← Eesti

3-06-2301/75

Obsah (5)§ 18§ 24§ 26§ 27§ 21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi, Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2008, Tallinn Haldusasja number 3-06-2301

§ 18

lg 2 p 2 kohaselt korraldatakse detailplaneeringu avalik väljapanek valla keskuses ja vastavas asulas või linna keskuses ja vastavas linnaosas. Detailplaneeringu avalikustamine toimus 15.12.2005-29.12.2005 Tabasalus, Harku Vallavalitsuses, seega ainult valla keskuses. Seaduse mõistes vastavas asulas ehk Harkujärve külas nõuetekohast detailplaneeringu avalikku väljapanekut toimunud ei ole. 3. Harku Vallavolikogu palus jätta R. Amose kaebus rahuldamata. Vastustaja seisukohad:

§ 24

lg 6 kohaselt muutub uue detailplaneeringu kehtestamisel automaatselt kehtetuks detailplaneering, mis selle maa-ala kohta on varem kehtestatud, või vastav osa suuremale maa-alale varem kehtestatud detailplaneeringust. Seega ei pea uue detailplaneeringu kehtestamisel varem kehtestatud detailplaneeringut kehtetuks tunnistama. Kuna planeeringualal juba on hoonestus, siis rohekoridori funktsiooni pole võimalik täielikult tagada. Kaebaja on saanud planeeringuga tutvuda ja tal on olnud võimalik esitada vastuväiteid planeeringule vaatamata sellele, et detailplaneeringut Harkujärve külas ei avalikustatud. Vastustajale ei ole teada ühtki isikut, kes ei saanud detailplaneeringuga tutvuda, kuna seda ei avaldatud Harkujärve külas. 2

(7)3-06-2301
  1. Kolmas isik Eino Pevkur palus jätta kaebus rahuldamata, leides, et kaebajal puudub kaebeõigus.
  2. Kolmandad isikud Stanislav Gaiduk, Rein Suvi, Leili Jaama, Enn Tampere, Andrus Leinemann, Lauri Tallo, Peep Vain, Arvet Mägila, Levi-Tanel Mägila, Toomas Kibus ja Üllar Inno palusid jätta R. Amose kaebus rahuldamata. Põhjendused: Kaebaja ei ole täitnud HKMS § 7 lg 1 sätestatud kohtusse pöördumise nõudeid. Kohus saab hinnata vaid seda, kas planeerimismenetluse käigus esitatud vastuväidete mittearvestamine ja sellele vaatamata planeeringu kehtestamine oli õiguspärane ja põhjendatud. Harju maavanem on oma 24.04.2006 kirjas nr 2.1-13/1991 igakülgselt ja põhjalikult analüüsinud planeeringu kehtestamisega ja seni kehtinud planeeringute kehtivusega seotud küsimusi. Eraldi kehtetuks tunnistamist

§ 26

lg 4 ei nõua ja kaebaja viide

§ 27on asjakohatu.

Kehtivale, kuid kehtetuks muutuvale detailplaneeringule viitamata jätmine ei too kaasa haldusakti tühistamist. Lilleaia detailplaneering hõlmab ala, mis on juba hoonestatud, ja uued elamukrundid luuakse tänavapoolsele alale. Metsaala tänaste kruntide koosseisus säilib. Järelikult ei ole ka muudetud valla üldplaneeringut ja teemaplaneeringut ning nendega kaebaja poolt väidetavat vastuolu pole tekkinud. Vastustaja ja Harju maavanem on planeerimismenetluse käigus kaebajale piisavalt selgitanud, miks tema väiteid rohekoridori osas ei arvestata. 6. Tallinna Halduskohtu 19.03.2008 otsusega jäeti R. Amose kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused: Kaebaja on oma kaebuse esitamisel lähtunud talle

§ 26

lg-ga 1 tagatud õigusest ja alusetud on kolmandate isikute väited, et kaebust saab läbi vaadata piiratud ulatuses või et kaebeõigus puudub hoopiski.

