumagi poole enda kanda, mida on antud juhul otstarbekas teha. Indrek Saar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.