Obsah (6)

§ 633§ 632§ 438§ 173§ 174§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tsiviilasja number 2-08-11852 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 25.09.2008, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Liili Lauri Kohtua

§ 633

lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. 01.04.2008.a. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on kooselust kostjaga hagejal sündinud pojad L ja A. xxx poolte abielu lahutati ja kokkulepitud elatis on 1800 krooni kuus kummalegi lapsele. Seoses kulude kasvamisega palub hageja elatisraha suurendada ja välja mõista kummalegi lapsele 2750 krooni. Kostja vastuväited. Kostja vaidleb hagile vastu, hageja omandusse jäi abielu lahutamisel 1 400 000 krooni ulatuses vara : korter xxx ja suvila, kostjale vaid 394 300 krooni ulatuses. Kompromissi korral määrati elatisraha kindlaks kuni laste täisealiseks saamiseni, millega on arvestatud, et kostja maksab kokku 3600 krooni, sest hageja sai vara oluliselt suurema väärtusega. Kostja on sunnitud esitama avalduse kompromissi tühisuse tunnustamiseks. Kostja soovib ise lapsi kasvatada. Kostja on seisukohal, et elatisraha tuleb jätta suurendamata, sest hageja materiaalne olukord on tunduvalt parem. Menetluse käik. Kostja on esitanud vastuhagina menetlemiseks hagi IN vastu lapse elukoha kindlaks määramise nõudes. Kohus on 07.05.2008 määrusega eraldanud nimetatud menetluse iseseisvaks menetluseks. Kohtu põhjendused. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt.

§ 438

kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Pooltel on sündinud xxx poeg A N ja xxx poeg L N. Kohtule esitatud Harju Maakohtu 08.05.2006 kohtumäärusest nähtub, et pooled saavutasid kompromissi elatise maksmise osas ning kostja kohustus tasuma igakuiselt kummalegi pojale 1800 krooni iga kuu kümnendaks kuupäaks kuni laste täisealiseks saamiseni PerekS § 58, mille kohaselt kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, Lastekaitse seaduse § 3 järgi on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vanem on PerekS § 60 lg 1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last tagamaks talle igakülgse hoolitsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused. Asja sisulise läbivaatamise käigus kinnitas hageja, et tema keskmiseks sissetulekuks on 5000 krooni, seda kinnitab ka OÜ H tõend 25.02.2008 . Kostja on kohtule esitanud K OÜ teatise 15.09.2008, mille kohaselt on ta tööleping lõpetatud 09.09.

1. Hagejal ja kostjal on kaks ühist ülalpeetavat, rohkem ei ole. Kohus leiab, et ka poolte varaline olukord on võrdne nii hagejale kui kostjale kuulub omandiõiguse alusel korter. Asjaolu, et kostja lõpetas 09.09.2008 töösuhte OÜ – s K , ei saa olla elatise suuruse kindlaks määramisel määravaks, sest kostja kinnitusel on ta töövõimeline ning seega igakuise palga mittesaamine tuleb lugeda ajutiseks. Kohus leiab, et makstava elatise suuruses saavutatud kompromiss kohtumenetluses, ei võta hagejalt ära PerekS § -s 61 lg 3 sätestatud õigust taotleda elatise suurendamist. PerekS § 61 lg 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kohus arvestab vajalikuks elatisraha suuruseks lapse kohta 2500 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista. Vastavalt PerekS § - le 61 lg 4 igakuine elatisraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, seega 2175 krooni. Kohus arvestab ka poolte kohustusi tulude ja kulude deklareerimisel, ning määrab elatise suuruseks 2500 krooni lapse kohta. Kohus ei loe tõendatuks kostja põhjendusi, mis annaks aluse määrata elatisraha alla seadusega sätestatud alampiiri PerekS § 61 lg 6 alusel. Elatisraha määratlemine ja väljamõistmine ei võta ära vanematelt võimalust oma lapse arendamiseks lisakulutusi teha. Elatis mõistetakse välja huvitatud isiku nõudel alates nõude esitamisest ( PerekS § 70), huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta elatise suurust ja elatise välja mõista seaduse sätete alusel nõude esitamisest alates. Hageja on hagi esitanud 01.04.
2. a., seega kuulub elatise suurendamisele ja väljamõistmisele suurendatud osas nimetatud tähtajast, arvestada tuleb välja mõistetud ja tasutud elatise summat. Kohtukulude jaotus.

§ 438

lg 2 kohaselt otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib

§ 174

lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30-ne päa jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus asub seisukohale, et asja menetluskulud elatise nõudes tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda.

§ 162lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastavalt riigilõivuseaduse §-le 22 lg 1 p 2 on elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine hagejale riigilõivuvaba. Liili Lauri kohtunik