§ 27

ja Harku valla ehitusmääruse § 15 kehtivad olukordades, kus kehtestatud detailplaneeringu või selle osa soovib tulenevalt planeeringu elluviimisest loobumisest kehtetuks tunnistada kohalik omavalitsus või kinnistu omanik. Antud juhul on tegemist olukorraga, kus

§ 24

lg 6 alusel muutub uue planeeringu kehtestamisel automaatselt kehtetuks varem samale maa-alale kehtestatud planeering või osa suuremale maa-alale kehtestatud planeeringust. Seadusesäte ei näe ette, et uue planeeringu kehtestamise otsuses tuleks detailselt ära näidata, millised osad vanematest planeeringutest jäävad kehtima. Vastustaja ei ole rikkunud planeerimisseadust, jättes seletuskirjas mainimata ühe planeeringuga muudetava varasema planeeringu. Lilleaia tee elamukvartali detailplaneeringuga planeeritava ala näol pole tegemist asustamata haljasalaga, vaid mitmete elamutega hoonestatud maa-alaga, mida läbib ka Lilleaia tee. Planeeringuga ei anta täiendavat hoonestusõigust metsa-alale, vaid olemasolevate kruntide õueala tee poole jäävale alale, mis niigi on metsa-alast eraldatud olemasoleva hoonestusega. Planeeritava ala keskelt jookseb läbi tee ja rohekoridori funktsioneerimine on tulenevalt tee paiknemisest ja juba täna olemasolevast hoonestusest paratamatult häiritud. Planeeringumaterjalidest nähtub, et kavandatav ehitusala ei saa tulenevalt tema asukohast oluliselt mõjutada rohekoridori funktsioneerimist ning ette ei nähta ka metsaala vähendamist. Kaebaja ei esitanud kohtule mingeid tõendeid, mis kinnitaks tema väidet, et planeeringumaterjalides ei kajastu osa kraave koos kaitsealadega. Kohus nõustus kaebajaga, et detailplaneeringu seletuskirjast jääb arusaamatuks, milles seisneb detailplaneeringu 3

(7)3-06-2301 seletuskirjas viidatud rohekoridori kompenseerimine Harku järve kaldal ehituskeeluga, kuid leidis, et see ebaselgus ei saa olla aluseks detailplaneeringu tühistamiseks.

§ 21lg 5 toodud mõiste “planeeringu põhilahendus“ on määratlemata õigusmõiste.

Seetõttu tuleb selle tõlgendamisel lähtuda seaduse üldisemast sisust ja eesmärgist ning reguleeritavate õigussuhete olulistest komponentidest. Tee kasutamisrežiimi muutmine tee kavandatavale asukohale jäämisel ei ole planeeringu põhilahenduse muutmine.

§ 18

lg 2 p 2 nõuete järgimine omab olulist tähtsust avalikkuse informeerimisel ja kaasamisel planeerimismenetlusse, kuid selle eiramine ei anna alati alust kehtestatud planeeringu tühistamiseks. Pole põhjust kahtlustada, et keegi asjast huvitatud isik oleks

§ 18

lg 2 p 2 toodud nõude rikkumise tõttu ilma jäänud võimalusest planeeringuga tutvuda ja sellele vastuväiteid või ettepanekuid esitada. Käesoleva planeeringu puhul ei ole tegemist tulenevalt väikesest uute ehituskruntide arvust senise elamumaa sihtotstarbega ja juba hoonestatud kruntide õuealal suurt avalikku huvi äratava planeeringuga ja on ebatõenäoline, et vaidlustatud planeering võiks kellegi õigusi olulisel määral kahjustada. Antud juhul kuulub rakendamisele haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58, mis ei võimalda nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid, kui on ilmne, et rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. R. Amose apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 19.03.2008 kohtuotsus. Apellant vaidlustab otsuse tervikuna, välja arvatud otsuse osa, millega tuvastati kaebaja kaebeõiguse olemasolu. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja rikkunud oluliselt kohtumenetluse normi. Apellatsioonkaebuse põhjendused: Uue detailplaneeringu kehtestamisel oleks tulnud selgelt välja tuua, millised varasemad sama liiki planeeringud ja millises osas muutuvad kehtetuks. See oli vastustaja ülesandeks nii

§ 24lg 6 kohaselt kui ka õigusselguse ja hea halduse põhimõtte järgi.

