Obsah (5)

§ 80§ 77§ 82§ 103§ 101

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 20

) § 80 tähenduses. Hagejatel on subjektiivne avalik õigus Tõnu Saare poolt endale lepinguga võetud ülesande (veetrassi rajamise) täitmise suhtes, kuid haldusülesande iseseisvaks täitmiseks volitamisega muutuvad avaliku halduse ülesandeid täitvad füüsilised ja juriidilised isikud avaliku halduse kandjateks. Nagu nähtub vaidlusalusest lepingust, on lepingus lepitud kokku, et seoses detailplaneeringu 11 elluviimisega ei ole kohalikul omavalitsusel – Rae vallal – mingeid muid kohustusi ja lepingu p.

1. 4 kohaselt realiseerib lepingu punktis
2. 2 nimetatud kohustused (seega ka veetrassi rajamise) Tõnu Saar. Seega pidi Tõnu Saar tegutsema veetrassi rajamisel omal vastutusel, olles allutamata valla juhtimisele ehk sisuliselt astus Tõnu Saar haldusülesande täitja asemele. Tsiviilõiguslikke kohustusi nimetatud lepingust ega ka mingist seadusest Tõnu Saarel hagejate ees ei teki, mistõttu hagejatel ei ole seadusest tulenevat õigust nõuda lepinguga võetud kohustuste täitmist Tõnu Saarelt (

§ 80lg.

2). Eeltoodu tõttu tuleb jätta rahuldamata hagejate nõue Tõnu Saare kohustamiseks

1. septembril
2. a. Tõnu Saare ja Rae Vallavalitsuse vahel sõlmitud „Detailplaneeringu järgsete teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise kohustuste üleandmise lepingust” tulenevate veevarustuste tagamisega seotud kohustuste täitmiseks. TsMs § 272 lg. 2 kohaselt hindab kohus Tallinna Halduskohtu otsust Tõnu Saare kaebuses Rae Vallavalitsuse vastu kui dokumentaalset tõendit. Otsusest nähtub, et Tõnu Saar vaidlustas Rae Vallavalitsuse tegevusetuse ja taotles, et kohus kohustaks Rae Vallavalitsust tagama veevarustuse Jõelähtme Vallavalitsusega halduslepingu sõlmimise kaudu. Halduskohtu otsusega on tõendatud, et Tõnu Saare väited tema väljapääsmatusse olukorda panekust olid alusetud ja ei kinnitanud T. Saarest sõltumatutel põhjustel detailplaneeringuga määratud pumpla kasutamise võimatust. Rahula kinnistu veega varustamata jätmine ei tulene Rae Vallavalitsuse poolt oma kohustuste täitmata jätmisest, vaid on tingitud kaebuse esitaja tegemata jätmistest. Vaidlust ei ole selles, et Tõnu Saar on OÜ Privathaus ainuosanik alates
3. märtsist
4. a. ja juhatuse liige alates
5. märtsist
6. a. Õigustatud on hagejate seisukoht, et Tõnu Saare lepingute sõlmimise praktika kinnitab asjaolu, et kostja ei tee vahet omaenda ja OÜ Privathaus kohustustel. Tegemist ei ole siiski kohustatud isikute samasusega. Tõnu Saare kohustus rajada veetrass on avalik-õiguslik kohustus, OÜ Privathaus kohustus on eraõiguslik ja nende kohustuste täitmise nõudmine ei saa toimuda ühes menetluses üldkohtus, kuna halduslepingutele saab

-i kohaldada vaid subsidiaarselt. Küll on ilmne ja kostjad ei ole vaidlustanud, et Tõnu Saar on hagejatega sõlmitud lihtkirjalikes lepingutes võtnud OÜ Privathaus juhatajana tsiviilõigusliku kohustuse rajada veetrass, mistõttu saab osaga hagejatest sõlmitud lihtkirjalikke lepinguid tõlgendada kui OÜ-ga Privathaus sõlmitud lepinguid. Ka oma haginõuetes on tuginenud hagejad OÜ Privathaus poolt kohustuste täitmisele, mitte suunanud oma nõudeid Tõnu Saare vastu. Vaidlust ei ole selles, et OÜ Privathaus ei olnud hagi esitamise ajaks rajanud kehtestatud detailplaneeringule vastavat veetrassi ega Tõnu Saar ei olnud sõlminud liitumislepingut Rae valla vee-ettevõtjaga ega Rae valla määratud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendajaga AS-iga Vensen (ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadus § 5 lõigete 2 ja 7 mõttes). Tehniliste tingimustega on tõendatud, et Rahula arendajale on need esitatud vee-ettevõtja poolt

