Obsah (6)

§ 8§ 164§ 76§ 101§ 113§ 158

2-08-14227/34 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 24. oktoober 2008.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-14227/34

§ 8

lg 1 ja 2, § 76 lg 1, § 82 lg 7, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 113, § 158 lg 1, § 396 lg 1. 2. 30.10.2007.a. esitas kostja SMS OÜ-le laenutaotluse 3000 krooni saamiseks 30-ks päevaks intressiga 700 krooni. SMS OU rahuldas kostja taotluse ning SMS OÜ ja kostja vahel sõlmiti interneti vahendusel 30.10.2007 teenuste kasutamise leping nr 16383, mille kohaselt kandis SMS OÜ 30.10.2007.a. kostja kontole laenu summas 3000 krooni. 3. Kostja kohustus laenu summas 300 krooni ja intressi 700 krooni tagasi maksma hiljemalt 29.11.2007.a. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. 4. Lepingu p 4.2.3 kohaselt moodustab 3000 krooni suuruse laenu puhul intressimäär 0,78% päevas. Laenu väljastamise päevast on möödunud 156 päeva. Seega seisuga 03.04.2008 moodustab tasumisele kuuluv intress 3651 krooni. 5. Lepingu p 13 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summade pealt. Laenu tagastamise tähtajast 29.11.2007.a. on möödas 126 päeva. Seega seisuga 03.04.2008.a. moodustab tasumisele kuulub intress 1890 krooni. 6. Lepingu p 14 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi kuni 50 % ulatuses kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust. Kostjal on tagastamata summas 3000 krooni. Seega kuulub tasumisele leppetrahv summas 1500 krooni. 7. Lepingu p-de 12.2.1, 12.2.2 ja 12.2.3 kohaselt nõudekirja, korduva nõudekirja väljastamisel ja hagiavalduse kohtusse esitamisel on hagejal õigus laenu tagasinõudmisele suunatud kulutuse hüvitamiseke kostja poolt alljärgnevas ulatuses:

1. a)laenu ja maksete tähtaja ületamisel 7 või enam kalendripäeva, kuid vähem kui 21 kalendripäeva – menetluskulud summas vähemalt 150 krooni
2. b)laenu ja maksete tähtaja ületamisel 21 või enam kalendripäeva kuid vähem kui 35 kalendripäeva – menetluskulud summas vähemalt 350 krooni
3. c)laenu ja maksete tähtaja ületamisel 35 või enam kalendripäeva kuid vähem kui 65 kalendripäeva menetluskulud summas vähemalt 650 krooni
4. d)laenu ja maksete tähtaja ületamisel 65 või enam kalendripäeva lisandub menetluskulusid 650 krooni iga täiendava 30 kalendripäeva kohta. Seega kuulub hagejale sissenõudmisega seotud kulude hüvitamiseks 2450 krooni. 8. Hageja omandas nõude kostja vastu summas 12 491 krooni vastavalt SMS OÜ ja hageja vahel 06.12.2006.a. sõlmitud nõuete loovutamise lepingule nr 061206. Hageja on kostjale 14.03.2008.a. edastanud teate nõude loovutamise kohta. Kostja vastuväited 9. Kostja palub välja mõista temalt ainult laenu põhisumma, kuna laenuandja ei kontrollinud laenulepingu sõlmimise hetkel laenuvõtja adekvaatsust ja materiaalseid võimalusi laenu tagasi maksmiseks. Hageja menetluskulud palub jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused 10. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kuna 2 2-08-14227/34 hagihind ei ületa 20 000 krooni. Pooled ei ole taotlenud enda ärakuulamist ega esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses. 11. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 12. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 13.

§ 164

lg 1 ja 2 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on kohtule esitanud nõudeõiguste loovutamise lepingu nr 061206, SMS OÜ ja EAS vahel (tl 11), nõudeõiguste loovutamise lepingu nr 061206 lisa nr 1 (tl 13) ja nõudeõiguste loovutamise lepingu nr 061206 lisa nr 2 (tl 12) ning 14.03.2008.a. teate kostjale nõude loovutamise kohta (tl 50). Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et nõue on loovutatud ning hageja on asunud uue võlausaldajana SMS OÜ asemele. 14. Võlaõigusseaduse (

) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 101

lg 1 p 1 ja 3 ja § 108 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 30.10.2007.a. on poolte vahel sõlmitud interneti vahendusel teenuste kasutamise leping nr 16383 (tl 16-24), mille kohaselt võimaldas SMS OÜ kostjal võtta kiirlaenu summas 3000 krooni intressiga 700 krooni. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et eeltoodud lepingu oleks kostja sõlminud oma tahte vastaselt ja et kostja ei oleks aru saanud mis tingimustel ta lepingu sõlmis. SMS OÜ kandis 30.10.2007.a. kostja kontole nr XXXXXXXXXXXXXXX Hansapangas laenu summas 3000 krooni (tl 10). Kostja kohustus laenu summas 3000 krooni ja intressi summas 700 krooni tagasi maksma hiljemalt 29.11.2007.a. Kostja omale võetud kohustusi ei täitnud tähtaegselt ega ka ei ole täitnud käesolevaks ajaks. Seega on kostja põhivõlgnevus hageja ees 3000 krooni. Kostja palub välja mõista temalt ainult laenu põhisumma, kuna laenuandja ei kontrollinud laenulepingu sõlmimise hetkel laenuvõtja adekvaatsust ja materiaalseid võimalusi laenu tagasi maksmiseks. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tal oli probleeme adekvaatsusega. Kohus leiab, et laenuandja kohustuseks ei olnud ning laenuandja ei pidanudki kontrollima kostja adekvaatsust ja materiaalseid võimalusi laenu tagasi maksmiseks. Kohus on seda meelt, et tavapäraselt laenu võetakse siis, kui endal puuduvad rahalised vahendid. Kohus leiab, et rahaliste vahendite olemasolul puudub vajadus laenu võtta. Kohus seisukohal, et nimetatud põhjus ei ole aluseks kostjalt ainult põhisumma välja mõistmiseks. 15. 30.10.2007.a. sõlmitud lepingu p. 4 kohustus kostja tasuma intressi (tl 19). 3000 krooni suuruse laenu puhul on intressimääraks 0,78% päevas. Hageja on seisuga 03.04.2008.a. arvutanud intresse 3651 krooni (3000 krooni x 156 päeva x 078%). Kohus leiab, et intressinõue on põhjendatud ning kostjal on kohustus vastavalt lepingu p-le 4 tasuda intressi. 3 2-08-14227/34 16.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja kohustus võlgnevuse tasuma 29.11.2007.a.. 30.10.2007.a. sõlmitud lepingu p. 13 (tl 22) järgi kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu tagasimakset tähtaegselt, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist 0,5% kalendripäevas. Hageja on arvestanud viivist laenu tagastamise tähtajast kuni 03.04.2008.a. summas 1890 krooni. Kohus leiab, et viivise nõue on põhjendatud ning kostjal on kohustus vastavalt lepingu p-le 13 tasuda viivist. 17.

§ 158

kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. 30.10.2007.a. sõlmitud lepingu p. 14 (tl 22) järgi on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt leppetrahvi kuni 50% ulatuses kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust. Kuna kostja ei ole laenu summas 3000 krooni hagejale tagastanud on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi summas 1500 krooni. Kohus leiab, et leppetrahvi on põhjendatud ning kostjal on kohustus vastavalt lepingu p-le 14 tasuda leppetrahvi. 18. Lepingu p-de 12.2.1, 12.2.2 ja 12.2.3 kohaselt (tl 22) nõudekirja, korduva nõudekirja väljastamisel ja hagiavalduse kohtusse esitamisel on hagejal õigus laenu tagasinõudmisele suunatud kulutuse hüvitamiseke kostja poolt alljärgnevas ulatuses:

1. a)laenu ja maksete tähtaja ületamisel 7 või enam kalendripäeva, kuid vähem kui 21 kalendripäeva – menetluskulud summas vähemalt 150 krooni
2. b)laenu ja maksete tähtaja ületamisel 21 või enam kalendripäeva kuid vähem kui 35 kalendripäeva – menetluskulud summas vähemalt 350 krooni
3. c)laenu ja maksete tähtaja ületamisel 35 või enam kalendripäeva kuid vähem kui 65 kalendripäeva menetluskulud summas vähemalt 650 krooni
4. d)laenu ja maksete tähtaja ületamisel 65 või enam kalendripäeva lisandub menetluskulusid 650 krooni iga täiendava 30 kalendripäeva kohta. Seega kuulub hagejale sissenõudmisega seotud kulude hüvitamiseks 2450 krooni (150 + 350 + 650 x 3). Kohus leiab, et võla sissenõudmisega kulude sissenõudmise on põhjendatud ning kostjal on kohustus vastavalt lepingu p-dele 12.2.1, 12.2.2 ja 12.2.3 tasuda võla sissenõudmisega seotud kulud. 19. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et kostja vastu esitatud hagi on põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 12 491 krooni Menetluskulud 20. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv, täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 4