Lubamatu on lükata halduse ülesandeid üksikisiku kanda. Looduskaitsele ja keskkonnaküsimustele tuleb pöörata suurt tähelepanu. Rohekoridori puhul tuleb lähtuda ettevaatusprintsiibist, mis tähendab, et ilma põhjalike uuringuteta tuleb loobuda looduskeskkonna ennatlikust ümberkujundamisest. Ehitamise lubamine rohekoridori peab tuginema selgetel ja kindlatel andmetel sellise tegevuse keskkonnamõju kohta. Kohus oleks pidanud eeldama, et rohekoridor toimib ja kümne uue elamu rajamine halvendab toimimist oluliselt. Kui rohekoridorist läbimineva tee kasutusrežiim muutub erateest munitsipaalteeks, siis võib eeldada, et muutunud olukord avaldab keskkonnale selget mõju. Kohaliku tee kasutamine saab olema palju intensiivsem ja seeläbi ka rohekoridoriga kokkusobimatu. Tee kasutusrežiimi muutmine allub

§ 21lg 5 regulatsioonile.

Ei oma tähtsust, kas planeeringu avalikustamise nõude täitmata jätmise tulemusena kellegi subjektiivsed õigused said kahjustada. Halduskohus rikkus uurimisprintsiipi ega pööranud tähelepanu kaebaja poolt 13.02.2008 istungil välja toodud rikkumisele seoses elamukruntide suuruse vähendamisega. Harku valla arengukava p 1.12 ja valla ehitusmääruse kohaselt on Harku valla külades ehituskrundi 4

(7)3-06-2301 minimaalne suurus 2000 m
  1. Kehtestatud detailplaneeringuga nähakse ette normsuurusest väiksemate kruntide moodustamine, mida vastustaja ei oska põhjendada.
  2. Harku Vallavolikogu palub jätta R. Amose apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohtadega.
  3. Kolmandad isikud paluvad jätta R. Amose apellatsioonkaebuse rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsusega. Põhjendused: Planeeringu kehtestamise otsuses võinuks selguda, et milline või millises osas senikehtinud detailplaneering muutub kehtetuks ning asendub uue detailplaneeringuga. Eelnimetatud asjaolu ei oma aga määravat tähendust praeguse vaidluse lahendamisel, so detailplaneeringu kehtestamise otsuse õiguspärasuse üle otsustamisel. Ebatäpne on kaebaja väide, et detailplaneeringu alusel toimuma hakkav ehitustegevus toimub rohekoridoris. Vastustaja on kohtumenetluse käigus väitnud, et rohekoridor ei toimi. Rohekoridori mittetoimimisele viidati ka detailplaneeringu seletuskirja p-s 2.
  4. Kavandatav ehitusala ei saa tulenevalt tema asukohast oluliselt mõjutada rohekoridori funktsioneerimist. Põhjendamatu on tee kasutusrežiimi sidumine rohekoridori küsimusega, sest tee kasutusrežiim ei avalda mõju olemasoleva rohekoridori toimele ja funktsioonile. Detailplaneering hõlmab väga väikest ala ja on eraldatud teistest aladest. Oluline on tähelepanu pöörata planeerimismenetluse pikkusele, mis kestis peaaegu kolm aastat. Seega on mõistlik eeldada, et kõikidel huvitatud isikutel oli võimalik planeerimismenetluses kaasa rääkida. Asjakohatu on kaebaja väide, et kohus oleks pidanud hindama kohtuistungil esitatud väidet seoses elamukruntide suuruse vähendamisega. Asja sisulise arutamise käigus apellant sellist asjaolu ei nimetanud ega avaldanud. TsMS § 402 lg 2 sätestab, et kohtukõnes võib viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning Tallinna Halduskohtu otsus ja vaidlustatud haldusakt tühistada. Ringkonnakohtu põhjendused on alljärgnevad.
  6. Seoses kaebaja väitega varasematele detailplaneeringutele viitamise puudulikkusega leiab ringkonnakohus, et halduskohus on õigesti tuginenud

§ 24

lg-le 6, mille kohaselt muutub uue planeeringu kehtestamisel automaatselt kehtetuks varem samale maa-alale kehtestatud planeering või osa suuremale maa-alale kehtestatud planeeringust. Vaidlustatud haldusakti reguleerimisala ulatuses on planeeringulahendus tulenevalt uue detailplaneeringu kehtestamisest, selge. Seega ei saa väita, et haldusakt ei vasta määratletuse põhimõttele ning kuulub tühistamisele. Kohus tühistab haldusakti, kui see on materiaalselt õigusvastane või kui haldusakti andmise menetluses on tehtud vigu, mis võivad tingida haldusakti materiaalse õigusvastasuse ning vea iseloomust lähtudes ei ole võimalik haldusakti materiaalses õiguspärasuses veenduda. Varasematele detailplaneeringutele viitamata jätmine ei saa ringkonnakohtu hinnangul planeeringu kehtestamise otsust õigusvastaseks muuta. Kui 5

