lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist, öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kostja ei eita, et on saanud hagejalt 2 000 krooni (tl 23). Samas leiab kostja, et paberkandjal või digitaalselt allkirjastatud leping puudub, mistõttu on hageja kõrvalnõuded alusetud. Kohus kostjaga ei nõustu.
lg 1 kohaselt sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingule ei kohaldata käesoleva seaduse § 404 ja 405 sätestatut. Seega ei pea tarbija enne lepingu sõlmimist allkirjastama § 404 lg 2 või § 405 lg 1 sätestatud andmeid sisaldavat tahteavaldust. Tarbijakrediidilepingu kirjaliku vormi mittejärgimine ei too käesoleval juhul kaasa lepingu tühisust ka seetõttu, et
lg 2 kohaselt
lg 2 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Kostja on vastuses kohtule kinnitanud, et on hagejalt 2 000 krooni kätte saanud, mistõttu on lepingu tühisuse vastuväide alusetu. Hageja ja võlgnik on kokku leppinud intressimääras 1 % päevas laenu tagastamata osalt ning viivises 0,75% päevas laenu tagastamata osalt. Kostja on viivitanud laenu tagastamisega 258 päeva.
lg 1 kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist.
lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt on varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu, mis seisneb kasus, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda kasu saamise võimaluse kaotamises. Hageja poolt saamata jäänud tuluna ehk saamata kasuna tuleb mõista summat, mis vastab intressi suurusele, mille tasumises olid pooled kokku leppinud ning millise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel
lg 3 kohaselt kaotas.
lg 2 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei kata. Seega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud. 2 Hageja on taotlenud menetluskulu 600 krooni väljamõistmist kostjalt. Laenu tagastamise menetlusega seotud kulu 600 krooni on kohtu hinnangul käsitatav hageja kahjuna.
lg 5 kohaselt kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Lepingu p 3.7. ja 4.2. kohaselt laenusaaja kohustus tasuma laenusumma koos käsitlemise kuludega.
lg 2 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei kata. Seega on hageja nõue ka selles osas õiguslikult põhjendatud. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.