3-08-733/11

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 27.oktoober 2008.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-08-733 Haldusasi R.R kaebus Murru Vangla 18.01.2008 käskkirja nr.xx tühistamiseks Menetlusosalised kaebuse esitaja R.R, vastustaja Murru Vangla Menetlusvorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD R.R esitas 17.04.2008 Tallinna Halduskohtule kaebuse Murru Vangla 18.01.2008 käskkirja nr.xz tühistamiseks. Tallinna Halduskohtu 15.05.2008 määrusega nr.3-08-733 anti üle kohtualluvuse järgi R.R kaebus Tartu Halduskohtule. Kaebusest nähtuvalt saabus R.R 2007 märtsikuus Tallinna Vanglasse ning tal oli kaasas spordikott isiklike asjadega, sh ka mobiiltelefon ja selle laadija. Asjade kirjapanemisel pandi kirja ainult mobiiltelefon ning laadija olemasolu ei fikseeritud. Kaebaja väitel ei pandud läbiotsimisel paljusid asju kirja, mis paigutati lattu ja Tallinna Vanglas on see täiesti tavaline. Spordikott paigutati vangla lattu, sest spordikotid on Tallinna Vanglas keelatud. Kott tagastati kaebajale vahetult enne Murru Vanglasse sõitu. Murru Vanglas leiti kaebaja kotist akulaadija, kuid kaebaja ei suuda aru 3-08-733 saada, kust kohast võis ta vanglas saada akulaadija. Kambris tehakse üsna sagedasti läbiotsimisi ja kui akulaadija oleks olnud tema käes, siis oleks ta juba leitud. Kaebaja ei nõustu ka Murru Vangla ametnike väitega, et tegemist oli iseehitatud akulaadijaga, sest Tallinna Vangla eeluurimiskambris viibides puudusid kaebajal akulaadija ehitamiseks nõutavad osad. Kõnealloleval akulaadijal oli korpus purunenud, kuid ta ei olnud isevalmistatud, nagu väitis Murru Vangla ametnik. Kaebaja väitel polnud tal mingit soovi akulaadijat peita ja just sellel põhjusel leitigi akulaadija spordikoti küljesahtlist, mitte aga kusagile peidetuna. Kaebuse lisa 3 näitab, kui palju pandi temaga kaasas olevaid asju kirja, kui ta saabus Tallinna Vanglasse. Lisa 4 näitab asjade kättesaamist Tallinna Vangla laost, pärast mida kaebaja toodi Murru Vanglasse. R.R palub tema kaebus rahuldada. Vastustaja Murru Vangla palub jätta R.R kaebus rahuldamata. Kaebaja vaidlustab Murru Vangla direktori 18.01.2008 käskkirja nr.xx, mille alusel karistati teda kartserisse paigutamisega 3-ks ööpäevaks distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramise edasilükkamise tähtajaga 6 kuud selle tõttu, et ta ei ole käskkirjas toodud distsiplinaarrikkumist toime pannud. 15.02.2008 esitas kaebaja Justiitsministeeriumile vaide Murru Vangla 18.01.2008 käskkirja nr.57-dm tühistamiseks. 20.03.2008 vaideotsusega nr.11-7/2772 jättis Justiitsministeerium R.R vaide rahuldamata. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p 3 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vangalaametnike seaduslikele korraldustele. Vangla sisekorraeeskirja § 641 sätestab keelatud esemete ja ainete loetelu, mille p 10 alla kuulub ka mobiiltelefon. 20.12.2007 kell 11.50 Tallinna Vanglast Murru Vanglasse saabumisel võeti kaebajalt isiklike asjade läbiotsimise käigus ära isevalmistatud mobiiltelefoni laadija. Nimetatud rikkumise kohta koostas 20.12.2007 inspektor-kontaktisik V.I ettekande. Samal kuupäeval esitatud seletuskirjas R.R selgitas, et ta ei olnud teadlik asjaolust, et tema spordikotis oli mikroskeem. 14.01.2008 seletuskirjas Murru Vanglale kaebaja kinnitas, et tema kinnipidamisel 27.03.2007 oli tal kaasas spordikott koos isiklike asjadega, mille hulka kuulus mobiiltelefon ja selle laadija. Samas seletuskirjas kaebaja väitis, et Murru Vanglasse saabudes ei olnud ta teadlik sellest, et akulaadija on siiani spordikotis, kuni selle leidis vangla töötaja, mis oli kaebaja jaoks suur üllatus. Kaebaja väitis, et asjade kirjapanemisel fikseeriti ainult mobiiltelefoni olemasolu. Spordikoti sai kaebaja kätte vahetult enne Murru Vanglasse sõitu. Murru Vangla märgib, et isiklike asjade nimekiri koostatakse vanglasse vastuvõtmisel kinnipeetava juuresolekul ning sellele annab kinnipeetav nimekirjaga nõustumise korral ka oma allkirja. Vastustaja leiab, et kaebaja tegevus oli vangla distsipliini õõnestav ja tema karistamine oli vajalik. Murru Vangla ei ole kaebaja õigusi rikkunud ning karistuse määramine R.R-le oli otstarbekas ja proportsionaalne toimepandud süüteoga. Vastustaja nendib, et vaidlustatud käskkirjas on ebatäpsus, sest käskkirjast nähtuvalt karistati kaebajat isevalmistatud akulaadija omamise eest, kuid vastustaja ei ole menetluse käigus välistanud võimalust, et akulaadija oli ametlikult tootja poolt toodetud ning ta oli leidmise hetkel ilma plastmassist korpuseta. Nimetatud asjaolu ei omanud kaebaja karistamisel küll mingit tähendust, kuna vanglas on keelatud nii tootja poolt kui ka isevalmistatud laadijad. Vastustaja on seisukohal, et R.R pani toime VangS § 67 p 1 ja p 3 ja vangla sisekorraeeskirja § 641 p 10 rikkumise. Vastustaja ei pea tõendatuks kaebaja väidet, mille kohaselt paigutati spordikotis olev akulaadija koos spordikotiga vangla lattu. Kinnipeetav on kohustatud oma varustust ise kontrollima, samuti on ta kohustatud ära andma tema valduses olevad keelatud esemed. KOHTU PÕHJENDUSED R.R kaebusest nähtub, et ta saabus 2007 märtsikuus Talllinna Vanglasse ning kaasas oli tal spordikott isiklike asjadega ning mobiiltelefon ja selle laadija (t.lk.1). 30.03.2007 koostati Tallinna Vanglas ühtne nimekiri kinnipeetava R.R asjadest. Loetletud esemete hulgas oli mobiiltelefon „Nokia“, kuid selles ei olnud märgitud akulaadijat. Eelnimetatud nimekiri 2