) § 550 lg 1 p 2 kohaselt hagita menetluses lahendatakse perekonnaasjana vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine.
lg 2 kohaselt kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus.
kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kohus, vaadanud läbi avalduse alaealise M R ’i elukoha kindlaksmääramiseks, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tunnistajate ütlused, leiab, et avaldaja taotlus - määrata lapse elukohaks avaldaja elukoht - tuleb jätta rahuldamata ning lapse senine elukoht oma isa T R `i juures muutmata. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et 07.12.2004. sündinud M R ’i vanemad on avaldaja M -L M ja asjast puudutatud isik T R . Avaldaja nõusolekul elab M R alates 2006.aasta oktoobrikuust oma isa T R `i juures Tapa linnas, Lembitu 15-17 ning teda kasvatab ka tema vanaema T R . Lapse isa juurde elamajäämise põhjuseks oli asjaolu, et avaldaja ei saanud seoses alkoholitarbimisega oma eluga hakkama. Vastavalt Tapa Vallavalitsuse lastekaitsetöötaja andmetele oli avaldaja oktoobrikuus 2006 lahkunud kodust mitmeks päevaks sõbranna juurde, hoolimata sellest, et tal oli kodus kaks väikest last. Antud asjaolu ei ole avaldaja ka kohtus vaidlustanud. Käesoleval ajal avaldaja leiab, et ta tuleb ise oma eluga toime: tal ei ole enam probleeme alkoholiga, ta omab alalist töökohta ning on oma elukohas loonud lapse kasvatamiseks ja elamiseks vajalikud tingimused. Puudutatud isik T R nimetatud asjaolusid ei vaidlusta, kuid leiab, et avaldajale on lapsega suhtlemine võimaldatud kokkulepitud suhtlemiskorra alusel ja avaldaja ei ole ka juba olemasolevaid võimalusi piisavalt kasutanud. Seega, avaldaja ja asjast puudutatud isik T R vaidlevad nende alaealise lapse M `e elukoha muutmise põhjendatuse üle, s.o. kas lapse huvidest ja vajadusest lähtudes peaks ta asuma elama oma ema juurde või peaks lapse elukohaks jääma endiselt isa elukoht. Perekonnaseaduse (PkS) § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PkS § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. PkS § 58 tulenevalt tuleb lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtuda nii eestkosteasutusel kui kohtul lapse huvidest ja arvestada ka noorema kui 10-aastase lapse soove, kui tema arengutase seda võimaldab.
tulenevalt kuulab kohus vanema õgusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude väljaselgitamiseks. Kuna alaealine M R saab 07.12.2008 alles nelja-aastaseks ning oma east tulenevalt ei oma ta kohtu hinnangul ilmselt piisavat kaalutlus- ja otsustusvõimet, siis ei ole kohtul võimalik last ennast antud asjas isiklikult ära kuulata.
tulenevalt, kui laps elab juba pikemat aega ühe vanema või lapsega suhtlema õigustatud isiku juures, kuulab kohus last puudutavas asjas ära ka nimetatud isikud. Nimetatud sättele tuginedes pidas kohus põhjendatuks ära kuulata asjast puudutud isikuna lapse vanaema T R `i, kes alates avaldaja poolt lapse isa kasvatusele jätmisest on muutnud oma isiklikku elukorraldust ja teinud endast oleneva lapselapse M `e eest hoolitsemisel ja tema kasvatamisel.
