) § 428 lg-le 1 p 3 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg-le 1 võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta
lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid menetluse lõpetamise kohta. Seega puudub vajadus menetluse jätkamiseks. Kohus asub seisukohale, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
lg 2 p 2 kohaselt tagastab kohus pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Vastavalt
OÜA on hagiavalduse esitamise eest 17.01.2008 tasunud riigilõivu 250 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas, selgitusega „A OÜ hagiavaldus MM vastu”, viitenumbriga 2900072123. Hageja on tasunud 28.12.2006 riigilõivu 200 krooni ka maksekäsu kiirmenetluse avalduselt. Vastavalt
p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-06-40726 OÜA maksekäsu kiirmenetluses MM vastu 8 278,03 krooni saamiseks, on kohus 21.12.2007 määrusega jätnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata
Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 18.01.2008, seega ühe kuu jooksul. Seega on hageja tasunud riigilõivu kokku 450 (250+200) krooni ning hagejale kuulub tagastamisele pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o. 225 krooni.
lg 4 kohaselt kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul, ei ole hageja nimetatud põhjusel hagist loobunud. Kostja on kandnud menetluskulu (kirjaliku vastuse koostamise kulu) summas 3 540 krooni.
lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt
p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 10 000 krooni puhul 5 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 4 869,43 krooni. Kuivõrd hageja 2 on hagist loobunud, siis
Hageja ei ole kostja kantud menetluskulude väljamõistmise osas vastuväiteid esitanud. Tulenevalt eeltoodust, leiab kohus, et kostja taotlus hagejalt õigusabikulude väljamõistmiseks on põhjendatud ning hagejalt tuleb välja mõista kostja õigusabikulud summas 3 540 krooni. Viivi Villemson 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.