1. veebruaril
2. a. Hagejate esindajate kirjaga kostjate esindajale on tõendatud, et hagejad saatsid hagiavalduse
3. aprillil
4. a. kostja advokaadile. Tõnu Saar sõlmis ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendajaga lepingu
5. aprillil
6. a. ehk üks päev pärast tema esindaja poolt hagiavalduse saamist. Maksekorraldusega ja hagejate omaksvõtuga on tõendatud, et Tõnu Saare eest on täitnud liitumislepingust tulenevate osamaksete tegemise kohustust OÜ Privathaus, makstes kaks osamakset peale hagi esitamist, viimase seejuures
7. novembril
8. a. Hagejad ei ole vaidlustanud asjaolu, et pärast hagi esitamist kostja poolt AS-ile Vensen tasutud summad on liitumistasudeks hagejatega sõlmitud lepingute mõttes. Seega on OÜ Privathaus pärast hagi esitamist oma võõrandamislepingutest tulenevad liitumistasude maksmise kohustused hagejate ees täitnud. Edasi hindas maakohus seda, kas ebaseadusliku veetrassiga ühendamisega ja seeläbi hagejate faktilise veevarustusega tagamine kostjate poolt on kohustuse kohane täitmine. Kohustuse täitmise kvaliteet peab vastama lepingule või seadusele. Pooled ei ole lepingus 12 kokku leppinud, et veega varustamine peab kostjate poolt toimuma kehtestatud detailplaneeringule vastavate ja veevõrgu faktilist kasutamist võimaldavate veetrasside läbi. Kui lepingupoole kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga (

§ 77lg.

1). Riigikohus on rõhutanud, et kui lepingu tekstis ei ole kvaliteedinõuded piisavalt täpselt määratletud, tuleb kvaliteedi hindamisel muu hulgas lisaks olemasolevatele standarditele arvestada ka hea usu põhimõtet kohustuse täitmisel ning vastavas valdkonnas kehtivaid tavasid. Tulenevalt hea usu põhimõttest ei saa lugeda kostjate poolt kohustuse nõuetekohase kvaliteediga täitmiseks detailplaneeringuga vastuolus oleva veetrassi rajamist, millel puudub kasutusluba. Kasutusloa puudumine ja T. Saare poolt veerajatiste rajamine vastuolus Rahula maaüksuse detailplaneeringuga on tõendatud nii halduskohtu otsusega kui ka E. Harmipaiki kirjaga. Vastupidist kostjad tõendanud ei ole. Nõuetekohase veetrassi rajamise kohustuse täitmine ei tulene ehitusloa andmisega seonduvate dokumentide olemasolust. Vaidlust ei ole selles, et osas hagejatega sõlmitud lepingutest on määratud veetrassi sõlmimise kohustuse täitmise tähtaeg, osas mitte. Vaidlust ei ole selles, et kostjad ei ole täitnud kohustust tähtaegselt nende lepingute järgi, milles kohustuse täitmise tähtaeg on määratud (

§ 82lg.

1). Kostjad tuginevad seisukohale, et nad pole kohustust rikkunud, kui tähtaega veetrassi rajamise ja vastava liitumistasu tasumise kohustuse täitmiseks pole lepingutesse märgitud, ehk sellele, et kohustus pole muutunud sissenõutavaks (

§ 82lg.

7 mõttes). Kostjate kohustused on muutunud sissenõutavaks. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist (

§ 82lg 3).

