lg 2,
Kostjal paluti vabastada korter hiljemalt
vastavad sätted, mis reguleerivad üürilepingu erakorralist ülesütlemist. ORAS § 12.1 lg 4 tulenevad piirangud lepingu pikendamata jätmiseks on sätestatud eelkõige omandireformi käigus tagastatud eluruumi elava üürniku ja tema perekonnaliikmete õiguste tagamiseks ja seda eelkõige selle tõttu, et nendel ei ole teist eluruumi või reaalset võimalust saada endale eluruum selleks, et seda eluruumi kasutada enda ja oma perekonnaliikmete tarbeks elamiseks Mainitud sätte eesmärgiks ei ole kaitsta võimalike allüürnike õigusi ning üürniku õigusi asja allkasutusse või allüürile andmisel. Juhtudel, mis seostuvad lepingu rikkumisega üürniku poolt, ei ole üürniku õigused rohkem seadusega kaitstud kui mitteomandireformi objektiks olevate eluruumide üürnikel ja seega võimaldab võlaõigusseadus ka omandireformi käigus 2 tagastatud eluruumi üürilepingut lõpetada erakorraliselt. Eeltoodu tõttu ei ole põhjendatud kostja väited, et temaga saab lepingut lõpetada vaid ORAS § 12.1 sätestatud alustel ja korras või poolte kokkuleppel.
lg 1 p 3 järgi võib üürileandja erakorraliselt üürilepingu üles öelda kui üürnik annab asja õigustamatul kolmanda isiku kasutusse, mille tõttu üürileandja või naabrid on niivõrd häiritud, et üürileandjalt ei saa oodata üürilepingu jätkamist. Seega eeldab üürilepingu erakorraline ülesütlemine asja allkasutusse andmise tõttu seda, et asja allkasutuse tõttu on üürileandja või naabrid häiritud selliselt, et võimatu on olukorra samane jätkamine.
järgi on eluruumi üürnikul õigus paigutada üürileandja nõusolekuta üüritud eluruumi oma abikaasat, alaealisi laps ja töövõimetuid vanemaid, kui üürilepingus ei ole kokku lepitud teisiti, et üürnik võib seda teha üksnes kirjalikult nõusolekul. Seega saab üürnik majutada üüritud eluruumi reeglina § 289 järgi vaid oma abikaasat, oma alaealisi lapsi ja oma töövõimetuid vanemaid, mitte teisi isikuid. Kostja esitatud eluruumi orderist nr 1545 29.05.1990 nähtub, et eluruumi asus kostja elama 29.05.90 koos poeg I S ja tütar J P , kellest viimane oli sellel ajal alaealine /15-aastane/ ja seega kostja perekonnaliige märgitud ajal kehtinud EK § 51 järgi. Märgitud isikud on eluruumi asunud elama tollase üürileandja Tallinna Linna nõusolekul ja teadmisel ning asjaolu, et J. P /nüüd P / on käesoleval hetkel täisealine ei tähenda, et ta kaotaks õiguse eluruumi kastutada alates 01.02.2002 kehtiva
Samas nõustub kohus hagejaga, et J. P alaealise lapse N K ja abikaasa O P elama asumiseks vaidlusalusesse eluruumi tulnuks kostjal kui üürnikul
lg 1 järgi küsida hageja kui üürileandja nõusolekut, sest viimased isikud ei ole
Eeltoodu alusel nõustub kohus hagejaga, et kostja on rikkunud
lg 1 tulenevat kohustust küsida üürileandjalt nõusolekut teiste isikute, so O P ja N K majutamiseks eluruumi xxx ning seda tuleb käsitleda kui eluruumi allkasutusse andmist. Kostja ei ole aga tõendanud, et märgitud isikud oleksid elanud märgitud eluruumis hageja nõusolekul või endise üürilendaja /Tallinna Linna/ nõusolekul.
lg 1 järgi võib kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtajani või etteteatamistähtaja lõppemiseni ja lg 2 järgi kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingu pool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist ning mõistlik tähtaja määramine ei ole vajalik § 116 lg 2 p 2-4 juhtudel: rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; kohustuse rikkumine annab kahjustatud poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustust ka edaspidi.
