Obsah (5)

§ 241§ 20§ 24§ 18§ 21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse tegemise aeg ja koht 30.oktoober 2008. a, Tallinn, Kmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-7133 Tsivi

§ 241lg 1 , § 20 lg 5, § 21 lg 1, § 20 lg 1, 2, 3.

1. Üldkoosolek ei olnud kokku kutsutud garaažiühistu juhatuse poolt; liikmed ei ole kunagi pöördunud garaažiühistu juhatuse poole üldkoosoleku kokkukutsumise nõudega; üldkoosolek oli kokku kutsutud tundmatute isikute poolt. Teates mainitud ja koosolekut kokku kutsunud initsiatiivrühma väidetavalt kuulunud G I abikaasa L I teatas garaažiühistu juhatusele, et G I viibib pikaajalises välislähetuses ning ei ole kirjutanud alla mistahes avaldustele. 2 Koosolek oli kokku kutsutud kostja väidetava võlausaldaja GÜ (likvideerimisel) huvides ning otsus, millega tunnistati kostja võlgnevus GÜ (likvideerimisel) ees ei vasta heade kommetele. Üldkoosolek ei olnud õigustatud vastu võtma otsuseid kvooruminõude rikkumise tõttu. Kostja vastuväited
2. Kostja ei nõustu kõigi esitatud nõuetega.

§ 20

lg 5 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Üldkoosolek toimumise aeg on teatatud initsiatiivrühma poolt garaažiühistu seintele kleebitud teadetega ja liikmetele on posti teel saadetud teated 08.veebruaril

1. Lähtudes üldkoosoleku kokkukutsumise teatest, pidi seaduse nõuete kohaselt ühistu liikmed saama kutsed koosoleku läbiviimisest kätte hiljemalt 09.veebruaril
2. Hinnates initsiatiivrühma selgitusi ja asjaolu, et kutsed saadeti välja 08.veebruaril 2008 ja võttes aluseks TsMS § 310 lg.2 - kui menetlusdokum edastatakse posti teel, loetakse dokum kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates, on kostja seisukohal, et üldkoosoleku kokkukutsumisteated pole ühistu liikmetele saadetud tähtaegselt , asjaolu et teated koosoleku toimumisest olid kleebitud garaažiühistu seintele ei tõenda seda, et ühistu liikmed said üldkoosoleku ajast teada varem kui seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist, sama ei selgu ka MP endi 30.05.2008 seletusest. Eeldada tuleb, et 08.veebruaril 2008 postitatud kutsed said ühistu liikmed kätte hiljemalt 11.veebruaril
3. Seega on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda.
4. Garaažiühistu üldkoosoleku kokkukutsumine initsiatiivrühma poolt oli tingitud vajadusest valida uus juhatus kuna vana juhatuse volitused olid lõppenud ja initsiatiivrühm leidis, et ühistus valitseb äärmiselt halb majanduslik olukord. GÜ põhikirja kohaselt (p 4.6) juhatuse volituste tähtaeg ei tohi ületada kolme aastat. Juhatus valiti 21.04.1998, seega juhatuse volitused lõppesid 22.04.
5. Kostja esindajale pole esitatud dokumente, millest selguks juhatuse volituste pikendamine. Nimetatud asjaolu arvestades leiab kostja, et hagejate seisukohad selle kohta, et initsiatiivrühmal lasus kohustus üldkoosoleku kokkukutsumisel käituda

§ 20lg 1, lg 2 ja lg 3 viisil pole põhjendatud.