Kui pikk on mõistlikult vajalik aeg kohustuse täitmiseks, tuleb otsustada vastavalt asjaoludele, arvestades eelkõige täitmise viisi, kohta ja olemust. Tõnu Saar pidas ise mõistlikuks tähtajaks ühte aastat lepingu sõlmimisest ja osas lepingutest selline tähtaeg ka kokku lepiti. Nimetatut tulebki lugeda mõistlikuks tähtajaks. Menetluses kostjate poolt esiletoodud asjaolude ja esitatud tõendite kohaselt valmib vajalik veetrass 2008. aasta kevad-suvel, seega ei saa seda pidada kohustuse tähtaegseks täitmiseks, kuna selleks ajaks on kõikide hagejate suhtes möödunud aastane tähtaeg. Kohustus oli sissenõutavaks muutunud enamiku hagejate suhtes (v. a. J. Truuväärt ja R. Škola) enne hagi esitamist ja muutus sissenõutavaks ülejäänute suhtes hagi menetlemise kestel. Vastutusena saab mõista õiguskaitsevahendi kohaldamise eeldusi, kitsamas mõttes rikkumise etteheidetavust. Vastutusest vabastamise alusena võivad kõne alla tulla rikkumise vabandatavus, süü puudumine või kokkuleppeline vastutusest vabastamine (vastavalt

§-dele 103, 104 ja 106).

-i regulatsioon tugineb vabandatavusele ehk nn. garantiivastuse kontseptsioonile, kus peamise vastutusest vabastamise alusena on ette nähtud vääramatu jõud (

§ 103lg.

2). Ainult seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest rikkumise vabandatavusest sõltumata. Hagejatega sõlmitud kinnistute võõrandamise lepingud ja ka lihtkirjalikud veetrassi rajamiseks kohustavad lepingud on sõlmitud ajavahemikul

1. juunist
2. a. kuni
3. augustini
4. a. Enamikus lepingutest ei ole määratud OÜ Privathaus kohustuse täitmise tähtaega. Kostjad on tuginenud asjaolule, et tulenevalt Rae valla tegevusest ei olnud kostjate kohustuse täitmine võimalik. Nimetatud väide on kostjate viide kohustuse täitmise vabandatavusele vääramatu jõu tõttu (

§ 103lg.

2). Vääramatu jõud on eelpoolnimetatud normist tulenevalt asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kostjate poolt viidatud avaliku võimu tehtavad takistused on vaadeldavad sotsiaalse asjaoluna. Avalik võim sekkus kostjate tegevusse ebaseadusliku veetrassi rajamisel kostjatest endist tulenevatel põhjustel ja seetõttu ei ole tegemist kohustuse täitmata jätmise vabandatavusega. Halduskohtu otsusega on 13 tõendatud, et Tõnu Saare poolt lepinguga võetud kohustused jäid täitmata Tõnu Saare enda tegevusetuse tõttu. Avaliku võimu seatud piirangud pidid olema ettenähtavad kutse- ja majandustegevuses kinnisvaraarendajana tegutsevatele Tõnu Saarele ja tema juhitavale OÜ-le Privathaus. Vastupidist kostjad tõendanud ei ole. Kuivõrd tegemist ei ole vabandatavusega, ei tõusetu küsimust ka kostjate süü puudumisest, samuti puudub poolte vahel vastutusest vabastamise kokkulepe. Seega on hagejate nõuded kostja OÜ Privathaus vastu lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks õigustatud veetrassi rajamise kohustuse täitmiseks (

§ 101lg.

1 p. 1, § 108 lg. 1). Võõrandamislepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaja (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 365 lg. 1) määramisel tuleb arvestada, et kohustust ei ole faktiliselt võimalik täita tulenevalt AS-i Vensen kirjast eeldatavalt enne