lg 1 järgi võib üürnik üürileandja nõusolekul anda asja kasutamise osaliselt või täielikult edasi kolmandale isikule, eelkõige anda asja allüürile. Seega eeldab asja allkasutusse andmine üürileandja nõusolekut, mida peab küsima üürnik. Samas üürileandja nõusolekuta üürniku poolt asja allkasutusse andmine teistele isikutele, kes pole
sätestatud isikud, on olemuslikult üürilepingu rikkumine, mis on kergelt kõrvaldatav nii üürniku poolt nõusoleku küsimisega kui ka üürileandja poolt ettepaneku esitamisega üürnikule, et asja allkasutus lõpetataks. Menetluse käigus loobus hageja O P ja N K vastu nõudest, kuna viimased vabastasid eluruumi ja kohus lõpetas hagist loobumise tõttu nende isikute suhtes menetluse. Viimane kinnitab asjaolu, et sisuliselt on üürilepingu rikkumine hageja suhtes lõppenud, see oli hõlpsasti kõrvaldatav. Eeltoodu alusel ei saanud üürniku poolt lepingu rikkumine asja allkasutusse andmisega lapselapsele ja tütre abikaasale olla eelduslikult tulemuseta ja selle tõttu niivõrd häiriv /§
lg 2 p2-4/, et tingis lepingu ülesütlemise 3 § 315 lg 1p 3 järgi erakorraliselt ilma et üürnikule (kostjale) oleks
Kohtule hageja poolt esitatud kirjast kostjale nähtub, et hageja soovis teada, kes elavad eluruumis xxx. Kirjas on viidatud asjaolule, justkui kostja korteris ise ei ela ja seal elavad teised isikud. Kostja on 28.03.2005 kirjaga hagejale teatanud, et korteris elab tema tütar, kes on sisse kirjutatud 16.05.90 ja laselaps N K ja kostja tütre abikaasa. 30.06.2005 esitatud ülesütlemisavalduses viitab hageja lepingu ülesütlemisele
lg 1 p3 ja selgitab ülesütlemise põhjusena seda, et kostja on omandireformis käigus tagastatud vara üürnikuna ilma hageja nõusolekuta andnud korteri kolmandate isikute kasutusse, mis ei ole võimalik ega lubatud, sest üürnik saab üürida asja üüri piirmäärades ja hüvedes, mis on mõeldud üürniku jaoks ja mis on omanikku kahjustav ning samas ei saa omanik nõustuda sel a, et üürnik ise elab mujal, kasutab hüve. Esitatud järelpärimises kostjale kui ka ülesütlemise avaldusest ei nähtu, et hageja oleks teatanud kostjale, et viimane rikub lepingut, andnud kostjale mõistliku tähtaja lepingu rikkumise kõrvaldamiseks, hoiatanud teda võimalikust lepingu ülesütlemisest juhul kui ta rikkumist ei kõrvalda. Eeltoodud alusel leiab kohus, et hageja ei järginud
lg 2 sätestatud korda lepingu ülesütlemiseks ja seega olnud tal õigust lepingut üles öelda kostjale 30.06.2005 esitatud avalduses, mistõttu ei ole leping kehtivalt üles öeldud, leping ei ole lõppenud ja hagi eluruumi tagastamiseks tuleb jätta selle tõttu rahuldamata. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 2 järgi tuleb kostja õigusabikulud jätta hageja kanda ning selle suuruse määrab kohus. Kostja on tasunud õigusabikulude katteks 6900 krooni, hageja leiab, et märgitud ulatuses õigusabikulud ei ole põhjendatud, kuivõrd kostja on koostanud asjas üksnes vastuse ja selle täpsustused. Arvestades asjaolu, et meneltus oli kirjalik, kostja on esitanud ühe vastuse ja sellele tulenevalt hageja täiendustest ka vastuse täienduse, leiab kohus, et hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista õigusabikulude katteks kohtu määramisel 2000 krooni. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.