← Eesti

2-08-19140/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 06. november 2008. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-08

§ 29

lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 570 000 krooni, vara väärtusega 0 krooni. Võlgnik on maksejõuetu, mis on püsiva iseloomuga. Äriseadustiku § 171 lg 2 p 1 paneb osaühingu juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse juhul, kui osaühingul on netovara järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus ja majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosoleku toimumiseni jääb rohkem kui kaks kuud. ÄS §180 lõige 5¹ kohaselt peab juhatus esitama viivitamata kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli ühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni ühingu omakapital (netovara) oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000.-krooni. Juhatuse liikmed seaduses sätestatud viisil ei käitunud vaatamata sellele, et äriühingu netovara oli langenud pöördumatult alla seaduses sätestatud piiri

  1. a lõpus. Pankrotiavaldus kohtule esitati alles 15.05.
  2. a, seega hilinenult. Võlgniku juhatuse liige LK on ajutisele haldurile tunnistanud, et suured võlgnevused on tingitud eelkõige LK enda vähestest teadmistest ja oskustest äriühingu juhtimiseks. Võlgniku kinnitusel osutusid deklareeritud maksusummad äriühingule üle jõu käivateks. Kuna võlgniku näol oli tegemist telemarketingi ettevõttega, kes tegeles Koduehitaja kataloogi reklaami müümisega telefoni teel ning müügitöötajate roll äriühingus oli suur, ei mõjunud äritegevusele soodsalt ka asjaolu, et töötajad vahetusid väga tihti. Halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjustanud ebaõnnestunud äriplaan. Võlgniku esindaja kinnitab ka ise, et tegevuskulude katmiseks ei suudetud teenida piisavalt tulu reklaamimüügi näol. Võlgniku tegevuses võib halduri hinnangul esineda juhtimisvigasid, kuid tegemist ei ole raskete vigadega. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes, mitte pankrotikuritegu või raske juhtimisviga. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, 3 kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldajad oma nõusolekut avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 130

lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

§ 23

lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 15 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 12 000 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 1 700 krooni, kokku brutosumma 13 700 krooni. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja § 2 lg 8 alusel kuulub riigi arvelt Oliver Ennoki kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu 6 700 krooni. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja PankrS § 150 lg 4 ning TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub ülejäänud osas, (s.o. 7 000 krooni) ajutise halduri tasu ja kulutused väljamõistmisele võlgnikult ja juhatuse liikmetelt solidaarselt Oliver Ennoki kasuks. Võlgniku juhatuse liige esitas taotluse tasuda väljamõistetav summa osamaksetena. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Halduril ei olnud vastuväiteid, et 7 000 krooni makstakse osamaksetena 5 kuu jooksul. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule LK. Karin Sonntak Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.