1. a. kevad-suve. Seega ei ole hagejate poolt taotletud tähtaeg 60 päeva kohtuotsuse jõustumisest reaalne ja kostjatel tuleb oma lepingutest tulenevad kohustused täita hiljemalt
2. juuniks
3. a. Kohus on
4. aprilli
5. a. määrusega hagi tagades seadnud kohtuliku ühishüpoteegi hagejate kasuks reale kostja kinnistutele. Arvestades kostjate poolt menetluse käigus tehtud toiminguid – lepingu sõlmimist As-iga Vensen ja OÜ Privathaus esimeste osamaksete tegemist, on põhjendatud hagi tagamise osaline tühistamine, jättes kohtuliku hüpoteegi üksnes Ilumetsa 2 asuvale kinnistule. Apellatsioonkaebus Tõnu Saar ja OÜ Privathaus paluvad Harju Maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagejate nõuded OÜ Privathaus kohustamises lepingust tuleneva veetrassi väljaehitamise ja veetarbimise võimaldamise kohustuse täitmiseks rahuldati, tähtajaga
6. juuni
7. a., jätta menetluskulud hagejate kanda ning tühistada OÜ Privathaus omandis olevale kinnistule Ilumetsa tee 2, Kopli küla, Rae vald, Harjumaa, hagi tagamiseks hagejate kasuks seatud kohtulik ühishüpoteek summas 3.891.764 krooni. OÜ Privathaus ja Tõnu Saar on kõik oma lepingulised kohustused hagejate ees täitnud. Ühtegi kaebust arendajale vee kohta laekunud ei ole. Rahula detailplaneeringualal on seaduslikult arendaja poolt rajatud toimiv veevärk ning see on aktsepteeritud Rae valla poolt. Hagejate ostu-müügilepingutes ei olnud fikseeritud, mil viisil arendaja vee peab tagama, juttu oli vaid trasside rajamisest ja määratletud oli liitumistasu maksmine. Lepingutes puuduvad ka trasside rajamise tähtajad, välja arvatud kolm hagejat, ning selleks oli ka määratletud 1 aasta pikkune tähtaeg tehingu tegemisest ja sanktsioonid selle ületamisel. Ilumetsa tee 5 (hageja Dronov) pidi olema trass rajatud krundi piirini
8. jaanuariks
9. a., vastasel juhul alaneb hind veetrassi osas 15.000 krooni, mis on kinnistuomanikul tasumata. Ilumetsa tee 13 (hageja Stepanova) trassi rajamise tähtaeg oli
10. august
11. a.. Sanktsioon 15.000 krooni, kui ostjal tekib sellest kahjumit, on tasumata. Ilumetsa ling 13 (hageja Aitman) trassi rajamise tähtaeg
12. juuli
13. a., sanktsioon müüjale 15.000 krooni on tasumata. Veevärgi torustiku mõõdistusjoonised valmisid Geomark OÜ poolt
14. oktoobril
15. a., torustiku asukohta mõõta vaid siis, kui see oli juba paigaldatud, seega olid trassid koos maakraanidega rajatud lepingu tähtaegade piires. Rae vald, keda esindab selles piirkonnas veetrasside arendaja AS Vensen, on muutnud varem kehtinud tähtaegadega lepingut Rahula arendaja ja Rae valla vahel liitumistrasside rajamiseks. Seda asjaolu maakohus arvestanud ei ole. AS Vensen esitas uued liitumistingimused
16. aprillil
17. a. Maa-ameti nõudmise tõttu ei kulge veetrass enam piki Linnu teed, vaid läbi Lõhe ja Küünissaare kinnistute ja lähtuvalt sellest esitas AS Vensen ka uue liitumislepingu valla pumplaga liitumiseks. OÜ Privathaus osaleb seega vaid finantseerimisel ja kogu liitumistrassi ehitamise võttis enda peale AS Vensen. Veetrassi valmimine ei sõltu enam OÜ-st Privathaus. Rae vald väljastas vee-ettevõtte ELVESO liitumistrassi rajamiseks tehnilised tingimused, mille järgi ei ole tänapäevani võimalik projekti koostada. ELVESO tehnilised tingimused kohustasid eelnevalt sõlmima liitumislepingu AS-iga Vensen. Need kaks 14 dokumenti olid teineteist välistavad. Ühe järgi oleks pidanud T. Saar rajama liitumistrassi piki Linnu teed (700 m), teise kohaselt tuleks rajada 950 m pikkune trass, millest 250 jm on rajatud teiste arendajate poolt nende eramaadele ning alles siis, kui see on üle antud AS-ile Vensen, saab alustada projekteerimist. Kuna 250 m lõik on tänase päevani üle andmata, ei saaks asuda isegi projekteerima. Nõupidamine AS-iga Vensen, kus kokku lepiti liitumise tingimustes, toimus
