§-dest 50 lg.-test 1, 2 ja 4, 54 lg. 1 p.-dest 2 ja 4 ning § 61 lg.-test 1, 2 ja 4 palub avaldaja kohtul võtta AR `ilt ära vanema õigused alaealise tütre J R `i suhtes ja välja mõista AR `ilt igakuine elatusraha summas 2 175 krooni kuni lapse täisealisuseni lapse eestkostja N R `i kasuks. Asjast puudutatud isikute arvamus avalduse suhtes AR kohtuistungile ei ilmunud teistkordselt ning ka kirjalikke vastuväiteid ta avaldusele esitanud ei ole. N R alaealise J R `i eestkostjana toetas avaldust ning palus kohtul see tervikuna rahuldada. J R `i esindaja määratud riigiõigusabi korras leidis kohtuistungil samuti, et avaldus on avaldaja poolt kohtule esitatud lapse õiguste ja huvide kaitseks ning tuleks rahuldada kui õiguslikult põhjendatud. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada täies ulatuses, ja seda alljärgnevatel põhjendustel.
1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Sama paragrahvi lg. 4 sätte kohaselt ei või vanem vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega.
1 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem: 1) alkohoolsete jookide, narkootiliste ainete või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või 2) kuritarvitab vanema õigusi või 3) kohtleb last julmalt või 4) avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või 5) ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamisel mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul.
1 kohaselt isik, kellelt on ära võetud vanema õigused kaotab lapse suhtes kõik õigused. Samas lg. 3 sätestatu kohaselt vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest. Avaldaja on kohtule põhjendanud käesoleva avalduse esitamist AR `ilt vanema õiguste äravõtmiseks eelkõige sooviga kaitsta alaealise lapse õigusi ja seaduslikke huve. AR ei ole imikueast hoolinud oma tütrest ning pole osalenud tema kasvatamisel ja ülalpidamisel. Laps on olnud tema vanaema ja vanaisa kasvatamisel ja hoolitsemisel kuni käesoleva ajani. N R on Harju Maakohtu määrusega määratud alaealise J R `i eestkostjaks ning lapse üle on seatud eestkoste. AR on Põhja-Tallinna Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonnale esitanud 09.10.2007.a. avalduse kinnitades selles, et tema tütar J R (ik. XX) on alates 6-dast elukuust olnud tema vanemate N ja A R `i kasvatada põhjusel, et AR `il olid probleemid eluasemega ja tal oli raske kasvatada kahte last üksinda. Hetkel ootab A R oma avalduse kohaselt kolmandat last. Harju Maakohus on tsiviilasjas nr. 2-07-33925 Tallinna linna avalduse alusel seadnud 29.11.2007.a. kohtumäärusega eestkoste J R `i üle ja määranud tema eestkostjaks vanaema N R `i. Kohtumäärus jõustus 29.11.2007.a. Eeltoodut aluseks võttes on kohtu arvates asjas leidnud veenvat tõendamist asjaolu, et AR ei ole oma tütre J suhtes täitnud vanemana kohustust kasvatada oma alaealist last ning tema eest hoolitseda. Laps on alates 6-ndast elukuust olnud oma vanaema ja vanaisa kasvatada ning nende ülalpidamisel. AR on omakäelises avalduses kinnitanud, et tal puuduvad võimalused oma tütart J t kasvatada. N Rubinshtein kinnitas kohtule, et Aei ole oma tütart J t kunagi ka kasvatanud. Osundatud asjaolusid aluseks võttes leiab kohus, et AR `ilt tuleb ära võtta vanema õigused tütar J suhtes ning temalt tuleb välja mõista igakuine elatusraha lapse ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuni lapse täisealisuseni alates hagi esitamisest kohtule. Vastavalt
3 ei vabasta vanema õiguste äravõtmine vanemat lapse ülalpidamiskohustusest. AR ei ole asja materjalide kohaselt kunagi oma lapse ülalpidamiskulude kandmises osalenud.
1 kohaselt aga on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. AR `i kanda tuleb jätta asja menetluskulud riigilõivuna elatise nõudelt aluseks võttes TsMS § 179 sätteist. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 30.09.2008.a. Ärakiri õige. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.