2-07-44100/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Piret Randmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 28.aprillil 2008.a. kell 14.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, Kentmanni 13, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-44100 Tsiviilasi IN hagi NG vastu elatise suuruse muutmiseks Menetlusosalised ja nende Hageja: IN(i k xxx, elukoht xxx), esindajad Hageja esindaja Maarika Pähklemäe Kostja: NG(i k xxx, elukoht xxx) Menetluse liik Asja arutamine kohtuistungil toimus 11.märtsil 2008.a. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada IN hagi NG vastu elatise suuruse muutmiseks.
2. Muuta NGIN kasuks poja MG, sündinud xxx.a., ülalpidamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 17.12.2003.a. kohtuotsusega (tsiviilasi nr 2-2/1562/03) väljamõistetud elatise suurust alates 19.10.2007.a, s.o. alates käesoleva hagi esitamisest, 3000.- (kolme tuhande) kroonini kuus kuni xxx.a., s.o. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotamine. Jätta IN menetluskulu – tema esindaja tasu – täies ulatuses kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustamata asjaolud
3. Poolte kooselust sündis xxx.a. poeg MG. Laps elab koos emaga.
4. 17.12.2003.a. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-2/1562/03 mõisteti NG välja elatis summas 1400.- krooni kuus alates 07.05.2003.a.
5. IN perekonnas kasvab lisaks MG veel hagejal xxx.a. sündinud poeg R N . Hageja nõue ja selle põhjendused.
6. Hageja palub 18.10.2007 esitatud hagiavalduses ja selle 19.11.2007.a. esitatud täpsustuses muuta lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust 3000.- kroonini kuus.
7. Hagis toodud põhjenduste kohaselt ei piisa hagejal lapse ülalpidamiseks esialgselt väljamõistetud elatisest, sest lapse vajadused on suurenenud ja hinnad on kasvanud. Lapse kulud koosnevad kuus järgmisest kuluartiklitest: eluasemekulud 464.- krooni, televisiooni ja internetikulud 125.- krooni, kulu toidu ostmiseks 3000.- krooni (laps on allergik ja vajab seetõttu erimenüüd), ravikulud 200.- krooni, kulud riiete ostmiseks 400.- krooni, jalanõude ostmiseks 125.- krooni, kulud raamatute ja mänguasjade ostmiseks 70.- krooni, kultuuriürituste külastamise kulud 52.- krooni, koolitarvete ostmise kulud 100.- krooni, sünnipäeva tähistamise kulu, mis jagatuna kuude lõikes moodustab summa 208.- krooni ( 2500.- : 12 ), muud ootamatud kulud 100.- krooni kuus. Lisaks nimetatu kulutustele on vaja lapsele osta aastas kas jalgratas, kelk või tõukeratas, millele kulub kuus keskmiselt 248.- krooni ning voodipesu, mis kuude lõikes jagatuna moodustab 37,50 krooni. Laps käib karate ringis, mille tasu suuruseks on 250.- krooni kuus, ringis osalemiseks on vaja talle osta varustust, mis kuude lõikes jagatuna moodustab summa 62,50 krooni kuus. Lapsel on vaja võtta abitunde eesti keele õppimiseks, mis maksab 400.- krooni kuus, suvelaagri maksumuseks on 1100.- krooni, mis jagatuna kuudele moodustab 121.- krooni. Kõigele lisaks tehakse koolis ühiskülastusi muuseumitesse või muid väljasõite, mis keskmiselt maksab samuti 50.- krooni kuus, lapsele on vaja anda ka taskuraha ning osta mööblit ja spordivarustust, mis maksab kokku keskmiselt 671.- krooni kuus. Kõik lapse ülalpidamiskulud kuus moodustavad kokku summa 6776.- krooni.
8. Hageja töötab OÜ-s F B ja saab keskmiselt kuus palka väidetavalt 5500.- krooni.
9. Hagi tõendamiseks esitas hageja väljavõtte täitetoimikust kostjalt kinni peetud elatise suuruse kohta, Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-2-/1562/03, Tallinna Linnakohtu otsuse nr 2/221-3941/03, MG sünnitunnistuse ja hageja teise lapse R N sünnitunnistuse, hageja abikaasa A N Hansapanga väljavõtte ja enda konto väljavõtte Hansapangast, ostutšekid mis tõendavad ostude teostamist kauplustest, maksekorraldused, millega on makstud MG laagrites viibimise tasu ning hageja palgatõendi F B OÜ-st. Kostja vastuväited ja põhjendused.