18. märtsil
19. a., leping allkirjastati
20. aprillil
21. a. ja samal päeval tegi OÜ Privathaus ka esimese sissemakse. Seega toimus liitumislepingute sõlmimiseks pikemaajaline protsess, milles OÜ Privathaus on oma kohustused täitnud. Maakohtu otsuse täidetavuse üle ei ole võimalik tõsikindlalt otsustada. Kohus on tuvastanud kostja kohustuse välja ehitada veetrass, kuid on jätnud täpsustamata, milline. Tehniliselt on hagejate veetarbimine teostatav kahe eraldiseisva veerajatise abil – Rahula kinnistul asuvate kruntide vahel asetseva veetrassi kaudu, millega veevarustus on viidud iga krundi liitumispunktini. See veetrass on valminud juba
22. a. ning selle kaudu hagejate veetarbimine hetkel toimubki. Rae valla poolt on käesolevaks hetkeks antud sellele veetrassile kasutusluba. Teine osa veetrassist ühendab praegu seda veetrassi ajutise autonoomse kaevuga ning on samuti ekspluatatsioonis ja hagejate poolt kasutatav. Seega jääb arusaamatuks, kuidas kohtuotsuse järgset kohustust täita teisiti, kui see praegu toimib. Kuigi maakohus leidis, et hagejatel puudub õigus Tõnu Saare ja Rae valla vahel
23. septembril
24. a. sõlmitud kohustuste üleandmise lepingu alusel kohustamisnõudeid T. Saare vastu esitada, siis kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on neil ikkagi õigus OÜ-lt Privathaus nõuda ostu-müügilepingutes ettenähtud veevarustuse võimaldamise kohustuse täitmist üksnes nimetatud lepingu järgi ettenähtud viisil. Kohus leidis, et OÜ Privathaus poolt käesolevaks ajaks faktiliselt teostatud veetarbimise võimaldamine ei vasta lepingus kokkulepitule ja lepingulised kohustused on seetõttu kohaselt täitmata. Kostjad leiavad, et OÜ Privathaus on hagejatega sõlminud lepingutes ettenähtud kohutuse rajada veetrass kuni krundi piiril oleva liitumispunktini ja võimaldada vee tarbimist selle kaudu lepingus märgitud ulatuses ja viisil täitnud. Hagejatega sõlmitud lepingutes puuduvad viited selle kohta, et veetrassi rajamine ja veetarbimise võimaldamine peaks olema teostatud
25. septembri
26. a. lepingu tingimuste kohaselt. Kohus on küll viidanud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetele ning leidnud, et hagejatele veetarbimise võimaldamine OÜ Privathaus poolt peks olema teostatud kooskõlas ehitusnormide ja vastavate omavalitsuste territooriumil kehtivate õigusaktidega, kuid on jätnud tähelepanuta asjaolu, et juba enne kohtuliku vaidluse algust ning selle ajal oli toimunud omavalituse territooriumil kehtiva õigusakti –
27. oktoobril
28. a. kehtestatud detailplaneeringu – muudatus. See on tõendatud AS-i Vensen poolt väljastatud veetrassiga liitumise tehniliste tingimustega, kus Rahula kinnistut ja Rae valla ühisveevärki ühendava veetrassi asukohta on tunduvalt muudetud.
29. aprillil
30. a. sõlmitud liitumisleping on sõlmitud juba selle muudatusega ning seega puudub õiguslik alus nõuda OÜ-lt Privathaus veetrassi väljaehitamist vastavalt varem kehtinud detailplaneeringule. Kohus on jätnud tähelepanuta

