Obsah (4)

§ 580§ 101§ 113§ 94

2-08-16403 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 09. oktoober 2008. a kell 14.00 tsiviilkantselei k

§ 580

kohaselt seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enamat isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt seltsinglased on kohustatud seltsingut kama kahju tekkimise eest ja arvestama teiste seltsinglaste huvidega. Nimetatud lepingus lepiti kokku, et omanikud kohustuvad teostama ühiselt kaasomandi säilitamiseks vajalikke toiminguid. Kohus märgib kostjale, et seltsingulepingust tulenevad seltsinglastele kohustused seltsingu vastu. Seltsinglaste keskseteks kohustusteks on kaasaaitamiskohustus (

§ 580

lg 1) ja lojaalsuskohustus (

§ 580

lg 2).

§ 580

eesmärgist tuleneb, et igal üksikul seltsinglasel on seltsingu huvides nõudeõigus kohustust rikkunud isiku vastu. EV täitis seltsingu ees kohustuse korraldada renoveerimistööde juhtimist ning tasuda tehtud tööde eest remontijatele. Kostja seltsingulepingusse ei astu, seltsingu pöördumistele ei reageeri. Kohtu hinnangul on kostja käitumine suunatud seltsingule kahju tekitamisele ning takistab ühise asja mõistlikku kasutust ja majandamist. Kohus jätab tähelepanuta kostja vastuväited kanalisatsiooni ühendamise tööde tasu temalt väljamõistmise kohta, kuna sellist nõuet ei ole kostja vastu esitatud. Kohus ei nõustu kostjaga ka selles, et hagi on olulises osas tõendamata. Hageja on hagiavaldusele lisanud oma nõudeõigust tõendavad dokumendid, seega puudub kostjal alus keelduda oma kohustuse täitmisest. 3 12.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võlausaldaja võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis perioodi eest 01.08.2007. a kuni 01.05.2008. a. summas 417 krooni.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub see protsenti aastas.

§ 94

lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eesti Panga teate kohaselt Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne
3. juulit 2007 oli 4,0% ja enne
4. jaanuari 2008 oli 4,0%. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 8 320 krooni, viivis 417 krooni. Kohtukulud
5. TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulu täies ulatuses, s.h. riigilõiv summas 650 krooni. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 4