1. GÜ põhikirja kohaselt (p 4.7) kuulub üldkoosoleku pädevusse põhikirja muutmine, täiendamine ja uue vastuvõtmine, ühistu ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamine, volinike ja juhatuse tegevusele hinnangu andmine, aastaaruande ja bilansi kinnitamine, revisjoniaruande kinnitamine, osa-ja sihtkapitalide moodustamine, kasutamine ja muutmine, juhatuse liikmete, volinike ja revidendi valimine ja ennetähtaegne tagasikutsumine. Koosolekule esitatud päevakorra ja põhikirjaga määratud üldkoosoleku pädevusega vastuolu ei ole. Hagejate nõue mis puudutab üldkoosoleku kokkukutsumist garaažiühistu väidetava võlausaldaja GÜ (likvideerimisel) huvides , mis on ilmselgelt seadusevastane kuna ei vasta headele kommetele, on põhjendamatu ja tõendamata. Üldkoosoleku protokollist ei selgu, et üldkoosolek oleks kokku kutsutud GÜ (likvideerimisel) huvides, küll on üldkoosoleku otsuse p-s 3.5 tunnistatud GÜ poolt garaažikompleksi säilitamiseks, hooldamiseks ja parendamiseks tehtud tööd vajalikeks ja õigeaegseteks ja kulutused kompenseerida GÜ ning tehtud see kostja ülesandeks. Kostja on seisukohal , et üldkoosoleku poolt vastu võetud otsusest ei selgu kulutuste suurus, kuid eeldatavasti peetakse silmas GÜ (likvideerimisel) ja GÜ kohtuvaidlust tsiviilasjas nr.2/296510/
2. Kostja leiab, et üldkoosoleku otsusega võib kaasneda ühistu liikmetele tervikuna rahaliste kohustuste kandmine, sellega kaasneks ilmselt ka kahju hüvitamise kohustus (rahaliste kohustuste täitmine GÜ (likvideerimisel) ees). Seega on sellise otsuse 3 vastuvõtmisel, hinnates kõiki asjaolusid kogumis otsuse tühistamise aluseks (

§ 24lg 3).

1. Kostja põhikirja p 4.8 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui selles osaleb või on esindatud üle poole ühistu liikmetest. Ühistu põhikirja muutmise korral , ühistu ühinemisel jagunemisel ja lõpetamise otsustamisel võetakse otsused vastu 2/3 häälteenamusega, ülejäänud otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. GÜ on 320 liiget, seega on üldkoosolek otsustusvõimeline kui sellest võtab osa vähemalt 80 liiget. Üldkoosoleku protokolli kohaselt osales koosolekul 92 liiget, esindatud liikmeid oli 70; kokku osales koosolekul 162 liiget. Koosoleku osalejate nimekiri ja volitused on esitatud Harju Maakohtu registriosakonnale. Hagejate poolt esitatud tõenditest ei selgu, et koosolekul oleks osalenud alla 80 liikme.
2. Kostja leiab, et üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ning üldkoosolekul vastu võetud otsuse p 3.5 rikub ühistu liikmete huve. Kostja taotleb menetluskulude jätmist poolte kanda. Kohtuotsuse põhjendused
3. Kooskõlas poolte nõusolekuga määras kohus 18.09.2008 määrusega asja menetlemiseks kirjaliku menetluse.
4. Kohus, tutvunud hagejate poolt esitatud hagiavaldusega, kostja vastusega, esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada – kostja 16.02.2008 üldkoosoleku otsused tunnistada tühiseks. Hagejad leiavad, et nn initsiatiivrühma poolt 08.02.2008 postitatud teatega 16.veebruariks 2008 kokkukutsutud kostja üldkoosolekul vastuvõetud otsused on tühised koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu, kuna koosolekut ei kutsunud kokku juhatus ja ükski ühistu liige juhatuse poole üldkoosoleku kokkukutsumiseks ei pöördunud. 15.

§ 20lg 1 alusel kutsub üldkoosoleku kokku juhatus.

Kostja põhikiri üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei reguleeri.

§ 241

lg 1 alusel on üldkoosoleku otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.

1. Kostja põhikirja p 4.6 kohaselt ei tohi juhatuse volituste tähtaeg ületada kolme aastat. Üldkoosoleku kokkukutsumise ajaks oli kõigi juhatuse liikmete volituste tähtaeg lõppenud. Juhatusse valiti 21.04.1998 asutamiskoosolekul A. E , N. C, V. A ja V. M, kelle volitused juhatuse liikmetena lõppesid kooskõlas kostja põhikirja p-ga 4.6 22.
3. G. K kanti registrisse juhatuse liikmena tühise otsuse alusel. Seega puudus kostjal juhatus juba 2001.aastast ning käesoleva vaidluse lahendamiseks määras kohus 18.04.2008 määrusega (tsiviilasi nr 2-08-10379) kostja juhatuse asendusliikimeks R. P .
4. Kuna kostjal puudus juhatus, kes saanuks üldkoosolekut uue juhatuse valimiseks kokku kutsuda, oli õigustatud ja seaduspärane koosoleku kokkukutsumine kostja liikmete nn initsiatiivgrupi poolt. Üldkoosoleku kokkukutsumist reguleerib