§ 80lg.

6, mille kohaselt on lepingupooltel õigus ka kolmandate isikute kasuks sõlmitud lepingut muuta või lõpetada ilma kolmanda isiku nõusolekuta, rääkimata siis lepingust, mida kohtu hinnangul sellisena käsitleda ei saa. OÜ-d Privathaus ei saa kohustada lepingujärgset kohustust täitma üksnes sel viisil, kui see oli kolmandate isikute poolt sõlmitud lepingus kokku lepitud. Kohus tuvastas õigesti, et lepingu pooleks mitteoleval isikul seda õigust ei ole ja jääb arusaamatuks, miks kohus vaatamata sellele leidis, et OÜ Privathaus poolt on lepingutingimuste kohane täitmine võimalik üksnes sellisel kujul olukorras, kus lepingu sõlminud pooled on ise neid muutnud. Kohtu viited

§-dele 103 ja 104 on asjakohatud, kuivõrd kohus arutleb lepinguliste kohustuste üle, mille suhtes hagejad kolmandate isikutena nõudeid esitada ei saa. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et kuna leping AS-iga Vensen allkirjastati üks päev pärast hagiavalduse kohtusse esitamist, asus kostja lepingu tingimuste kohaseid kokkuleppeid sõlmima alles pärast tema vastu haginõude esitamist. Leping kujutab endast mitut lehekülge 15 tehnilist ja juriidilist teksti, mille väljatöötamise aeg ei piirdu ainult ühe ööpäevaga. Enne lepingu sõlmimist on väljastatud liitumistingimused, milles on veetrassi asukohta vastavalt uuele detailplaneeringule muudetud. Nii keeruliste tehniliste detailide otsustamine ei toimu ühe ööpäevaga, eelnevalt on vajalik läbi viia geodeetilised ja tehnilised uuringud. OÜ Privathaus ei ole ilmutanud lepinguliste kohustuste täitmisel hooletust ning on taganud, et alates 2006. a. on võimalik veetarbimine krundi piiril olevast liitumispunktist. Hagejad on vee kasutusele võtnud enne hagi esitamist. Asjaolu, et Rahula maaüksust ja Rae valla veevärki ühendavat veetrassi ei ole olnud tehniliselt võimalik rajada Linnu tee äärsesse asukohta, on tõendatud AS-iga Vensen sõlmitud liitumislepingu ja liitumistingimustega. Seda asjaolu on täielik alus arvestada vääramatu jõuna, mille määratlus on sätestatud

§ 103lõikes 2.

Kui Rae valla detailplaneeringu korrektsioon oli aset leidnud, sõlmis OÜ Privathaus lepingu veetrassi rajamiseks kohaliku omavalitsuse ühisveevärgiga liitumiseks, kusjuures ettevalmistused selle lepingu sõlmimiseks toimusid sõltumatult hagejate nõudmistest ning tunduvalt varasemal ajal, kui hagejad kohtusse pöördusid. Seega oli kostja hagejate kõik võimalikud nõuded kohustuse nõuetekohaseks täitmiseks hea usu põhimõtte kohaselt täitnud ning hagi oleks pidanud jääma rahuldamata. Kohus on OÜ-le Privathaus määranud kohustuste täitmiseks tähtaja, arvestamata, et kostjal puudub võimalus kohustuse täitmise tähtaega mõjutada. Vastavalt kokkuleppele AS-iga Vensen võttis viimane veetrassi tehnilise rajamise ülesande enda peale ning OÜ Privathaus üksnes finantseerib seda. Käesolevaks ajaks on OÜ Privathaus oma kohustused täitnud, kuid AS Vensen ei ole mitmete asjaolude tõttu saanud ehitustöid