Seega pankrotimenetluse kulusid on võimalik katta eelkõige pantimata väikevahendite müügist laekuvast rahast. Võlgniku seletuse kohaselt tal nõuded puuduvad. Samas on võlgniku poolt ajutisele haldurile esitatud bilansi (seisuga 30.09.2007) kohaselt võlgnikul „Muid rahalisi nõudeid“ summas 44 657 krooni, „Ettemakstud tulevate perioodide kulusid“ 23 868 krooni ja „Maksude ettemakseid“ 10 695 krooni. Ajutises pankrotimenetluses selgus, et bilansikontol „Muud rahalised nõuded“ kajastub tõenäoliselt tagatisraha tasumine üürileandjale (nimetatud kontol kajastuv summa kattub tagatisraha summaga). Tagatisraha tagasinõudmiseks alus puudub, sest üürileandja nõue võlgniku vastu on suurem, kui tagatisraha. xxx selgitas kohtus, et bilansikonto „Ettemakstud tulevate perioodide kulud“ summa on saadud võlgniku ütluste alusel. Mis sellel kontol sisaldub, võlgnik selgitada ei osanud. xxx selgitas sellel kontol numbrite kajastamise põhimõtteid, mille kohaselt see näitab väljamakseid, mis on tehtud ilma, et alusdokument oleks veel võlgnikuni jõudnud. Ajutise pankrotimenetluse käigus on selgunud, et võlgnikul on riigimaksude osas ettemaks summas 5290 krooni. Seega on võlgnikul nõudeid summas 5290 krooni. Seega on võlgnikul vara 37 336.89 krooni, millest raha pangas 2046.89 krooni, nõudeid 5290 krooni, väikevahendeid 30 000 krooni. Pantimata vara väärtus on hinnanguliselt 17 336.89 krooni. Võlgnik on 22.11.2007 tagastanud oma juhatuse liikmele xxx pangast laenu summas 10 187 krooni. Tegemist on ühe võlausaldaja eelistamisega teistele olukorras, kus sisuliselt tegeleti äriühingu likvideerimisega. Arvestades tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 43 ja äriseadustiku (ÄS) § 157 lõiget 3 ei oleks osanikule võinud väljamakseid teha. III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi
) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.
lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti
lõikes 2 nimetatud summat.
lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta
lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu
lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Võlgnik osaühing xxx on esitanud Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu. Võlgniku äriühing oli kohvik-baar, mille tulu tuli renditud ruumides toimunud äritegevusest. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku makseraskused alalise iseloomuga. 5 2-07-49219 Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda ja seega ei kavatse rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku ainsaks tegevuseks olnud kohvik-baari „xxx“ pidamine Tallinnas on lõppenud ja võlgnik on avaldanud, et tal puuduvad vahendid tegevuse jätkamiseks. Võlgnikul on vara kokku 37 336.89 krooni, millest raha pangas 2 046.89 krooni, nõudeid 5 290 krooni, väikevahendeid 30 000 krooni. Kohustusi on võlgnikul 482 830.30 krooni. Arvestades võlgniku vara ja kohustuste suurust on ilmselge, et võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku tegevus on lõppenud, puuduvad ressursid võlgniku tegevuse jätkamiseks ja ettevõtte saneerimiseks. Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditega – võlgniku juhatuse liikme seletus, ajutise pankrotihalduri aruanne, majandusaasta aruanne, lepingud, järelepärimiste vastused registritest ja krediidiasutustest ning Maksu- ja Tolliametist, võlgniku arveldusarve väljavõte – on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud seletuse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et võlgnik ei suutnud otstarbekalt ära kasutada kogu renditud ruume. Alumisel korrusel olnud ruumide eest tuli maksta renti, kuid sisse need midagi ei toonud, ülemise korruse teenindussaal osutus liiga väikeseks, et teenida piisavat tulu kõigi kulude katmiseks. Lisaks hindasid omanikud äri alustamisel loodetud käivet valesti. Kuna käive osutus väiksemaks planeeritust, tekkis üürivõlg. Võla tõttu katkestas üürileandja ruumide üürisuhte. Võlgnikul puudub võimalus ilma ruumideta edasiseks äritegevuseks ning tulu saamiseks. Kuna puuduvad lisavahendid äritegevuse käivitamiseks mujal, on maksejõuetus püsiv. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on puuduv äriplaan ning võlgniku juhatuse liikme juhtimisvead, mis seisnesid äriühingu rahaliste vahendite mittesihipärases kasutamises, samuti võlgniku juhatuse liikmete poolses hoolsuskohustuse rikkumises, mis seisnes ÄS § 183 tuleneva kohustuse – äriühingu raamatupidamise korraldamise kohustus – täitmata jätmises. Tagasivõitmise võimalused – võlgnik on 22.11.2007 tagastanud oma juhatuse liikmele Martin Helmele pangast laenu summas 10 187 krooni. Tegemist on ühe võlausaldaja eelistamisega teistele olukorras, kus sisuliselt tegeleti äriühingu likvideerimisega. TsÜS § 43 ja ÄS § 157 lg 3 tulenevalt, ei oleks osanikule võinud väljamakseid teha. Võlgniku võlausaldajad on teatanud, et ei soovi tasuda osaühing xxx pankrotimenetluse kulusid. Kohus leiab, et kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning võlausaldajad ei soovi võie ei suuda maksta raha pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb osaühing xxx pankrotimenetlus lõpetada
Merike Varusk Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.