10. Kostja tunnistas hagi osaliselt ja oli nõus, et elatise suurust lapse ülalpidamiseks võiks muuta 500.- krooni võrra ehk kuni 1900.- kroonini kuus. 2
11. Kostja vastuväite kohaselt on hageja poolt nimetatud kulutused lapse ülalpidamiseks osaliselt ülepaisutatud. On ebareaalne, et lapse ülalpidamiskulud on 4 aasta jooksul kasvanud 260 %. Kostja möönab, et laps on küll allergiline, kuid arvab, et lapsel ei ole vaja eridieeti, mistõttu lapse toidule ei kulu 3000.- krooni kuus nagu väidab hageja. Piletite hinnad lasteetendustele maksavad alates 50.- kroonist, mistõttu ei pea ostma pileteid, mis maksavad 175.- krooni. Koolitarvete ostmiseks annab kostja väidetel igal aastal toetust aga riik ning 400.kroonine kulu kuus eesti keele õppimiseks pole põhjendatud, sest eesti keelt õpetatakse koolis. Kostja on ka seisukohal, et 9-aastase lapse sünnipäeva pidamiseks 2500.- krooni kulutamine on liigne raha raiskamine. Laagrisse pole aga last vaja üldse suvel saata, sest laps võib suve veeta kas oma isa või vanaema juures Kostja väidetel ei pea tema maksma kinni ka hageja mehe kulusid bensiinile, elektrile, korterile, televisioonile või internetile, mistõttu pole need kulud elatisega seotud.
12. Oma kirjalikes vastuväidetes hagile märkis kostja, et tema töötab OÜ-s T ja tema palga suuruseks on 6000.- krooni (brutos). Kohtuistungi toimumise ajaks oli tema ja tööandja vahel sõlmitud tööleping poolte kokkuleppel lõpetatud. Kostja selgitusel seetõttu, et tööandja ei maksnud talle nii head palka nagu esialgselt lubanud oli. Kostja väitis kirjalikus vastuses hagile, et hageja varaline seisund on kostja omast parem, sest hageja annab üürile korterit xxx, Tallinnas ning hagejale kuulub ka suvila . Kostja seevastu elab aga oma ema liisitud eluruumis.
13. Kostja esitas kohtule oma vastuväidete tõendamiseks järgmised dokumentaalsed tõendid: kohtutäituri poolt väljastatud tõendi, mille kohaselt on kostjal elatise võlg 11.679.- krooni, oma palgatõendi OÜ-st T , oma mobiilteenuste arved, ostutšekid kauplustest, konto väljavõtte Hansapangast, ning teatise töölepingu lõpetamisest. Kohtuotsuse põhjendused
14. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas tsiviilvaidluses juhindub kohus Perekonnaseaduse §-st 60 lg 1, mille kohaselt on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ja sama seaduse §-st 61 lg 3, mille kohaselt võib vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PkS § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, välja elatise ja elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 3
15. Kohus leiab, et aluseks väljamõistetud elatise suuruse muutmisele käesolevas vaidluses on eelkõige see, et poolte alaealise lapse vajadused on olulisel määral suurenenud võrreldes ajaga, mil esialgne elatis lapse ülalpidamiseks välja mõisteti. 2003.a. detsembrikuus oli poolte alaealine laps 5-aastane, käesolevaks ajaks on ta saanud aga 9-aastaseks. Kohus loeb üldtuntud asjaoluks selle, et 5-aastase lapse vajadused on oluliselt väiksemad võrreldes koolis, treeningul ning huvialaringides käiva 9-aastase lapse vajadustega. Üldtuntud asjaolu TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks, mida tõendada ei ole vaja on ka see, et elukallidus, eelkõige esmatarbekaubad, toit ja tasu kasutatud teenuste eest on võrreldes 2003.a. detsembrikuuga Eesti Vabariigis samuti olulisel määral muutunud. Seega on hagi elatise suuruse muutmiseks kohtu arvates õiguslikult põhjendatud.
