KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 15. august 2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-1381 Haldusasi L.I kaebus Tallinnas, xxxxx tn

§ 11lg 31 p 5).

2. Saata käesoleva kohtumääruse ärakiri kaebuse esitajale. Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu kümne

) § 11 lg 31 p 5 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigsust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Eeltoodud säte kehtib

-s alates

1. septembrist 2006 ning eelnõu seletuskirja kohaselt on uue regulatsiooni eesmärk vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ja protestid ehk lihtsalt sisutud haldusasjad. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust (st. kaebus on ilmselgelt perspektiivitu), kui sellega soovitud eesmärgi saavutamine on võimatu.
2. Kaebus on esitatud Tallinnas, xxxxxx tn. xx krundi piiride määramise, piiride piiriprotokollis fikseerimise ning katastriüksuse katastrisse kandmise toimingute 1 õigusvastasuse tuvastamise nõudes ning nõudes teha Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutus xxxxxx tn. xx ja x kruntide piiride määramiseks ja uute piiriprotokollide koostamiseks. Kaebusest nähtuvalt välistavad xxxxxx tn. xx krundi suurus ja piirid kaebuse esitajale kuuluva xxxxxx tn. x maja teenindamiseks vajaliku katlamaja kasutamise, kuna kaebuse esitajal puudub talle tagastatavalt maalt (mille piiriprotokollile ei ole kaebuse esitaja seni allkirja andnud) sõidukiga juurdepääs katlamajale. xxxxxx tn. xx krundi piiride õigusvastasust põhistab kaebuse esitaja ka sellega, et xxxxxx tn. xx piiriprotokolli kaebuse esitajaga ega kaebuse esitaja surnud abikaasa ja lastega ei kooskõlastatud.
3. Kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel ilmnes, et kaebuse esitaja vaidlustas
4. aastal Tallinna Halduskohtus Tallinna Linnavalitsuse 22.12.2003 korralduse nr. 2979-k, millega määrati xxxxxx tn. xx ostueesõigusega erastatava krundi pindala, Harju maavanema 17.02.2004 korralduse nr. 247-k, millega otsustati xxxxxx tn. xx maa ostueesõigusega erastamine OÜ-le P & R Investment ning Tallinna Linnavalitsuse 25.08.2004 korralduse nr. 1624-k, millega tunnistati kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 15.12.1999 korraldused nr. 7845-k ja nr. 7846-k põhjusel, et xxxxxx tn. x asuvate ehitiste kaasomand jagati Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud otsusega reaalosadesse (eeltoodu tulemusena said kahe elamu aadressideks xxxxxx tn x ja xxxxxx tn xx). Tallinna Ringkonnakohtu poolt haldusasjas nr. 3-04-184
5. septembril
6. a tehtud, jõustunud kohtuotsuse tulemusel jäi kaebuse esitaja kaebus täies ulatuses rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu otsuses toodud asjaolude loetelust nähtub, et xxxxxxx tn xx suhtes on 14.06.2004 avatud Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr. 167564 ning xxxxxx tn xx kinnistu on
7. aastal edasi võõrandatud uuele omanikule. Tallinna Ringkonnakohus tuvastas kohtuotsuses, et vaidlustatud haldusaktides osundatud maakorralduse nõuded ei võimaldanud senise 1579 m2 suuruse krundi teistsugust jagamist, kuna sellega oleks rikutud maakorralduse põhimõtteid. Samuti leidis ringkonnakohus, et krundi piire määravad linnavalitsuse ja maavanema korraldused vastavad ka tsiviilkohtumenetluses kokkulepitud piiridele, millega Nõmme Halduskogu ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet on varem nõustunud. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse p-st 26 ilmneb, et kaebuse esitaja vaidlustas haldusasjas nr. 3-04-184 Tallinna Linnavalitsuse 22.12.2003 korralduse nr. 2979-k põhjusel, et kaebuse esitaja seisukohta xxxxxx tn. xx piiride kulgemise ettepaneku kohta ei olnud küsitud. Tallinna Ringkonnakohus kaebuse esitaja eeltoodud väidet ei arvestanud, kuna kaebuse esitaja õiguseellane, E.I vastava maakasutuse arvessevõtmisele tsiviilkohtumenetluses vastu ei vaielnud ning E.I arvamuse küsimata jätmine ei saanud seega kaasa tuua vaidlustatud haldusakti sisu mõjutavat tagajärge. 4.

§ 96

kohaselt jõustub kohtulahend vastavalt tsiviilasja hagimenetluses tehtud kohtulahendi jõustumise sätetele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 98

lg 1 kohaselt täidetakse kohtulahend pärast jõustumist.

