lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.
lg 1 järgi mõistab kohus, kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.
lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 4 kohaselt ei või 2 igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda lapse igapäevastest põhjendatud vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad rahalised vahendid. Samuti tuleb arvestada ka kummagi vanema varalise seisundiga. Vanematel on oma lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused, ning seega tuleb mõlemal vanemal kanda pool lapse ülalpidamiskuludest. Kostja on nõus maksma poolte ühise lapse ülalpidamiseks elatist 2 500 krooni kuus, kuna kostjal on ka teine laps kelle kostja maksab igakuiselt 2 000 krooni. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on hageja brutotöötasu suuruseks 8 000 krooni kuus. Hagiavalduse kohaselt kulub hagejal poolte ühise lapse ülalpidamiseks 7 100 krooni kuus. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses välja toodud nelja aastase lapse kulutused on ilmselgelt liialdatud. Kohus hindab lapse põhjendatud vajadusteks 5 000 krooni kuus. Kostja töötasu suurus on keskmiselt 7 415 krooni kuus. Kostja ülalpidamisel on ka teine laps 13. aastane poeg Jan L, kellele kostja maksab igakuiselt 2 000 krooni. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ja pidama lapsi võrdväärselt ülal. Samuti tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Eeltoodust tulenevalt, hinnates kohtule esitatud tõendeid ning lähtudes kummagi vanema kohustusest ülal pidada oma alaealist last, lapse põhjendatud vajadusi, samuti asjaolu, et kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, peab kohus käesoleval ajal põhjendatuks kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks 2 500 krooni kuus. Koos hageja osaga on lapse vajadused kaetud. Elatis kuulub
Kohtukulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. TsMS § 190 lg 2 kohaselt kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 22 500 krooni (9 x 2 500). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 22 500 krooni riigilõivu 1 500 krooni. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kAb kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 164 lg 1 alusel poolte enda kanda. Maie Seppo kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.