← Eesti

2-07-14380/12

Obsah (4)§ 424§ 173§ 168§ 175

Tsiviilasi nr 2-07-14380 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2008, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-14380 Tsiviilasi A.R

) § 423 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata kui hageja võtab hagi tagasi.

§ 424

lg 3 järgi toimetatakse kohtule esitatud hagi tagasivõtmise avaldus kätte kostjale. Kui kostja ei esita vastuväidet avalduse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul, loetakse et ta on nõusoleku andnud. Kostjale on hageja hagi tagasivõtmise avaldus kätte toimetatud vastavalt

§-s 326 sätestatule. Kostja ei ole kohtule vastanud. Kohus leiab, et hageja esitatud taotlus hagi tagasivõtmiseks kuulub rahuldamisele, kuna kostja on hageja nõude summas 2 427,10 krooni rahuldanud. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus A.R. hagi R.B. vastu 2 427, 10 krooni saamiseks läbi vaatamata.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 5, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. Sama seaduse paragrahv 175 lg-te 1 ja 3 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning kooskõlas kehtestatud piirmääradega. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrusega nr 306 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade järgi on kuni 5 000 kroonise tsiviilasja maksimaalselt sissenõutav kulu 2 500 krooni. Tuginedes

§ 168

lg-le 5 leiab kohus, et hageja nõue jätta menetluskulud kostja kanda on õigustatud. Kuna hageja poolt tehtud ja kostjalt välja mõista palutavad menetluskuluna kantud õigusabikulud on 1 180 krooni, siis vastavalt

§ 175

lg-tele 1 ja 3 ning nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusele, loeb kohus hageja poolt sellises ulatuses kantud menetluskulud vajalikeks ja põhjendatuteks ning esitatud summa on proportsioonis võrreldes tsiviilasja hinnaga. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus, et hageja poolt menetluskuluna kantud õigusabikuludena on õigustatud kostjalt välja mõista summa 1 180 krooni. Lisaks sellele tuleb kostjalt välja mõista hageja poolt kantud riigilõiv summas 250 krooni ja täituri tasu kohtudokumentide kostjale edastamise eest summas 295 krooni. Hannes Olev Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.