§ 11

lg 31 p 2 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui samas asjas on olemas jõustunud kohtuotsus või kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Tallinna Linnavalitsuse 22.12.2003 korraldus nr. 2979-k, 25.08.2004 korraldus nr. 1624-k ning Harju maavanema 17.02.2004 korraldus nr. 247-k on eeltoodust tulenevalt seadusjõus, neid pole võimalik enam kohtus ega haldusasutustes vaidlustada ning need on haldusasjas nr. 3-04-184 osalenud menetlusosalistele täitmiseks kohustuslikud.

1. Kuigi kaebuse esitaja ei ole käesolevas haldusasjas vaidlustanud haldusasjas nr. 3-04-184 vaidlustatud haldusakte, on kaebuse esitaja tahe ilmselgelt suunatud eeltoodud, jõustunud 2 Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsuse tulemusena seadusjõus olevate haldusaktide lõppastmes muutmisele, mida kaebuse esitaja soovib käesolevat kaebust esitades saavutada xxxxxx tn. xx piiriprotokolli ja piiride määramise toimingute vaidlustamise kaudu. Kaebuse esitaja saab omada põhjendatud huvi xxxxxx tn. xx piiriprotokolli ja katastriüksuse moodustamise toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks vaid xxxxxx tn. xx kinnisasja seniste piiride muutmise eesmärgil. Vaidlus puudub selle üle, et xxxxxx tn. xx ehitise alune maa erastati ostueesõigusega OÜ-le P & R Investment. Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määruse nr. 267, millega kinnitati „Maa ostueesõigusega erastamise kord“ (edaspidi „Kord“) p-dest 13 ja 131 tulenevalt on ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride määramine ning katastriüksuse moodustamine maa ostueesõigusega erastamise eeltoiminguteks. Korra p-st 14 tulenevalt koostatakse katastriüksuse moodustamise käigus ka piiriprotokoll. Katastriüksuse moodustamisele järgneb kohaliku omavalitsuse otsus maa ostueesõigusega erastamise oluliste tingimuste kohta (Korra p. 15). xxxxxx tn. xx piiriprotokolli ja piiride määramise seaduslikkust oli kaebuse esitajal võimalik vaidlustada eeltoodud linnavalitsuse otsuse vaidlustamise raames. Nagu kohus käesoleva kohtumääruse p-s 3 märkis, ilmneb Tallinna Ringkonnakohtu otsusest, et kaebuse esitaja eeltoodud alusel Tallinna Linnavalitsuse 22.12.2003 korralduse nr. 1979-k ka vaidlustas. Samas ei ole käesoleva kohtumääruse p-s 4 nimetatud kohtumenetluse sätetest tulenevalt Tallinna Linnavalitsuse 22.12.2003 korralduse nr. 1979-k ega ka selle alusel antud Harju maavanema 17.02.2004 korralduse nr. 247-k muutmine enam võimalik.
2. Kuivõrd xxxxxx tn. xx kinnistu suurus ja piirid on kohtu poolt viidatud, kehtivate haldusaktide alusel lõplikult kindlaks tehtud ning xxxxxx tn. xx ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise vaidlus on läbinud kõik kohtuinstantsid ja leidnud lõpliku lahenduse, ei ole soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil võimalik. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et xxxxxx tn. xx kinnistu suuruse ja piiride ümbervaatamisega rikuks haldusorgan õigusvastaselt ka kinnistu praeguse heauskse omaniku omandiõigust. Seega on tegemist perspektiivitu kaebusega. Ka eeldusel, et kaebuse esitaja väited on tõendatud, puudub kaebuse esitajal ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigus. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kaebus kaebuse esitajale

§ 11lg 31 p 5 alusel tagastada.

Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr. 3-3-1-42-07

1. oktoobril
2. a tehtud kohtumääruse motiveeriva osa p-s 12 leidnud: „Menetlust lõpetades on halduskohus analüüsinud kohtusse pöördumise eesmärki ja järeldanud, et kohustamiskaebust esitades püütakse sisuliselt vaidlustada kaebajale ebasoodsat jõustunud haldusakti. Kolleegiumi hinnangul tõdes halduskohus sellisele seisukohale jõudes esitatud kaebuse ilmselget perspektiivitust.“ Riigikohus asus eeltoodud lahendis seisukohale, et olukorras, kus soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil pole võimalik, on põhjendatud kaebuse läbi vaatamata jätmine. Tiina Pappel kohtunik 3