3-08-1089/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-1089 Otsuse kuupäev 30.oktoober 2008 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Justiitsministeeriumi otsusele. Asja läbivaatamise kuupäev 15.oktoober 2008 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXX ja vastustaja – Justiitsministeeriumi esindaja Janek Ranniste Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Justiitsministeeriumi vanglate osakonna karistuse täideviimise talituse juhataja 09.05.2008 otsuse nr 11-5/6122 kohaselt paigutati kinnipeetav XXX edasise karistuse kandmiseks Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse. 14.05.2008 vaidlustas XXX Justiitsministeeriumi otsuse paigutada ta ümber Tartu Vanglasse ja taotleb karistuse edasiseks kandmiseks enda paigutamist Murru Vanglasse. 21.05.2008 tagastas Justiitsministeerium XXX taotluse osas, milles ta soovis enda paigutamist karistuse kandmiseks Murru Vanglasse, läbi vaatamata. Justiitsministeerium selgitas, et tal on õigus oma ümberpaigutamist vaidlustada halduskohtus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel, tähtaegadel ja korras. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS XXX esitas kohtule kaebuse Justiitsministeeriumi otsuse peale, mille alusel ta paigutati karistust kandma Tartu Vanglasse ja soovib enda paigutamist Murru Vanglasse. Kaebaja leiab, et tema karistuse kandmine Tartu Vanglas ei ole vangistuse eesmärkide saavutamiseks või individuaalse täitmiskava elluviimiseks sobiv vangla. Kaebaja väidab, et kuna ta kannab karistust Tartu Vanglas ja tema elukaaslane ning lapsed elavad Rummu alevikus, siis on tal suhtlemine lähedastega katkenud, mis võib teda vabanemisel viia uuesti kuritegelikule teele, mida ta aga ei soovi. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja – Justiitsministeeriumi esindaja palub jätta kaebus rahuldamata, kuna kinnipeetava ümberpaigutamine Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse on põhjendatud nii õiguslikult kui ka faktiliselt. Vastustaja on seisukohal, et kaebuses toodud argument vaidlustatud otsuse õigusvastasuse kohta perekonnaga suhtlemise raskuse kohta on põhjendamatu, kuna kaebajale on mõistetud niivõrd lühiajaline vangistus ja ta vabanes 14.12.

1. Vastustaja vastuväidete kohaselt ei tulene õigusaktidest kinnipeetavale subjektiivset õigust kanda karistust mingis konkreetses vanglas, see tähendab, et kinnipeetaval ei ole õigust nõuda enda paigutamist ühte või teise vanglasse. Sellist seisukohta toetab ka Euroopa vangistusõigusalane soovituslik akt, mis ei näe ette, et siseriiklikult peaks sätestama kinnipeetavatele subjektiivse õiguse valida kinnipidamiskohta. Antud juhul ümberpaigutamise otsustamisel kontrolliti isiku elukoha andmeid rahvastikuregistrist ning selle kohaselt oli XXX elukoht Saare maakonnas. Justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 § 5 lg 1 kohaselt paigutatakse Tartu Vanglasse kinnipeetav, kelle elukoht on Saare maakonnas. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vangistusseaduse § 19 lõike 1 kohaselt võib kinnipeetava paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Sama paragrahvi lõige 2 annab volituse justiitsministrile kehtestada kinnipeetava ümberpaigutamise kord. Kinnipeetava ümberpaigutamine on detailsemalt reguleeritud justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ peatükis 6 §-des 11-
2. Justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 11 annab Justiitsministeeriumile õiguse otsustada kinnipeetava üleviimise põhjendatud juhtudel ettenähtud menetluskorda järgimata. Arvestades reaalsete asjaoludega, et 2008.aasta kevadel toimusid massilised kinnipeetavate ümberpaigutamised seoses Viru Vangla avamisega, mis tähendas ligikaudu tuhande kinnipeetud isiku paigutamist sinna ja samal ajal on mitmeid vanglaid suletud ning Murru Vanglas on vähendatud kinnipeetavate arvu poole võrra, mis tingivad suuri kinnipeetavate ümberpaigutamisi vanglasüsteemis. Eelnimetatud täitmisplaani § 5 reguleerib kinnipeetava paigutamise üldjuhtumeid. Täitmisplaani § 5 punkti 1 kohaselt paigutatakse Tartu Vanglasse kinnipeetav, kelle elukoht on Saare maakonnas. 2 Isiku elukoha andmeid kontrollitakse otsuse tegemisel rahvastikuregistrist ning rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on XXX elukoht Saare maakond, Pöide vald, Kõrkvere küla, Koplimäe (tl 24). Kaebaja väide, et ta elab Harjumaal, Vasalemma vallas, Rummu külas on paljasõnaline ja ei ole tõendatud. Kohus peab vajalikuks märkida, et oma elukoha muutusest on iga isik kohustatud teavitama rahvastikuregistrit seaduses ettenähtud aja jooksul ning taotlema muudatuste sisseviimist, kuid seda XXX teinud ei ole. Kohus peab vajalikuks lisada, et kuigi kinnipeetava ühest vanglast teise ümberpaigutamine võib küll teatud juhtudel mõnevõrra halvendada perekondliku suhtlemise võimalusi, kuid tähelepanuta ei saa jätta ka antud juhul asjaolu, et XXX on mõistetud lühiajaline vangistus ja ta vabaneb juba 14.12.
3. Euroopa Inimõiguste Kohus on otsuses Bastone v Italia leidnud, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon ei anna õigust valida kinnipidamiskohta. Asjaolu, et kinnipeetavad võidakse paigutada eraldi nende perekondadest on paratamatu tagajärg isiku karistamisele. Küll aga isiku paigutamine vanglasse, mis on niivõrd kaugel tema perekonnast, et külastused on tehtud äärmiselt raskeks või isegi võimatuks, siis sellisel juhul võib tegemist olla isiku perekonnaõigusesse sekkumisega. Kohus nõustub vastustajaga selles, et siinkohal tuleb arvestada Eesti mastaapidega ning geograafiliste iseärasustega, kus kinnipeetavate omastel on kerge igast Eesti regioonist erinevatesse vanglatesse ligi pääseda. Kohus nõustub vastustajaga, et kinnipeetaval ei ole õigust nõuda enda paigutamist ühte või teise vanglasse, kuna õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust kanda karistust mingis konkreetses vanglas, samuti ei näe Euroopa vangistusõigusalane soovituslik akt ette, et siseriiklikult peaks sätestama kinnipeetavale subjektiivse õiguse valida kinnipidamiskohta. Seega ei saa kaevatav otsus rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, mistõttu kohus jätab XXX kaebuse rahuldamata. Maare Aloe kohtunik 3