2-08-19774/3 | Europaius

2-08-19774 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ele Liiv Otsuse kuulutamise aeg ja 30.09.2008.a kell 9:00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu (Tallinn, Kentmanni 13) koht Tsiviilasja number 2-08-19774 I N hagi notar LSA ja kohtutäitur AP vastu kahju 2664.55 krooni nõudes Hageja – I N (isikukood XXX, elukoht XXX) Menetlusosalised ja nende Kostja I – notar LSA(isikukood XXX, töökoht: XXX ) esindajad Kostja II – kohtutäitur AP(töökoht : XXXX) Tsiviilasi Menetluse liik Lihtmenetlus RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata I N hagi notar LSA ja kohtutäitur AP vastu kahju 2’664.55 krooni nõudes. Kohtukulude jaotus Jätta kostjate menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Hageja nõue ja asjaolud Hagiavalduse kohaselt sai hageja aprilli kuus postiga teate, et Tallinna notar LSA esitas kohtutäiturile AP täitedokumendid täitemenetluse nr. 024/2008/336 läbiviimiseks. Võlgnikuks oli hageja. Täidedokumendiks oli märgitud Tallinna notar LSA 19.11.2007 a. notari tasu maksmise arve nr. 1757. 10 päeva jooksul peale teate saamist esitas hageja posti teel kohtutäitur AP´ile oma seisukoha, milles märkis, et ta ei ole nõus kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega, summas 2572.40 krooni. Hageja arvelduskonto Hansapangas arestiti 30.04.08 ja 02.05.2008.a ja arvelt võeti maha 2664.55 krooni. 07.05.2008.a sai hageja postiga täitekulu väljamõistmise otsuse, kus oli märgitud, et summale 2572.40 lisandub veel 92.15 krooni täitekulutuse eest, kokku 2664.55 krooni. 06.05.2008 esitati hageja tööandjale töötasu arestimise teade, kuigi vajalik summa oli kontolt maha võetud. Hageja leiab, et kohtutäitur tegi oma tööd puudustega ja lohakalt. 2-08-19774 Kohtutäituri tegevusega kaasnes hageja kreeditkaardi arestimine ja 5 päeva jooksul puudus võimalus kasutada arvet ja pangakaarte. Hageja arvates mõjutas arve arestimine tema tausta Hansapanga ees, kuna ta on võtmeklient ja P krediitkaardi kasutaja. Samuti kahjustati tema tausta tööandja ees. Kirjas kohtutäiturile hageja teatas, et Tallinna notar LSA arve oli ettemaksuarve. Peale arve tasumist notar pidi koostama lepinguprojekti, aga plaanid muutusid ja ta teavitas telefoni teel notari assistenti, et ei vaja enam antud lepinguprojekti ja palus arve tühistada. Hageja notari poolt antud arvet ei aktsepteeri, notari teenust ei kasutanud ja leiab, et ei pea tarbijana maksma osutamata teenuse eest. Notar LSAei teatanud hagejale, et vastavalt Tarbijakaitse seaduse §-dele 3 ja 4 peab teenusest loobumisel ikka arve maksma. Notar ei ole hagejale saatnud meeldetuletust või kordusarvet. Hageja palub kostjatelt solidaarselt 2’664,55 kr koos kohtukuludega välja mõista. Kostjate vastuväited 15.07.2008.a. vastuses hagile kostja I hagi ei tunnista. Hageja ei ole tõendanud endale mittevaralise kahju tekkimist. Mittevaralise kahju hüvitamine ei saa tugineda üksnes hageja arvamusele. Hageja poolt esitatud väide, et pärast arve tasumist pidi notar koostama lepingu projekti, ei vasta tõele. Notari tasu nõue tekkis hagejale lepingu projekti ettevalmistamisest ning esitatud arve on õiguspärane. Hagejale oli broneeritud aeg notariaalakti tõestamiseks 15.11.2007.a. Hageja nimetatud ajal notaribüroosse ei ilmunud. Hagejale helistas notari assistent, et uurida mittetulemise põhjust. Hagejaga vestlusest ilmnes, et ta ei ilmunud notaribüroosse perekondlikel põhjustel (tema abikaasa haigestus). Kuna eelnevalt oli nimetatud akti tõestamiseks määratud aeg juba muudetud, sest hageja ei saanud ilmuda kokkulepitud ajal notaribüroosse, pakkus notari assistent võimalust registreerida uus sobiv aeg tehingu tõestamiseks. Hageja selleks soovi ei avaldanud. Notari assistent vestles hagejaga notari juuresolekul ning teavitas hagejat, et kuna hageja ei ole ilmunud notaribüroosse kokkulepitud ajal ning notariaalakti projekt