Obsah (5)

§ 29§ 60§ 61§ 21§ 70

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 23. september 2008. a, Tallinnas Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja nu

§ 29

lg 2, mille kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kooskõlas

§ 29

lg 3 lahendab kohus abielu lahutamisel abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle.

§ 60

lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.

§ 61

lg 1 järgi mõistab kohus, kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.

§ 61

lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 2175 krooni. Kooskõlas

§ 21

on abikaasa kohustatud abikaasat lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab.

§ 70

lg 2 alusel võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

§ 61

lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hagi tunnistamisega on leidnud tõendamist, et poolte abielu on lõppenud ja abielu jätkamine on võimatu ning seega tuleb lahutada poolte vahel xxx. a Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu, mille kohta koostati abieluakt nr xxx. Kohtuistungil leidis tuvastamist, et poolte abielulised suhted lõppesid 11.11.

1. a. Poolte ühise lapse R I elukohaks tuleb määrata hageja elukoht. Samuti on tulenevalt hagi õigeks võtust põhjendatud välja mõista kostjalt alates novembrist
2. a igakuine elatis 2175 krooni kuus poja R I ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni ning igakuine elatis 2175 krooni kuus hageja ülalpidamiseks kuni xxx. a. TsMS § 468 lg 1 p1 alusel on hagi õigeksvõtul põhinev otsus viivitamata täidetav. 11.09.
3. a toimunud kohtuistungil loobusid pooled apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Eeltoodust tulenevalt ei saa pooled TsMS § 630 lg 2 alusel kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebust. 2 TsMS § 190 lg 2 kohaselt kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. 16.05.
4. a määrusega vabastas kohus hageja täielikult riigilõivu tasumisest abielu lahutamise nõudelt. Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 ja TsMS § 132 lg 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 15 000 krooni riigilõivu 1000 krooni. Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind elatise nõudelt 39 150 krooni (9 x (2 x 2175)) = 39
5. Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 39 150 krooni riigilõivu 2 250 krooni. Seega kuulub kostjalt kokku väljamõistmisele riigilõiv 3250 krooni riigituludesse. Maie Seppo kohtunik 3