lg 1 p 3 alusel nõuda juhatuse liikmele tasutud laenu tagastamist vähemalt osaliselt. J.Ü. on andnud võlgnikule laenu 190 000 krooni ning võlgnik on seda tagastanud. Võlgnikul on võlausaldajaid, kelle nõuded on vähemalt osaliselt tekkinud enne 28.12.2008 (B. OÜ, H. AS, P. OÜ, Maksu- ja Tolliamet), kuid kelle nõudeid ei ole tänaseni rahuldatud. J.Ü. tegeliku maksevõime puudmise tõttu on kõigi nõuete esitamise võiamlus pigem teoreetiline. 8. Arvamus selle kohta, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud Võlgnikul puudub likviidne vara ajutise pankrotimenetlusega kaasnenud kulude osalisekski katmiseks, rääkimata edaspidi tekkivate kulude katmisest. Lisaks tuleb arvestada võimalusega, et hagi esitamisel võib kohus TsMS § 196 lg 1 p 3 alusel nõuda pankrotis hagejalt vastaspoole eeldatava menetluskulu katteks tagatise andmist. Samal ajal ei ole garantiid, et pankrotivara mõistliku aja jooksul mõistliku summa võrra suureneb. III KOHTUISTUNG Võlgniku esindaja oli kohtuistungil ajutise halduri aruandega ja selles esitatud järeldustega nõus. Võlgniku esindaja avaldas, et ta on end töötuna arvele võtnud ja käesoleval ajal sissetulekud puuduvad. Võlgnikul esindajal puuduvad seetõttu ka vahendid menetluskulude katteks, kuid ta on nõus andma menetluskulude katteks võlgnikule üle oma saadaoleva hüvituse töötukassast. Kassa raha ei ole olemas, kuna see on kulunud garantiitöödele ja muudele kulutustele. Juhatuse liige tunnistab nõuet kassa raha puudujäägi osas 248 000 krooni. Võlgnik on pankrotimenetluse lõpetamisega raugemise tõttu nõus. IV KOHTU SEISUKOHT
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara 4 pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.
lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja või muu isik ei maksa kohtu deposiiti pankrotiseaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Ajutise halduri aruandest ja esitatud tõenditest nähtuvalt on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgnikul ei jätku käesoleval ajal vara isegi ajutise menetluse kulude katteks. Kohtule teadaolevalt ei soovi ükski isik tasuda kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks. Asjaolu, et pankroti väljakuulutamisel saaks haldur realiseerida tagasivõitmise nõude ja nõuded juhatuse liikme vastu ei tähenda seda, et võlgniku vara tegelikult suureneb, kuna kõik nõuded tuleb suunata võlgniku juhatuse liikme J.Ü. vastu, kelle tegelik maksevõime arvestades ka muid isiklikke kohustusi on äärmiselt ebaselge. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et OÜ X pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohtadega maksejõuetuse põhjuste osas ja ei pea vajalikuks neid põhjalikult üle korrata. Kohus peab võlgniku maksejõuetuse põhjuseks raskeid juhtimisvigu: tegevuse alustamist ilma äriplaanita ja koheselt kalli sõiduato liisimist ja endale suure töötasu määramist, mis ei olnud kooskõlas ühingu majandustulemustega.
lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 180 lg 5 `kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata esitama kohtule ühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist võivad juhatuse liikmed teha ühingu eest ainult selliseid makseid, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohus leiab, et võlgniku juhatus on rikkunud juhatusele pandud ÄS § 180 lg 5`ja § 187 lg 1 sätestatud kohustusi kas tahtlikult või vähemalt raskest hooletusest ja seega saab juhatuse tegevust püsikulude tekitamisel ja tegevusetust pankrotiavalduse mitteõigeaegsel esitamisel käsitleda raske juhtimisveana. Pankrotiavalduse õigeaegne esitamata jätmine ei ole küll põhjustanud maksejõuetust, kuid on aidanud kaasa selle süvenemisele. Praeguses menetlusetapis on võimalik tuvastada, et maksejõuetuse on põhjustanud muud eelnimetatud rasked juhtimisvead. Püsiva maksejõuetus tekkimisele on kaasa aidanud ka raamatupidamise halb korraldamine ja kassaraha puudujääk, mis võivad olla ka kuriteo tunnustega teod. Maksejõuetuse tekkimisel on oluline ka juhatuse liikme puudulik haridus, mis ei võimaldanud juhatuse liikmel asjakohaste juhtimisotsuste vastuvõtmist. Lõpliku seisukoha maksejõuetuse põhjuste osas saaks kohus kujundada pärast täiendavaid analüüse halduri poolt, mis ei ole käesolevas menetluses võimalik menetluskuludeks raha puudmise tõttu. Vastavalt ÄS § 58 lg 1 p 1 ja
lg 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida võlgnik kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast võlgniku kustutamist registrist tuleb ajutine pankrotihaldur E.Vallandi vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (
ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb OÜ X. dokumendid anda hoiule J.Ü. le. Menetluskulude küsimuse lahendab kohus eraldi määrusega likvideerimismenetluse käigus võlgniku varasse vahendite laekumisel. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.