§ 20

, mille lg 2 alusel peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. Juhatuse puudumise tõttu oli ühingu huvides üldkoosoleku kokkukutsumine, et valida ühingule juhatus. Sellest tulenevalt märgitud alusel hagi rahuldamisele ei kuulu. 4 18. Hagiavalduses märgivad hagejad, et teade vaidlustatud üldkoosoleku kokkukutsumise kohta postitati 08.02.2008, hagejad said selle kätte ajavahemikul 09.-11.02.2008. Õige on hagiavalduses (lk 3) märgitu, et

§ 20

lg 5 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatada vähemalt 7 päeva, kui põhikirjaga ei ole ettenähtu pikemat aega. Kostja põhikirjaga ei ole sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumisest etteteatamise tähtaega. Seega tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda seaduses sätestatud tähtajast. Kooskõlas

§ 18

lõikega 1 on mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks selle liikmete üldkoosolek ning üldkoosolekus võivad osaleda kõik mittetulundusühingu liikmed, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. See tähendab, et ühingu üldkoosoleku läbiviimise eesmärgiks viidatud sättest tulenevalt on tagada kostja liikmetele võimalus üldkoosolekust osa võtta. Juhul kui seaduses sätestatud tähtaega ei järgita ja ühistu liikmed ei saa koosoleku toimumisest piisava ajavaruga teada, võivad nad ilma jääda ettenähtud õiguse (üldkoosolekul osaleda ja juhtorganeid valida) realiseerimisest. Üldkoosolekust osavõtmine on ühistu liikme seadusest ja põhikirjast tulenev õigus (

§ 18lg 1, põhikirja p 2.4.1 ja 2.4.2).

19.

§ 241

lg 1 alusel on üldkoosoleku otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti kokkukutsumise korda, otsus rikub seadust või ei vasta headele kommetele. Üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, kuna koosolekust ei teatatud ette vähemalt 7 päeva postiga saadetud teadete kaudu. Kostja põhikirjas ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja tingimusi täpsustatud. Kostja rikkus

§ 20lg 5, sest ei teatanud hagejatele üldkoosoleku toimumisest 7 päeva ette.

Üldkoosoleku kokkukutsumise teate kättesaamise aja määratlemisel tuleb lähtuda TsMS § 310 2.lõikest, mille järgi loetakse postiteel edastatud dokum kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates. Ükski teine seadus, mida antud vaidluses saaks kohaldada posti teel teate saatmise kättetoimetamise aega ei reguleeri. Kui koosoleku kokkukutsumise teade postitati 08.02.2008, saab selle lugeda hagejatele kätteantuks 11.02.2008. Kuna koosolek toimus 16.02.2008, on rikutud

§ 20lõikes 5 sätestatud 7 päevast etteteatamise tähtaega.

1. Kuigi kostja vastuse kohaselt pandi teated koosoleku kokkukutsumise kohta ka teadete tahvlile, ei tähenda see, et posti teel saadetud koosoleku teadete kättesaamise tähtaega ei peaks arvestama seaduses sätestatu kohaselt. Kuna koosoleku kokkukutsumise teated otsustati esitada kahel erineval viisil, tuleb mõlemal juhul järgida ettenähtud 7 päevast etteteatamise tähtaega.
2. Kooskõlas

§ 21

lg 1 võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. § 21 lg 3 järgi ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, välja arvatud siis, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud kõik liikmed. Vaidlusalusel koosolekul ei osalenud kõik ühistu liikmed, mistõttu koosolekul olnuks õigus otsuseid vastu võtta vaid siis, kui koosoleku kokkukutsumise korda ei oleks rikutud. 22. Ülalmärgitud põhjendusi arvestades puudus koosolekul

§ 21lg 3 järgi õigus otsuseid vastu võtta, kuna rikuti kokkukutsumise korda.

Seega on kõik 16.02.2008 üldkoosolekul vastuvõetud otsused tühised. 5 23. Kuna vaidlustatud üldkoosoleku otsused tuleb tunnistada tühiseks koosolekust etteteatamise tähtaja rikkumise tõttu, ei ole vajalik analüüsida hagejate poolt esitatud nõuet muudel hagiavalduses märgitud asjaoludel. 24.Esitatud põhjendustest tuleneb, et hagejate poolt esitatud nõude aluseks olevad asjaolud on põhjendatud vaid osaliselt. Hagejate hulka kuuluvad isikud, kes peavad ennast kostja juhatuse liikmeteks, kuigi nende volituste tähtaeg on ammu möödunud. Nimetatud isikud on jätnud aastaid täitmata kohustuse kokku kutsuda üldkoosolek kostjale uue juhatuse valimiseks. Seetõttu ja juhindudes TsMS § 162 lg 4, mille järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtunik 6