§-s 6 sätestatud hea usu põhimõttega ja viivisenõue ei kuulu rahuldamisele. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kostja poolt esitatud argumendid on paljasõnalised ning ei oma sisulist kaalu.
tähenduses, milline sätestab, et liisinglepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutuse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.
lg 5 kohaselt peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Kostja OÜ V vastuväide, et rendiobjekt on hagejale tagastatud, on paljasõnaline ega pole millegagi tõendatud. Seega tuleb lugeda vaidlusalune vara jätkuvalt kostja valduses olevaks. 11.
lg 1 järgi peab liisinglepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole juba tasutud liisingumaksetega. Poolte vahel käib vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt OÜ-lt V põhivõlgnevuse tasumist. Kostja OÜ V leiab, et võetud kohustuse eest peaks vastutama üksnes käendaja so endine OÜ V juhatuse liige A M . Hageja leiab, et väljatoodud argumendid puudutavad üksnes kostja ning kostja juhatuse liikme vahelist sisesuhet. Kohus nõustub hageja nimetatud seisukohaga. Hageja on sõlminud kõnealuse lepingu kostjaga OÜ V ja seega ei oma antud vaidluse lahendamisel tähtsust, kes lepingu sõlmimise ajal täitis kostja juhatuse liikme kohustusi. Kostjal OÜ V kui rendilepingu nr L04103205 poolel lasub kooskõlas
lg 1 täita võetud lepingujärgseid raha maksmise kohustusi, millised lepingu lõpetamisel kokku moodustavad 618313,69 kr. Nimetatud summa suurusele kostja OÜ V vastuväiteid esitanud ei ole. 12.
lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
lg 2 kohaselt võib iga solidaarvõlgnik esitada võlausaldaja nõudele vastuväiteid, mis tulenevad solidaarkohustusest või tema enda õigussuhtest võlausaldajaga. Seega on võlausaldaja otsustada, kas nõuda kohustuse täielikku täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või mõnelt neist. Käesolevas asjas on võlausaldaja nõudnud kohustuse täielikku täitmist võlgnikelt ühiselt. 13.
kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest, lg 3 kohaselt käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muude tingimustega. Asja materjalidest nähtub, et kostja A M ja AS S vahel on sõlmitud käendusleping, mille kohaselt kostja vastutab rendilepingust tuleneva võlgnevuse korral 500 000 krooni ulatuses. Seega on käendaja A M vastust hageja ees nimetatud summaga piiratud (
Järelikult vastutab A M hageja ees maksimaalselt summas 500 000 krooni. 14. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt OÜ-lt V solidaarselt kostja A M ga viivise summas 618 312,69 krooni tasumist, kuivõrd võlgnevus tekkis käenduslepingust tuleneva õiguse teostamata jätmise näol. Lepingu nr L04103205 üldiste tingimuste p 6.7 kohaselt kui rentnik hilineb ükskõik millise makse või mõne muu lepingujärgse summa maksmisega, maksab ta iga viivitatud päeva eest Üule viivist 0,3% tähtaegselt maksmata summas. Viivise arvestamisega alustatakse vastavale maksmispäevale järgnevast päevast ja arvestatakse kuni tegeliku maksmise päevani (kaasa arvatud). Hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduse kohaselt kohustub käendaja tühistamatult ja tingimusteta maksma AS-ile Ü Ü ja kohustatu vahel sõlmitava või sõlmitud lepingu kohaselt kohustatu poolt kohustuslikult maksmisele kuuluvaid, kuid maksmata makseid, tasusid, viiviseid ja muid võlgnevusi ning täitma muid kohustatud isiku rahalisi kohustusi maksimaalselt kuni 500 000 krooni ulatuses. Kõiki lepingujärgseid kohustatu rahalisi kohustusi võtab käendaja kui enda kohustusi ja kohustatud isiku poolt maksmata jäänud summat kui oma võlgnevust ja seepärast kohustub maksma koheselt Ü poolse vastavasisulise nõudmise esitamisel kohustatu poolt maksmata jäänud summas Ü poolt näidatud arvelduskontole. Osundatud pooltevahelised lepingud eelduslikult kehtivad, vastupidine millegagi tõendatud ei ole. 15.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja ja OÜ V vahelise rendilepingu kohaselt on pooled kokku leppinud viivise maksmise kohustuses ning viivisemäära suuruses. Hageja ja A M vahelise käenduse kohaselt vastutab viimane kõigi OÜ V kohustuste eest. Kuivõrd kostjate näol on tegemist solidaarvõlgnikega, siis on hageja otsustada, kelle vastu ta viivisenõude esitab. Kostja OÜ V seisukoht, et kuna juhatuse liikmed äriühingus on vahetunud, siis peaks võetud kohustuste eest vastutama ainult A M , ei ole õige. Kui osaühingule on tekitatud endise juhatuse liikme või omaniku poolt kahju, siis on võimalik osaühingul esitada kahju hüvitamise hagi endise juhatuse liikme vastu seaduses sätestatud korras vastavate eelduste olemasolul. Antud hetkel on aga kostjal OÜ V kohustus tasuda hagejale nii põhivõlgnevus solidaarselt kostjaga kui ka viivised. Käendaja vastutus, nagu eespool märgitud, piirdub antud vaidluses 500 000 krooniga. 16. Hageja ei nõustu kostja vastuväitega, mille kohaselt on hageja tegutsenud vastuolus
§-s 6 sätestatud hea usu põhimõttega ja viivisenõue ei kuulu rahuldamisele. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kostja poolt esitatud argumendid on paljasõnalised ning ei oma sisulist kaalu. 17. Arvestades asja materjale ning eeltoodut, asub kohus seisukohale, et AS S hagi OÜ V ja A M vastu kuulub rahuldamisele ning kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus solidaarselt summas 500 000 krooni. Kuivõrd kostja A M vastutus hageja ees on piiratud 500 000 krooni suuruse summaga, tuleb kostjalt OÜ V välja mõista hageja kasuks ka põhivõlgnevus summas 118 313,69 krooni ja viivised summas 618 312,69 krooni. Menetluskulu Menetluskulud tuleb jätta võlgnevuse summas 500 000 kr osas solidaarselt kostjate OÜ V ja A M kanda, ülejäänud osas kostja OÜ V kanda (TsMS § 162 lg 1, § 165 lg 3). Ene Tsefels Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.