lg 1 muuta kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni. Kohus on seisukohal, et kõrvalnõuete nõue on esitatud hilinenult. Nimetatud nõue tulnuks hagejal esitada enne kirjalike kokkuvõtete esitamiseks määratud tähtaega, s.o enne 02.05.2008. Kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus ei pikenda enda määratud tähtaega (
). Hageja ei ole nõude esitamisel põhjendanud, miks nõue hilinenult esitatakse ega taotlenud tähtaja pikendamist. Seega jätab kohus hageja 02.05.2008 esitatud kõrvalnõude summas 6 091.50 krooni tähelepanuta. Vaidlustamata asjaolude kohaselt: 1) Hageja ja kostja xxx esindajana sõlmisid 25.09.2006 broneerimislepingu nr 25/09/06, mille objektiks oli korteriomand asukohaga xxx (t lk 5); 2) Hageja tasus kostjale 50 000 krooni (t lk 58); 3) vaidlusaluses broneerimislepingus märgitud korteriomandit hageja ei omandanud. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 33 lg 1 kohaselt on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel, eelleping. AÕS § 119 lg 1 kohaselt tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing muutub kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne 3 kinnistusraamatusse. VÕS § 33 lg 2 kohaselt kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. TsÜS § 83 lg 1 tulenevalt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud broneerimisleping on tühine vorminõude järgimata jätmise tõttu. Kostja ei ole vaidlustanud, et broneerimisleping koostati sellepärast, et hageja saaks korteri omandada. Kostja oli lepingu sõlmimisel xxx esindajaks (t lk 5). Seega on poolte vahel sõlmitud broneerimislepingu näol tegemist kinnisasja omandamise eellepinguga, mis oleks pidanud olema notariaalselt tõestatud. Nimetatud asjaolu kinnitab broneerimislepingu sisu: lepingu p 1 kohaselt leppisid pooled kokku, et soovivad sõlmida korteriomandi notariaalse müügilepingu; lepingu p 3 leppisid pooled kokku kinnisvara müügihinnas 1 375 000 krooni; lepingu p 3.1 leppisid pooled kokku broneerimistasu tasumises kostjale; lepingu p 3.2 tulenevalt sisaldus broneerimistasu müügihinnas; lepingu p 4 on kokku lepitud, kes kannab lepingu tõestamise notaritasu ja riigilõivu; lepingu p 8 sätestab, et xxx kohustub notariaalse müügilepingu sõlmima hiljemalt 31.12.2006; lepingu p 9 sätestab, et kui kinnisvara notariaalne müügileping jääb sõlmimata müüja (xxx) süül, kohustub müüja esindaja (xxx OÜ) tagastama broneerijale 50 000 krooni broneerimistasu kahekordses suuruses; lepingu p 10 kohaselt, kui kinnisvara notariaalne müügileping jääb sõlmimata xxx süül, jääb xxx OÜ-le tasutud broneerimistasu 50 000 krooni leppetrahviks. Kohus leiab, et vaidlusalune broneerimisleping ei ole TsÜS § 85 kohaselt osadeks jagatav nii, et broneerimislepingu p 7 tulenev kokkulepe oleks kehtiv. Broneerimislepingu p 7 kohaselt kostja kohustub kuni kinnisvara tegeliku võõrandamiseni hagejale seda kolmandatele isikutele mitte võõrandama, pantima või muul viisil koormama, samuti mitte pidama sellealaseid läbirääkimisi, v.a juhul, kui see on vajalik notariaalse müügilepingu vormistamiseks. Broneerimislepinguga on võtnud hageja endale kohustuse hiljem kinnisasi omandada ning samuti on kokku lepitud, et ette makstud broneerimistasu jääb teisele poolele müügilepingu sõlmimata jäämisel. Hinnates lepingus sätestatud tingimusi, leiab kohus, et hageja tasus 50 000 krooni kinnisasja omandamise eellepingu alusel, millega ühtlasi kaasnes kostjale ka kohustus mitte võõrandada korteriomandit kolmandatele isikutele kuni notariaalselt tõestatud põhilepingu sõlmimiseni. Seega on broneerimislepingus märgitud broneerimistasu käsitatav ettemaksuna, kuna see sisaldub kokku lepitud kinnisasja müügihinnas ja ei olnud tasutud kostjale broneerimise eest. Kinnisasja müügilepingu olulistes tingimustes kokku leppimine tähendabki seda, et tegemist on kinnisasja võõrandamise või omandamise eellepinguga, mis tulenevalt VÕS § 33 lg 1 ja AÕS § 119 lg 1 vajab notariaalset tõestamist. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kostja ei ole vaidlustanud, et on vaidlusaluse broneerimislepingu alusel hagejalt saanud 50 000 krooni (t lk 58). Kuna poolte vahel korteriomandi omandamiseks sõlmitud eelleping on tühine, on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu alusel tasutud summa tagastamist VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kohus ei ole kostja poolt väljatoodud asjaoludel tuvastanud hageja pahatahtlikkust kostja suhtes. Kostja väited hageja pahatahtlikkuse kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Kohus arvestab ka asjaolu, et kostja tegevusvaldkonda kuuluvad tehingud kinnisvaraga, mistõttu on kostja etteheited hagejale põhjendamatud ja ei vabasta kostjat tühise tehingu järgi saadut hagejale tagastamast. 4 Hageja viited VÕS § 15 on asjakohatud, kuna hageja ei ole kahju hüvitamise nõuet lepingu tühisuse tõttu esitanud.
Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Meeli Kaur kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.