alustada. Seega on kohus langetanud otsuse isiku üle, keda menetlusse üldse kaasatud ei ole ning pannud kostja peale kolmanda isiku poolt täidetava kohustuse täitmise. Kohus on ebaõigesti jaotanud menetluskulud. Kuna hagi jäeti pooles ulatuses – T. Saare osas- rahuldamata ning rahuldati OÜ Privathaus suhtes 1/3 osas, ei oleks võinud kostjale panna suuremat kohustust menetluskulude hüvitamiseks kui 40%. Kuna aga OÜ Privathaus leiab, et ta on oma kohutusi heas usus täitnud, puudub tal üldse kohustus hüvitada hagejate menetluskulusid. Maakohus otsustas suurema osa kostja varast, millele oli seatud kohtulik hüpoteek, selle alt vabastada. Kuna aga see võib aset leida alles kohtuotsuse jõustumisel, on kostja majandustegevus nende hüpoteekide tõttu seiskunud. Ühe kinnistu suhtes jättis kohus kohtuliku hüpoteegi tühistamata. Kuivõrd hagejad ei vaielnud hüpoteegi kustutamisele vastu, taotleb kostja, sõltumata asja lõplikust lahendist, esialgse õiguskaitse korras kõik tema kinnistud hüpoteegi alt viivitamatult vabastada. Vastustajate seisukoht Vastustajad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Hagejate ja OÜ Privathaus vahel sõlmitud lepingute sisust on ilmne, et hagejad on ostnud ja OÜ Privathaus neile müünud kinnistu koos tegelikult eksisteeriva võimalusega liituda töövalmis ja nõuetekohase (s.t. veetrass on ehitatud seaduslikult ning sellel on kohaliku omavalitsuse poolt antud kasutusluba) veetrassiga lepingu objektiks oleva kinnistu piirilt. Elamuala väline veetrass, mis hagi esitamise ajal eksisteeris, oli rajatud ebaseaduslikult ja ühendatud ebaseaduslikult Jõelähtme vallas asuvasse pumplasse. Trassi ebaseaduslikkuse tuvastas halduskohus. Vastustajad uskusid kuni halduskohtu otsuseni, et OÜ Privathaus seadustab olemasoleva veetrassi. Pärast halduskohtu otsuse jõustumist oli ilmne, et veetrass on ja jääb ebaseaduslikuks. T. Saar keeldus vastustajatega suhtlemast, väites, et vesi on ju olemas ja ilmselgelt ei kavatsenud ta midagi teha olemasoleva õigusvastase olukorra kõrvaldamiseks. OÜ Privathaus on läbivalt olnud seisukohal, et temapoolne lepingutest tulenev kohustus on täidetud pelgalt sellega, et ta on taganud hagejatele faktilise veega varustatuse, et õigusvastase veetrassi rajamine on loomulik ja aktsepteeritav käitumine. Vastustajad sõlmisid lepingud usus, et neile tarnitav vesi hakkab vastama kõigile nõuetele ja veetrass on rajatud tähtaegselt 16 ning seaduslikult. Apellandi poolt ei ole ükski eelnimetatud tingimus käesolevaks ajaks täidetud. Asjaolu, et AS-iga Vensen sõlmis OÜ Privathaus lepingu selleks, et täita oma kohustused hagejate ees, on kostja omaks võtnud (TsMS § 440 lg. 1 kohane hagi õigeksvõtt), selles osas tuleb ka apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega jäeti rahuldamata kõigi hagejate nõuded liitumistasu maksmiseks, samuti Tõnu Saare vastu kohustuste täitmiseks esitatud nõuded. Otsust ei ole vaidlustatud ka osas, millega maakohus osaliselt tühistas

