lg 4 alusel kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevani.
§-st 661 lg 4. MENETLUSE KÄIK JA MÄÄRUSE PÕHJENDUSED 28.01.2008.a. esitas AS SEB Liising hagi DL´i ja AFi vastu 46 814,19 krooni saamiseks. 23.09.2008.a. saabus kohtule kinnitamiseks hageja ja DL´i vahel allkirjastatud kirjalik kompromiss, milles pooled paluvad kohtul kompromissi kinnitada ning tsiviilasjas menetluse
Pooled on kohtuväliselt kokku leppinud, et kostja tasub hagejale võlgnevuse summas 63 707,34 krooni (sh põhivõlg 47 207,34 krooni ja menetluskulud 16 500 krooni) igakuiste osamaksetena alates 14.04.2008.a. kuni 14.03.2010.a. hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Nordea Pangas. Osamakse suurus on 2655,00 ning viimase osamakse suurus on 2642,34 krooni. Pooled paluvad määrusele edasikaebamise aega lühendada 3 päevale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et esitatud kompromiss on seaduslik, kooskõlas heade kommetega ning ei riku avalikku huvi.
§-de 428 lg 1 p 4 ja 430 sätete alusel kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asjas menetluse. Kohus selgitab pooltele, et vastavalt
§-le 432 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Hageja esindaja on esitanud taotluse riigilõivu osaliseks tagastamiseks.
lg 2 p 1 ja lg 3 alusel tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hagiavaldusele lisatud maksekorraldusest nähtuvalt on Lindorff Eesti Aktsiaselts käesolevas tsiviilasjas 24.01.2008.a. tasunud riigilõivu 2500,00 krooni Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „SÜL vs DL, N N “. Kuna taotlusele on lisatud ka Lindorff Eesti Aktsiaseltsi volikiri, mis annab hageja esindajale Eerika Erlachile Lindorff Eesti Aktsiaseltsi esindamise õiguse, siis kohus loeb, et riigilõivu tagastamise taotluse on esitanud selleks õigustatud isik. Kohus rahuldab taotluse ja tagastab Lindorff Eesti Aktsiaseltsile pool tasutud riigilõivust, s.o. 1250,00 krooni. Asjas teine kostja AF ei ole kompromisslepingu osaline. Kohtu järelepärimisele hageja teatas, et soovib kostja 2 suhtes menetlust jätkata. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendamatu. Kompromisslepinguga on käesolevas tsiviilasjas menetletav hageja nõue täies ulatuses rahuldatud. Samuti hüvitab vastavalt kompromisslepingule kostja 1 hagejale menetluskulud. Kompromissi kinnitav määrus on sundkorras täidetav. Kompromiss on sõlmitud 05.03.2008 ning esimese osamakse tähtpäevaks on kokku lepitud 14.04.2008.a. Kompromissleping esitati kohtule kinnitamiseks alles 23.09.2008. Mõistlik on eeldada, et hageja ei oleks kohtule kinnitamiseks esitanud kompromissi ega taotlenud menetluse lõpetamist, kui kompromissi sõlmimisest möödunud poole aasta jooksul kostja 1 ei oleks kompromissi täitnud. Seega tuleb asuda seisukohale, et kostja 1 on kompromissi nõuetekohaselt täitnud ja tasunud osamakseid vähemalt kokkulepitud aegadel ja suuruses. Seega on hageja kohtu hinnangul hagi esitamisega taotletud eesmärgi saavutanud. Seda kinnitab ka hageja 23.09.2008 kohtule esitatud taotlus lõpetada menetlus kompromissi kinnitamisega ja tagastada pool riigilõivust. 2-08-2815 Sellega tunnistas ka hageja ise, et hagejal puudub nõue, mille rahuldamist käesoleva tsiviilasja raames nõuda kostjalt 2.
lg 2 p-de 1 ja 2 alusel kohus leiab, et hagi tuleb kostja 2 suhtes jätta läbi vaatamata. Hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole olnud kohtu menetluses ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (
Heli Käpp Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.