tulenevalt on kohus väljaselgitanud lapsesse puutuva vaidluse lahendamiseks ka mõlema vanema elukohajärgsete kohalike omavalitsuste seisukohad. Kohus nõustub lapse elukoha määramise osas asjast puudutatud isikute poolt esiletoodud ja kohtus ka tõendamist leidnud järgmiste asjaoludeda. 1) Lapsele on käesoleval ajal tagatud kindel igapäevane elukorraldus, mille muutmiseks kohtu hinnangul käesoleval ajal vajadus puudub. Avaldaja väide, et laps on rohkem vanaema T R `i kui oma isa kasvatada, ei vasta tegelikkusele. Laps käib isa juures elades Tapal lasteaias ning lasteaeda viimine ja sealt toomine on lapse isa ja tema ema T R `i poolt igapäevaselt korraldatud ja toimib tõrgeteta. Lapse isa T R saab iga päev tööpäeva lõppedes isiklikult lapse lasteaiast ära viia ja temaga tegeleda. Nii lapse isal kui ka vanaema T R `il on lasteaia kasvatajatega pidev kontakt, nad on aktiivselt osalenud lasteaias korraldatud üritustel, samuti on tegelenud lapsega ka vabal ajal. Samas on avaldaja kohtus omaks võtnud, et ka tema on oma töögraafikust tulenevalt lapse kasvatamisel sõltuv teiste isikute abist, eriti siis, kui hooajal või puhkuste perioodil peab ta tegema lisavahetusi või pikemaid tööpäevi. 2) Lapsega suhtlemiseks on vanemate vahel kokkulepitud kindel kord, millest T R lapse isana on kinni pidanud. Kokkuleppe kohaselt saab M olla neli päeva nädalas isa juures ja kolm päeva nädalas ema juures ning avaldaja ei ole väitnud, et lapse isa poolt oleks talle tehtud takistusi lapsega suhtlemiseks. Kohtus on aga tuvastatud, et avaldaja ise ei ole last igal nädalal enda juurde võtnud, kuigi tema töögraafik – kaks päeva tööl ja neli vaba – seda oleks võimaldanud. 25.09.2008 toimunud kohtuistungil tõi T R kuupäevaliselt välja need päevad, mil avaldaja tegelikult lapse enda juurde võttis. Nii selgus, et veebruaris-märtsis 2008 ei võtnud avaldaja M enda juurde kuu aja jooksul ühtegi korda. Kümnepäevaseid ja ka pikemaid vaheaegu lapsega suhtlemisel oli avaldajal ka juulis, augustis ja septembris 2008.a. Ka enne viimast kohtuistungit (28.10.2008) ei võtnud avaldaja last kolm nädalat enda juurde. Kuigi avaldaja väitel tegi ta oktoobris ühel nädalavahetusel lastele mõeldud toas remonti, ei ole kohtu hinnangul see piisav põhjus lapsega mittesuhtlemiseks: avaldaja elab eramajas koos oma vanaema ja isaga ning avaldaja on ise kinnitanud, et ka nemad saavad vajadusel teda laste kasvatamisel abistada. 3) Avaldaja juurde elamaasumisel muutuks lapse senine, nüüdseks juba kaks aastat väldanud turvaline elukorraldus oluliselt. Lasteaed ei asu avaldaja elukoha läheduses, vaid 3-4 kilomeetri kaugusel. Lapse lasteaeda viimiseks ja sealt äratoomiseks vajab avaldaja halva bussiühenduse tõttu kõrvalist abi. Kuigi nii avaldaja vend kui ka tema ema kinnitasid kohtule, et vajadusel on nad valmis igapäevaselt avaldajat lapse viimisel ja toomisel abistama, on selline lubatud abi tegelik toimimine teadmata - nii avaldaja ema kui vend sõltuvad oma töö ümberkorraldamises oma tööandjate tahtest. Samuti ilmnes avaldaja venna seletusest, et tema poolt lapse viimisel ja toomisel peaks laps ka varasemast tund aeg varem hommikul üles tõusma. 4) Avaldaja väited lapse isa T R i alkoholitarbimisega seotud probleemide jätkumisest ei leidnud kohtus tõendamist. Tunnistaja K F sellekohased väited ulatusid aega, mil laps oli veel avaldaja kasvatusel. Kohtu poolt karistusregistrist vastavate andmete kontrollimisel T R `i suhtes alustatud väärteomenetluse andmed puuduvad. Seega, kuigi ka avaldajal on käesoleval ajal loodud lapse jaoks sobivad elamistingimused, samuti on avaldajal olemas kindel töökoht ja ka tema eluviisid on paranenud, leiab kohus kõiki tuvastatud asjaolusid kogumis hinnates, et lapse huvidest lähtudes ei ole põhjendatud lapse eraldamine temale harjumuspäraseks saanud keskkonnast. Avaldaja elukäik on seni olnud küllaltki heitlik ja tema poolt esiletoodud asjaoludel puudub käesoleval ajal kindlus tulevikus lapsele turvalise elukorralduse tagamisel. Mõlemal vanemal on võrdne õigus ja kohustus oma last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning lapse isa on lapse eest hoolitsemisega hästi hakkama saanud, mistõttu lapse elukoha muutmiseks käesoleval ajal eeltoodust tulenevalt alus puudub. Lapse vanematel on lapsega suhtlemiseks lepitud kindel kord ning lapse huvisid arvesse võttes on võimalik vanematel omavahelisel kokkuleppel seda korda ka vajadusel muuta. Menetluskulude jaotusest
lg 1 tuginedes jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
lg 1, 2 kohaselt on hagita asjas menetlust lõpetava määruse peale ringkonnakohtule (sama maakohtu kaudu) määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kätte toimetamisest alates. Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent /allkiri/ Kohtumäärus jõustus 01. detsembril 2008.a Nooremreferent I.Külavee I.Golubev I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.