on ette valmistatud, tuleb osalejal tasuda notari tasu projekti ettevalmistamise eest, samuti selgitati hagejale, et juhul kui tulevikus ta siiski soovib nimetatud tehingu tõestamist, tuleb tal tasuda üksnes teine pool notari tasust, mis on ette nähtud tehingu tõestamise eest. Samuti on kostja I käitunud õiguspäraselt andes nimetatud arve kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks. Hageja sai teenust. Hagejale lepingu projekti koostamine on üks hagejale lõpptulemusena osutatava teenuse (tehingu tõestamine) osa. Kui notaril puuduks õigus tasule lepingu projekti koostamise eest, oleks tegu tasuta teenuse osutamisega ning selleks, et tagada notarile õiglane tasu tehingu ettevalmistamiseks kulutatud aja ning materjalide kompenseerimiseks on notari tasu seaduse § 30 nimetatud võimalus ette nähtud. Notar ei ole kaupleja tarbijakaitseseaduse tähenduses, vaid on avalik-õigusliku ameti kandja, kellele riik on andnud õiguse tõestada isikute taotlusel õigusliku tähendusega asjaolusid ja sündmusi ning teha muid õiguskindlust tagavaid ametitoiminguid. Notari ja toimingu taotleja vahel tekib avalik- õiguslik õigus suhe. Hageja on notaribüroosse pöördunud ka varem teiste notariaalaktide tõestamiseks. Seega oli hagejale juba eelnevalt teada notari tasu määr, tasu maksmise ja sissenõudmise kord. Lisaks on üldteada asjaolu, et notari teenus on tasuline. Hageja ei ole pöördunud kostja I poole, et vaidlustada notari tasu arve ning tegi seda alles hagiavalduse esitamise näol pärast täitemenetluse lõpetamist. Vabatahtliku täitmise puhul oleksid hageja kulud täitemenetlusele olnud oluliselt väiksemad, kuid hageja ei ole aga seda võimalust kasutanud. Kostjad ei saa olla solidaarvõlgnikud. 12.09.2008.a. täiendustes selgitab kostja I, et on käibemaksukohuslane ja notaritasule oli arvestatud juurde käibemaks. Seega oli notaril õigus koostada hagejale arve summas 1’330 2

(4)2-08-19774 krooni (mis on pool 2’660.- kroonist) ning tulenevalt käibemaksuseadusest oli notar kohustatud lisama nimetatud summale ka käibemaksu 18%, so 239.40 krooni ning koos käibemaksuga on arve summa kokku 1569.40 krooni. Hageja ei ole esitanud notari tasu seaduse § 46 alusel ühe kuu jooksul notari tasu arve esitamise päevast notaribüroo asukohajärgsele kohtule kaebust notari tasu ebaõige määramise kohta. Seega ei ole kohtul alust nimetatud hagi läbi vaadata. Notari tasu nõue summas 1’569.40 senti on täitemenetluses täielikult rahuldatud. Notarile on kohtutäitur teostanud ülekande 08.05.2008.a. summas 876.13 krooni ja 09.05.2008.a. summas 693.27 krooni. Seega võlgnikult välja mõistetud kogusumma 2664.55 moodustub notari tasu nõude summas 1569.40, mille oli õigustatud saama notar ning täitekulu summas 1095.15, mille oli õigustatud saama kohtutäitur. 07.07.2008.a vastuses vaidleb kostja II hagile vastu. Hageja ei ole hagiavalduses kostja II vastu esitatud nõuet kuidagi põhjendanud, jääb arusaamatuks nõude alus ning milline oli kohtutäituripoolne konkreetne rikkumine täitemenetluse läbiviimisel. Kohtutäiturile esitati täitedokument ja kostja I avaldus täitemenetluse algatamiseks. Täitemenetluse algatamise eeldused olid sellega täidetud ja täitemenetlus algatati. Hageja saab kohtutäituri tegevuse peale täitemenetluse läbiviimisel kaevata vastavalt TMS § 217 sätestatud korras. Ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Hageja on esitanud kohtutäiturile kaebuse 17.05.2008.a, kohtutäitur on kaebuse läbivaadanud ja 11.06.2008.a otsuse nr 024/2008/336teinud, mida hageja ei ole vaidlustanud. Hageja ei ole kunagi kohtutäiturile esitanud 16.05.2008.a kaebust. Esitatud kaebus on 17.05.2008.a kuupäevaga ja see on ka läbi vaadatud. Kostja I on täitemenetluse ja täitetoimingute läbiviimisel lähtunud seadusest ja täitetoimingute läbiviimise korrast. Arusaamatuks jääb kahju suurus, sest hagiavalduses ei ole märgitud aluseid, millest lähtuvalt nõue esitati ja millisel viisil ja alusel hageja nõuab just sellises ulatuses kahju hüvitamist. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hageja pöördus notaribüroosse lepingu projekti ettevalmistamiseks, aga hageja plaanid muutusid. Hageja väidab, et ta teavitas sellest notari assistenti ja palus arve tühistada. Hageja on käsitlenud kostja I poolt esitatud arvet nr. 1757 ettemaksuarvena. Hageja arusaama kohaselt pidi notar peale arve tasumist koostama lepinguprojekti. Notaribüroo töötaja S.S kirjaga (tl 30) hagejale loeb kohus tõendatuks, et 14.11.2007.a kell 16:25 informeeris notaribüroo jurist hagejat 15.11.2007.a kell 15:00 toimuva tehingu ajast ja kaasavõetavatest dokumentidest. On loogiline eeldada, et eelnevalt pidi notar ette valmistama lepingu projekti (tl 34-40) ja nimetatu on tõendautd ka väljavõttega notariaaltoimingute registrist (tl 33). Lepingu sõlmimiseni ei jõutud, kuna hageja plaanid muutusid. Seega oli notaril õigus nõuda tehtud töö eest tasu pooles ulatuses (notari tasu seadus § 30) ja arvestades notari käibemaksukohuslaseks olemist lisada summale käibemaks (käibemaksuseadus § 2 lg 2 ja § 3). Arvega (tl 49) loeb kohus tõendatuks, et notar on esitanud arve seadusega ettenähtud korras ja e-kirjaga (tl 28-29), et see on hagejale edastatud. Vaidlust ei ole selles, et hageja arvet vabatahtlikult ei tasunud. Seega oli notaril õigus pöörduda kohtutäituri poole arve täitemenetluses sätestatud korras sissenõudmiseks (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 17). Täitmisteatega võlgnikule (tl 3) loeb kohus tõendatuks, et 09.04.2008.a alustatud täitevmenetlusest on hagejat teavitatud ja on antud vabatahtlikuks täitmise tähtajaks 10 päeva 3

(4)2-08-19774 täitmisteate kättetoimetamise päevast arvates. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest (tl 4) ja täitekulu väljamõistmise otsusest (tl 5) nähtub, et hagejalt on sisse nõutud ka kohtutäituri tasu 1’003.- krooni ja täitekulud 92.15 krooni. Veel nähtub hagile lisatud sissetuleku arestimise aktist (tl 6), et hageja sissetulek on arestitud ja hageja arveldusarve (tl. 8) on arestitud. Viidatud arestimise aktid on koostatud 29.04.2008.a. Hagiavaldusele lisatud hanzaneti väljavõtetest nähtuvalt (tl 11, 12) on hageja kontolt 30.04.2008.a. kinni peetud 1436.07 krooni ja 02.05.2008.a. 1228.48 krooni, kokku 2’664.55 krooni. Seega oli kostja I tegevus arve väljastamisel ja sundtäitmiseks esitamisel ning kostja II tegevus täitemenetluse läbiviimisel õiguspärane ja nende tegevuses puudub õigusvastasus, mis on kahju hüvitamise kohustuse eelduseks (notariaadiseadus § 14 lg 1, kohtutäituri seadus § 6 lg 1 ja 3, riigivastutuse seadus § 7 lg 1). Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostjate vastu põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei analüüsi käesolevas menetluses asjakohatuid tõendeid: 16. ja 17.05.2008.a. kaebused kohtutäiturile (tl 9 ja 24), 25.04.2008.a kiri kohtutäiturile (tl 13), 17.05.2008.a kaebust kohtutäiturile (tl 24), abieluvara registrikaarti ja teatist (tl 31-32), maksekorraldusi (tl 50-51). Enne hagi menetlusse võtmist teatas hageja vastuseks hagi käiguta jätmise määrusele: „Palun tühistada hagiavalduses moraalse hüvitise nõue.” Seega ei võtnud kohus menetlusse mittevaralise kahju hüvitamise hagi, kuivõrd hageja selle sisuliselt tagasi võttis. Nimetatust tulenevalt ei analüüsi kohus nimetatud hageja nõuet ja poolte vastuväiteid sellele. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hageja hagi jääb rahuldamata, tuleb kostjate menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võib menetlusosaline nõuda 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatav summa kindlakstegemise avaldus tuleb esitada Harju Maakohtule ning avaldusele tuleb lisada menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Ele Liiv kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.