(7)3-06-2301 kaebajale on selgusetu, millised varasemad detailplaneeringud Harkujärve külas kehtivad, on tal ka väljaspool käesoleva detailplaneeringu menetlust võimalik pöörduda vastava teabenõudega kohaliku omavalitsuse poole.
  1. Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtuga osas, mis puudutab tee kasutusrežiimi muutmist. Ringkonnakohus ei korda halduskohtu põhjendusi, miks ei ole tegemist planeeringu põhilahenduse muutmisega. Asjaolu, et roheala kriteerium võib tingida vajaduse tee kasutusrežiimi muutmist põhjalikumalt kaaluda, ei muuda tee küsimust planeeringu põhilahenduseks.
  2. Halduskohus pole piisavalt tähtsustanud menetlusviga planeeringu avalikustamisel. Vaidlust ei ole selles, et avalikustamise nõuet rikuti, sest planeeringut ei pandud Harkujärve külas välja. Menetlusosalised on erineval seisukohal, kas

§ 18lg 2 p 2 rikkumine võis mõjutada planeerimismenetluse tulemust.

Riigikohus on 12.05.2008 otsuses asjas 3-3-1-16-08 analüüsinud sarnast menetlusviga. Riigikohus on leidnud, et

§ 18

lg 2 p 2 eesmärk on nii vastava asula elanike informeerimine detailplaneeringust kui ka avalikkuse kaasamine planeeringu väljatöötamisse. Haldusorgan peab omalt poolt tegema kõik, et huvitatud isikud saaksid planeerimismenetluses osaleda (otsuse p 11). Kuivõrd lõplik planeeringulahendus valmib alles koostöös avalikkusega, ei saa välistada võimalust, et avalikkuse nõuetekohase kaasamise korral oleks lõpptulemus kehtestatud planeeringust erinenud (otsuse p 13). Kui mingil juhul on

§ 18

lg 2 p 2 kohaldamine praktilistel kaalutlustel raskendatud või ebamõistlik, tuleb haldusorganil otsida mõistlikke alternatiive, pidades siiski silmas kohustust teha kõik endast oleneva, et planeeringuala lähiümbruse elanikud tõhusal ja isikuid võimalikult vähe koormaval viisil planeerimismenetlusse kaasata (otsuse p 14). Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas on tegemist eelkirjeldatuga võrreldes samaväärse eksimusega

§ 18lg 2 p 2 kohaldamisel.

Kohtumenetluses ei ilmnenud, et planeeringu väljapanek Harkujärve külas oleks mingitel praktilistel kaalutlustel olnud raskendatud või ebamõistlik. Vastustaja ei pidanud sellist väljapanekut lihtsalt vajalikuks. Vastustaja ja kolmandate isikute väide, et pole teada ühtegi isikut, kellel oleks jäänud planeeringu mittenõuetekohase väljapaneku tõttu omad huvid kaitsmata, on paljasõnaline. Pole võimalik kontrollida ega tõendada, et planeeringu väljapanemisel Harkujärve külas oleks menetlusest huvitatud isikute ring ning planeeringule esitatud vastuväited olnud täpselt samad, kui käesoleval hetkel. Harku valla kodulehe järgi on Harkujärve külas 532 elanikku ning planeeringu mittenõuekohase väljapaneku tõttu ei teinud kohalik omavalitsus omalt poolt kõike, et tagada nende kui huvitatud isikute kaasamine planeeringu koostamisse. Seega pole võimalik ka veenduda, et nõuetekohase planeerimismenetluse läbiviimisel oleks jõutud täpselt sama tulemuseni, kui nähtub vaidlustatud haldusaktist. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kehtestatud planeering olulise menetlusvea tõttu tühistada. Ringkonnakohus analüüsib aga alljärgnevalt veel teist olulist küsimust, mis on seotud Harkujärve külas asuva rohealaga. 14. Ringkonnakohus on seisukohal, et kehtestatud planeering on õigusvastane ka seetõttu, et kohalik omavalitsus pole piisavalt arvestanud asjaoluga, et lähtuvalt Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ asub planeeringuala piirkonnas, mis on eelnimetatud teemaplaneeringuga arvatud rohekoridori alaks. 6

