) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust.
lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja ja kostja OÜ HG vahel on 25.08.2006.a sõlmitud töövõtuleping. Kostja OÜ HG jättis lepinguga võetud kohustused täitmata, kostja hageja poolt tellituid töid tähtaegselt, ettenähtud mahus ja nõuetekohase kvaliteediga ei teostanud. Samuti jättis kostja OÜ HG täitmata poolte vahel 30.11.2006.a kokkuleppest tulenevad kohustused. Nimetatud kokkuleppest nähtub, et kostja võttis enesele kohustuse tagastada hagejale ettemakse summa 150 000 krooni hiljemalt 15.12.2006.a. Kostja hagejale 150 000 krooni tagastanud ei ole, seega kuulub nimetatud summa kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele.
lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 3 kohaselt käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega.
lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
kohaselt kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. 30.11.2006.a hageja ja kostja OÜ HG vahel sõlmitud kokkulepet käendasid kostjad M M ja J R . Kostjad M M ja J R võtsid enesele hagejaga sõlmitud käenduslepingutega kohustuse vastutada solidaarselt OÜ-ga HG hageja ees kostja OÜ HG kohustuse täitmise eest kumbki 3 käendaja maksimumsummas 250 000 krooni. Seega saab käesolevas tsiviilasjas solidaarkohustusena kostjatelt M M ’lt ja J R ’ilt kummaltki hageja kasuks maksimaalselt välja mõista 250 000 krooni.
lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist.
lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 1 kohaselt kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. Peale lepingust taganemist hageja sõlmis uue töövõtulepingu, millega hageja saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas OÜ-ga HG sõlmitud töövõtulepinguga. Uue lepingu järgselt osutus tööde maksumus kallimaks 47 724,93 krooni. Lisaks pidi hageja tegema kulutusi tellitud mööbli hoiustamise eest summas 10 708,50 krooni, kuna kostja OÜ HG ei täitnud lepingut tähtaegselt. Seega on põhjendatud hageja nõue kahju hüvitamiseks summas 58 433,43 krooni, kuna tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja on põhjustanud hagejale kahju nimetatud summas.
lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
161 lg 1 kohaselt lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Pooled olid töövõtulepingu rikkumise puhuks kokku leppinud selliselt, et kui tööd ei valmi tähtaegselt, tasub kostja leppetrahvi 0,1% tööde maksumusest iga viivitatud päeva eest. Kostja kohustus tööd hagejale üle andma hiljemalt 18.10.2006.a, hageja taganes lepingust 26.01.2007.a. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja leppetrahvi nõue nimetatud kuupäevade vahele jäänud 100 päeva eest ehk kokku summas 34 598,30 krooni.
lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 30.11.2006.a sõlmisid hageja ja kostja OÜ HG kokkuleppe, milles pooled leppisid kokku rahalise kohustusega täitmisega viivitamise puhuks hageja õiguses nõuda viivist 0,5% viivitatud summalt päevas. Hagi esitamise seisuga on kostjal tekkinud viivisevõlgnevus summas 167 250 krooni 223 päeva eest (ajavahemik 16.12.2006.a kuni 29.06.2007.a). Samuti hageja palub juhindudes TsMS § 367 kostjalt täielikult välja mõista viivise alates 29.06.2007.a 0,5% viivitatud summalt iga viivitatud päeva eest kuni 150 000 krooni tagastamise kohustuse täitmiseni. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud viiviste nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. MENETLUSKULUD Menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostjate kanda. 4 TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Koidula Laurisaar Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.