1. aprilli
2. a. määrusega kohaldatud hagi tagamisabinõud. Kooskõlas TsMS § 651 lõikega 1 ei kontrolli ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Seega jääb otsus kirjeldatud osas muutmata. Osas, millega hagid rahuldati, tuleb otsus tühistada. Samuti tuleb otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas. Nii on otsuse resolutsioon vastuoluline punktide 14 ja 18 osas: kohus on resolutsiooni nendes punktides märgitu kohaselt rahuldanud Vladimir Ossokini ja Roman Škola nõuded OÜ Privathaus vastu liitumistasu tasumiseks ja samal ajal jätnud need nõuded rahuldamata. Et otsuse põhjendusest tulenevalt on OÜ Privathaus kohustused liitumistasude tasumiseks täidetud ja sellekohaste nõuete rahuldamiseks ei ole alust, siis on otsuse resolutsiooni nimetatute liitumistasu tasumiseks esitatud nõuete rahuldamine märgitud ilmselgelt ekslikult. Sellega nõustusid ka pooled apellatsioonikohtu istungil. Nende nõuete rahuldamise kohta resolutsiooni märgitu tuleb otsusest välja jätta. Et kohus jättis rahuldamata hagejate nõuded liitumistasu maksmiseks, siis oleks TsMS § 386 lg. 4 kohaselt tulnud tühistada ka nende nõuete täitmise tagamiseks kohaldatud hagi tagamine. Nii tühistab kohus osundatud sätte kohaselt hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Hagi tagamiseks oli kohus
3. aprilli ja
4. oktoobri
5. a. määrustega kohaldanud kohtuliku ühishüpoteegi seadmist hagejate kasuks kostja OÜ Privathaus 8 kinnistule, mis asuvad Rae valla Kopli külas (tl. 218 ja 381), kohtuotsusega tühistas aga üksnes 7 kinnistule seatud hüpoteegid ning jättis tühistamata Ilumetsa 2 asuvale kinnistule (registriosa nr. 8968902) seatud hüpoteegi. Et peale liitumistasude maksmise nõude ei olnud esitatud nõudeid, mille täitmist oleks saanud kohtuliku hüpoteegi seadmisega tagada, siis tuleb tühistada ka Ilumetsa 2 asuvale kinnistule seatud kohtulik hüpoteek. Osas, millega maakohus rahuldas hagejate nõuded OÜ Privathaus kohustamiseks pooltevahelistest lepingutest tuleneva veetrassi väljaehitamise ja faktilise veetarbimise võimaldamise kohustuse täitmiseks, tuleb tsiviilasi kooskõlas TsMS § 656 lõikega 2 ja § 657 lg. 1 punktiga 3 saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kolleegium leiab, et neid nõudeid lahendades ei ole maakohus täiel määral täitnud eelmenetluse ülesandeid, samuti ei ole otsus selles osas täidetav. TsMS § 442 lg. 5 lause 2 kohaselt peab resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Maakohtu otsuse resolutsioonist tulenevalt on OÜ Privathaus kohustatud täitma vastava hagejaga sõlmitud lepingust tuleneva veetrassi väljaehitamise ja faktilise veetarbimise võimaldamise kohustuse: resolutsioon on sedavõrd üldsõnaline, et selles on üksnes tõdetud, et kostja peab lepinguid täitma. Seejuures ei vaielnud pooled selle üle, et faktiliselt on veetrass rajatud ja veetarbimine hagejatele tagatud. Kostja on esitanud ka väite, et ta ongi oma kohustuse täitnud. Tegelikult vaidlesid pooled selle üle, kas viis, kuidas kostja on veetrassi rajanud ja veetarbimise hagejatele taganud, vastab hagejatega sõlmitud lepingute tingimustele, seega vaidlesid pooled eelkõige selle üle, milline oli lepingutes kokkulepitud veetrassi väljaehitamise ja faktilise veetarbimise võimaldamise kohustuse sisu. Otsuse resolutsioonist ei nähtu, millised on need lepingutest tulenevad nõuded, millele rajatav 17 veetrass peab vastama. Täitemenetluses kehtib formaliseerituse põhimõte ja nii ei ole täitur õigustatud täitemenetluses faktiliste asjaolude põhjal hindama, millistele tingimustele pidi veetrass lepingute kohaselt vastama ja kas rajatud veetrass neile tingimustele vastab. Seega, kui peaks tekkima vajadus kohtuotsuse sundtäitmiseks, siis ei ole otsuse üldsõnaline tõdemus täidetav. Põhjendatud on kostja apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt otsusest ei ole võimalik mõista, kuidas tuleb kostjal lepingut täita teisiti, kui kostja seda täitnud on. Samas rahuldas maakohus hagejate nõuded viisil, nagu need kohtule olid esitatud. Kohus ei saanud TsMS § 5 lõikes 1 (hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest) ja § 206 lg. 1 lauses 1 sätestatud põhimõtetest (hagi aluse või eseme muutmise õigus on hagejal) tulenevalt ise hageja esitatud nõudeid korrigeerida, küll oli kohtul TsMS § 392 lg. 1 punktist 1 (eelmenetluses selgitab kohus eelkõige muuhulgas välja hageja nõuded) tulenevalt kohustus selgitada välja, mida hageja oma hagiga taotleb ning kas nõue viisil, nagu see on esitatud, on täidetav. Eelmenetluse ülesannete täitmiseks oli kohtul võimalik menetlusosalistelt selgitusi nõuda ja pooli küsitleda (TsMS § 392 lg. 3), ka oli kohtul võimalik osundada hagejale, et tema esitatud nõuded on ebamäärased või üldsõnalised ega ole täidetavad. Maakohus eelmenetluse ülesandeid täiel määral ei täitnud. Et apellatsioonimenetluses ei ole võimalik täita esimese astme kohtu menetluses täitmata jäänud eelmenetluse ülesandeid, siis tuleb asi saata maakohtule eespoolkirjeldatud kohustust puudutavas osas uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud tuleb jaotada vastavalt asja uue sisulise arutamise tulemusele. Margo Klaar Urmas Reinola Malle Seppik Kohtulahend parandatud Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2008 määrusega RESOLUTSIOON:
6. Parandada Tallinna Ringkonnakohtu
7. oktoobri
8. a. otsuses ilmne ebatäpsus ja lugeda otsuses õigeks tsiviilasja number 2-07-
10. Määruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kaebuse esitajale kättetoimetamisest.