KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise koht Viljandi Kohtumaja Kohtuasja number nr 2-06-5119 Otsuse kuupäev 24.oktoober 2008 ( osaotsus ) Kohtunik Silvi Maiste Kohtuistungi sekretär Aino Männik Kohtuasi M.S.i hagi A.A.e vastu abielu lahutamise nõudes Hageja M.S. ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx xxx-xx xxxxxxxx xxxxx ) Vandeadvokaat Raul Tosmann Hageja esindaja Kostja Kostja esindaja A.A. ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxxx ) Vandeadvokaat Mart Sikut Asja läbivaatamise kuupäev 20.oktoober 2008 Resolutsioon Lahutada M.S.i ja A.A.e abielu, mis on registreeritud Viljandi Rajooni Perekonnaseisuosakonnas 24.veebruaril 1979 ja mille kohta on tehtud abieluaktide registreerimise raamatusse 24.veebruaril 1979 kanne nr
- Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi nõue ja poolte põhjendused Hagiavalduse järgi poolte kooselu on hagejale vastuvõetamatu juba pikemat aega, kuna kostja liialdas alkoholiga. Nad elavad lahus 2005.a. märtsist. Kostja asus elama omaette. Sellest ajast peale on suhted lõppenud. Kumbki elab omaette. Leppimine pole võimalik, abielu jätkamine on võimatu. Abielust on sündinud kaks tütart, kes on täisealised. Abielu kestel on soetatud ühisvara: elamumaa xxxxxxx xxxxxx xxxxx külas xxxxxxxxx 1,28 ha. Hagejale kuulus lahusvarana kinkelepingu alusel saadud elamu xxxxxxxxx, omandiõigus tekkis
- augustil 1992.aastal. Hageja palub jagada ühisvara, jätta kinnistu talle ja mõista temalt välja rahaline kompensatsioon kostjale 7000 krooni. 1 Kostja ei nõustu hageja ettepanekuga vara jagamise osas. Ta ei vaidle vastu abielu lahutusele. Kohtuistungil jäi hageja lahutuse nõude juurde. Hageja esindaja palub teha abielulahutuse osas osaotsus ja jätkata ühisvara jagamise osas menetlust. Ühisvara jagamise osas on erimeelsusi, kuid on ka võimalik kompromiss. Hageja seletab, et pooled elavad lahus 2005.aastast. Abielu taastamine ei ole võimalik, kuna kostjal on juba teine naine. Kohtuistungil kostja oli lahutusega nõus. Ta on nõus abielu lahutamise nõudes osaotsusega. Pooled palusid teha abielulahutuse osas osaotsus ja ühisvara jagamist menetleda edasi. Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse § 27 lg 1 järgi abielu lahutab perekonnaseisuasutus või kohus. Lg 2 järgi perekonnaseisuasutus võib abielu lahutada juhul, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis. Perekonnaseaduse § 29 lg 2 järgi abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. TsMS § 450 lg 1 kohaselt kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja poolte abielu lahutada. Pooled ei ela enam koos ja abielu lahutusega on mõlemad nõus. Abielu lahutuse nõudes tuleb teha osaotsus. Ühisvara jagamise nõudes jätkab kohus menetlust. Menetluskulude arvestus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta võrdselt poolte kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Silvi Maiste kohtunik 2 3