(7)3-06-2301 Detailplaneeringu kehtestamise otsuse kohaselt on planeeringu koostamise lähteandmed, olemasoleva olukorra iseloomustus ja planeeringu sisulised lahendused esitatud detailplaneeringu seletuskirjas. Seletuskirjas on olemasolevat olukorda ja planeeringuala asukohta kirjeldavas alapunktis märgitud järgmist: „Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu raames läbib planeeritavat ala rohekoridor, kuid käesolevaga tehakse ettepanek kompenseerida vajalik rohekoridor Harku järve kaldal, kus esineb Harku järve ehituskeelu ja piiranguvöönd. Planeeritaval alal on juba väljakujunenud hoonestus, kus rohekoridori funktsiooni poleks võimalik tagada.“ Eelnimetatuga rohekoridoriga seotud käsitlus piirdub. Ringkonnakohtu hinnangul on toodud põhjendus liiga üldsõnaline selleks, et teha järeldusi, kas kohalik omavalitsus on teemaplaneeringuga vajalikul määral arvestanud ning lahti on seletamata, kuidas toimub rohekoridori kompenseerimine. Maakonnaplaneeringu teemaplaneering on kohalikule omavalitsusele järgimiseks kohustuslik, seda ei saa sarnaselt üldplaneeringule detailplaneeringuga muuta. Muuhulgas peab kohalik omavalitsus võtma tarvitusele kõik vajalikud abinõud selleks, et teemaplaneeringuga määratletud rohekoridor toimiks. Käesolevas kohtumenetluses on kohalik omavalitsus üksnes möönnud, et kuna olemasolevad kinnistud on aiaga piiratud kogu ulatuses, sh ka metsaalas, siis rohekoridor ei toimi. Kohaliku omavalitsuse hinnangul ei muuda 10 uue hoone ehitamine olukorda halvemaks. Ringkonnakohus leiab, et selliste järelduste tegemine ei saa toimuda paljasõnaliselt. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kohaselt ei ole rohekoridori määratlemise eesmärgiks nimetatud aladel igasuguse majandus- ja elutegevuse välistamine. Teemaplaneeringu järgi toimub võrgustikus inimtekkeliste mõjude pehmendamine või ennetamine, mis loob eeldused koosluste arenguks loodulikkuse suunas. Rohelised võrgustikud peavad toetama bioloogilist mitmekesisust, tagama stabiilse keskkonnaseisundi ning hoidma alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse (nt õhu puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringlused). Rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks loeti eelkõige loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumi struktuuri tagamist, tuginedes erinevatele arengusuundumustele, infrastruktuuride paiknemise ja vajaduste analüüsile. Käesoleva detailplaneeringu materjalidest ei nähtu, et läbi oleks viidud mingigi analüüs, mis oleks seotud rohekoridori toimimise tagamisega. Lähtuvalt eeltoodust on planeering vastu võetud olulise kaalutlusveaga. Ringkonnakohus ei väida siinkohal, et teemaplaneering üldse välistab vaidlusalusele planeerimisalale täiendavate hoonete esitamise, vaid leiab, et planeeringu kehtestamise otsusest ega ka detailplaneeringu toimikust ei nähtu, milles seisneb vastustaja väitel rohekoridori mittetoimimine, mida vastustaja seejuures üldse käsitleb rohekoridori toimimisena, kas täiendav ehitustegevus avaldab rohekoridorile mingit mõju, milles see mõju seisneb ning kas seda on võimalik kompenseerida kaebajatele vähemkoormaval viisil kui ehitustegevuse keelamine. 15. Kuna ringkonnakohus rahuldab kaebuse ja apellatsioonkaebuse, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud. Kaebaja on tasunud riigilõivu 160 krooni, ning apellatsioonimenetluses õigusabi eest 15 045 krooni. Menetluskulude kandmine on tõendatud. Ringkonnakohus leiab, et kulud on põhjendatud ning tuleb kaebaja kasuks välja mõista. Kaire Pikamäe Lauri Madise Viive Ligi 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.