← Eesti

2-08-318/6

2-08-318 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kaija Kaijanen Määruse tegemise aeg ja koht 26. september 2008. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-318 Tsiviilasi

§-is 48 sätestatud täitemenetluse lõpetamise alused on imperatiivsed. Seega ei saa kohtutäitur TMS § 48 p-is 7 sätestatud täitemenetluse lõpetamise eelduse olemasolul, st kui kohtutäiturile saavad teatavaks asjaolud, mis annavad alust järeldada, et täitemenetlus on alustatud põhjendamatult täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu, jätta täitemenetlust lõpetamata. Eeltoodud põhjendusel on kohtutäituri poolt võlgniku kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsus täiteasjas nr 014/2007/993 täitemenetluse lõpetamiseks seaduspärane. Kaebaja möönab ka ise, et kohtutäitur pidigi täitemenetluse ära lõpetama ning et täitemenetluse lõpetamine vaidlusaluses täiteasjas vastab seadusele (tl 34, 61). Kohtu arvates ei ole ka seetõttu võimalik rahuldada kaebust, millega taotletakse kohtutäituri 18. oktoobri 2007. a otsuse tühistamist (tl 36). Kohtu arvates vaidlustab kaebaja sisuliselt kohtutäituri otsuse põhjendusi (“…kohtutäitur Marek Laanemetsa 18.10.2007. a. otsus nr 014/2007/993 iseenesest ja selle andmise asjaolud ei ole küllaldaselt kooskõlas kehtiva õigusega, küllaldaselt põhjendatud ja küllaldaselt kaalutud….“). Kohus leiab,

§ 217kohase kaebuse eesmärgiks ei ole vaidlustada kohtutäituri otsuse põhjendusi.

Seega, kui vaidlustatud kohtutäituri otsus on lõppjärelduses õige, millega nõustuvad ka mõlemad täitemenetlusosalised, ei ole põhjendatud otsuse tühistamine selle põhjenduste ebaõigsuse tõttu, sest otsuse põhjendav osa iseseisvalt võetuna ei mõjuta poolte õigusi ja kohustusi (vrdl Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus nr 3-2-1-88-07)
  3. Kaebusest võib järeldada, et kaebaja vaidlustab kohtutäituri otsuse põhjendusi välistamaks võimalikku kahju hüvitamise nõuet sissenõudja vastu. Kohtu hinnangul tuvastatakse kahju hüvitamise nõude eelduste olemasolu poolte esitatud materiaalõiguslike väidete alusel hagimenetluses, mitte aga kohtutäituri otsuse põhjendustega.
  4. Kaebuses esitatud põhiväiteks on, et kohtutäitur lõpetas täitemenetluse ajaliselt liiga hilja. Kohtutäitur pidanuks täitemenetluse lõpetamise otsustama ajaliselt varem s.o.
  5. augustil
  6. a. pärast võlgnikult teate saamist täitedokumendi vaidlustamise kohta kohtus. Kohus leiab, et kuna vaidlustatud kohtutäituri otsus täitedokumendi täitmisel on kokkuvõttes õige ja 4

(5)2-08-318 seadusel põhinev, siis puudub alus kohtutäituri otsuse tühistamiseks põhjendusel, et see on tehtud ajaliselt viivitusega. Ka juhul, kui kohus seetõttu kohtutäituri otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta tühistaks, ei saa kohtutäitur enam nii või teisiti teha otsust täitemenetluse lõpetamise kohta ajaliselt varem.
  1. Lisaks eeltoodule on kaebaja vaidlustanud kohtutäituri tegevuse kaebaja täitemenetluse peatamise taotluse läbivaatamisel ning võlgniku vara hoiusel või arveldusarvel arestimisest ning sissenõudja esindaja rahatrahvi riigieelarvesse kandmisest teavitamata jätmisel. Samuti heidab kaebaja kohtutäiturile ette võlgniku kaebuse kohta
  2. oktoobril
  3. a tehtud otsuse saatmist sissenõudja esindajale alles
  4. novembril
  5. a. Kohus leiab,

§ 217

kohase kaebuse eesmärgiks on tagada kohtulik kontroll selle üle, et täitemenetluse toiminguid tehtaks õiguspäraselt käimasoleva täitemenetluse raames. Sellest tulenevalt ei saa kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kaebamise instituudi eesmärgiks olla ainuüksi mingi kohtutäituri otsuse või tegevuse õigusvastaseks tunnistamine ilma vastava õigusliku huvita. Kuna vaidlusaluses asjas on täitemenetlus lõpetatud, siis on kohtu hinnangul sellega kaebaja esitatud asjaoludel kohtumääruse käesolevas punktis nimetatud vaidlustatud tegevuse(tuse) õigusvastasuse tuvastamiseks õigusliku huvi kaotanud. Kohus peab vajalikuks märkida, et võimalikud rikkumised, mis puudutavad ametiülesannete täitmise korraldamist kohtutäituri poolt (täitemenetlusosalise kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse kättetoimetamine ebamõistlikult pika aja jooksul), võivad olla kohtutäituri distsiplinaarvastustuse aluseks, kuid ei muuda kohtutäituri täitemenetluse lõpetamise otsust sisult ebaseaduslikuks. 14. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kaija Kaijanen Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.