16. Kohtuotsuse p-s 12 osundatud seadusesätetest tulenevalt peab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama nii lapse vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Kõigepealt võtab kohus seisukoha lapse vajaduste kindlaksmääramise osas. Poolte ühise lapse vajaduste kindlaksmääramisel nõustub kohus kostjaga, et lapse toidule kuluv 3000.- krooni kuus võib olla tõepoolest mõningal määral ülepaisutatud. Kuigi pooled ei vaidle selle üle, et laps on allergiline, ei ole hageja tõendanud, et ta vajaks eritoite või toidulisandeid tulenevalt lapsel esinevast allergiast. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks 9-aastase lapse toidurahaks kuus 2000.- krooni. Kohus nõustub ka selle kostja väitega, et 9-aastase lapse sünnipäeva tähistamisele ei ole mõistlik kulutada 2500.- krooni ja piisama peaks sünnipäeva tähistamiseks 1500.kroonist. Samas ei nõustu aga kohus kostja väidetega selles nagu poleks lapsel vaja õppida täiendavalt eesti keelt või ei peaks lapsele kultuuriüritusteks kulutama kuus 52.krooni, sest lastele leidub ka odavamaid pileteid. Ka ei ole tõsiseltvõetav kostja väide sellest, et riik annab lastele 1 kord aastas koolitoetust, mistõttu pole koolitarvete ostmisele tehtavad kulutused kostja arvates põhjendatud kulutused. Need eeltoodud kostja väited iseloomustavad pigem kostjat kui isikut kes tahaks võimalikult vähe oma lapse ülalpidamiseks kulutusi teha. Kohus peab kõiki ülejäänud hageja poolt hagiavalduses märgitud kulutusi lapse ülalpidamiseks põhjendatuteks ja mõistlikeks kuludeks, kaasaarvatud hageja poolt märgitud kulutusi mis on seotud lapse eluaseme kasutamisega ning mida hageja on teinud selleks, et laps suvel laagrisse saata. Kohus on seisukohal, et poolte ühine poeg tarvitab ka elektrit ja vett, vaatab televiisorit ning kasutab internetti ning muid teenuseid, mis on seotud eluaseme kasutamisega. Need kulud ei ole hageja praeguse abikaasa kulud nagu ekslikult leiab kostja. Peale selle on poolte alaealisel lapsel õigus veeta osa suvepuhkusest ka laagris koos oma sõprade ja eakaaslastega ega pea seda veetma koos vanaema või isaga üksnes sel põhjusel, et isa tema laagris viibimise eest väljaminekuid teha ei soovi. Arvestades hageja poolt hagiavalduses esiletoodud hagi põhistusi ja kostja vastuväiteid, leiab kohus, et poolte ühise poja ülalpidamiseks põhjendatud kuluks on eeltoodu alusel 5000.- krooni kuus. 4
17. Vanemate varalise seisundi tõendamiseks on hageja esitanud oma konto väljavõtte Hansapangast ja oma palgatõendi F B OÜ-st. Kostja esitas samuti oma palgatõendi OÜ-st T , konto väljavõtte Hansapangast, ning teatise töölepingu lõpetamisest. Kohus on seisukohl, et asjaolu, et kostja käesoleval ajal ei tööta, ei vabasta teda kohustusest oma pojale piisaval määral elatist maksta. Pealegi on kostja ja tema tööandja tööleping lõpetatud poolte kokkuleppel. Kostja kohustuseks on leida omale võimalikult kiiresti sobiva teenistusega töökoht, et lapsele igakuiselt elatist maksta ning hoolitseda selle eest, et tema elatise võlgnevuse suurus hageja ees veelgi suuremaks ei kasvaks kui see kostja kirjaliku vastuse esitamise ajal hagile oli. Arvestades asjaoluga, et hageja palga suuruseks on olnud keskmiselt 6 kuu lõikes 9714.- krooni, kuid et hageja ülalpidamisel on lisaks poolte ühisele pojale ka hagejal 25.08.2004.a. sündinud poeg Roman Nedorezov, ning et hagejal kui füüsilisel isikul, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, tuleb maksta saadavalt elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt ka tulumaksu, mille suuruseks käesoleval ajal on 21 %, tuleb kostjalt väljamõistetud elatise suurust muuta 3000.kroonini kuus. Tulenevalt PkS §-st 136 lg 2 sätestatust kuulub elatise suurus muutmisele alates hagi kohtule esitamisest.
18. Menetluskulud Kuna RLS § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamisel, ei mõista kohus kostjalt välja riigilõivu TsMS § 162 lg 1 alusel. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hageja nõude elatise suuruse muutmiseks täielikult, jätab kohus kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel ka hageja menetluskuluks oleva hageja esindaja kulu. Kohtunik 5