Obsah (4)

§ 188§ 190§ 14§ 187

2-07-31208 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Kaija Kaijanen Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2008. a, Tallinn Tsiviilasja number

) § 187 lg 1 sätestab, et sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks

IV osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid. Tehinguks loetakse

IV osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses. Sama §-i lg 2 kohaselt võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.

§ 188

lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Sama §-i lg 2 kohaselt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist.

§ 188lg 3 järgi määratakse võlgniku lähikondsed pankrotiseaduse § 117 kohaselt.

Pankrotiseaduse § 117 lg 1 p 1 kohaselt on füüsilisest isikust võlgniku lähikondne muuhulgas võlgniku abikaasa.

§ 190

kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, kui abieluvaraleping või ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud: 1) pärast täitemenetluse alustamist; 2) ühe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist; 3) enne käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud tähtaja algust, kuid kahe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist, kui võlgnik või tema abikaasa ei tõenda, et võlgnik oli vara jagamise 2 või varast loobumise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks ühisvara jagamise või varast loobumise tõttu. Perekonnaseaduse (PkS) § 181 kohaselt, kui ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks.

§ 14

lg 1 kohaselt on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Sama §-i lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Hagi esitatakse mõlema abikaasa vastu, kes osalevad menetluses kaaskostjatena. Kuigi kostja esitas 04.12.

1. a kohtutäiturile ettepaneku võlgnevuse likvideerimiseks (tasumisega 3 kuu jooksul, alates 05.01.
2. a – 05.03.
3. a), siis võlanõude tegeliku tasumise asemel asus võlgnik oma vara võõrandama (ühisvara võõrandamine abikaasa lahusvaraks ja sellega oma maksevõime teadlik vähendamine) ning tegelikku võlanõude täitmist võlgniku poolt hagi esitamise ajaks teostatud ei ole. Hageja palus kohtul tunnistada kehtetuks U.N.u ja M.N.u vahel 06.12.
4. a sõlmitud abieluvaraleping (kuna see on sõlmitud teadvalt võlausaldaja huve kahjustades ja pärast U.N.u vastu täitemenetluse algatamist) ning jagada hagiavalduse rahuldamisel U.N.u ja M.N.u ühisvara, jättes vara U.N.u omandisse ja määrates M.N.ule hüvitis ühisvara jagamise eest, et võlausaldajal oleks võimalik pöörata sissenõue võlgniku osale ühisomandist, tulenevalt vastavate nõudeõigust põhistavate aluste olemasolust.
5. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule ka taotluse hagi tagamiseks, paludes seada kostjale M.N.ule kuuluvale Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri Harju kinnistusjaoskonna registriossa nr 5995302 registreeritud kinnistule käsutamist keelav märge. 27.08.
6. a määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse. KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
7. 28.09.
8. a esitas kostja U.N. kohtule vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt U.N. hagiavaldust ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Vastuväidete kohaselt sätestab

§ 190ühisvara jagamise tehingu tagasivõtmiseks kaks tingimust.

Esmalt peab võlgnik olema olulisel määral oma varast või ühisomandist loobunud ja teiseks ajaline kriteerium. Käesoleval juhul ei ole U.N. oma varast ega ühisomandist loobunud (ei vähesel ega ka olulisel määral), vara on kostjad jaganud võrdselt. Harju Maakohtu 27.02.

1. a kohtumäärusest tulenevalt omas Oliver Uusna U.N.u vastu nõuet summas 190 000 krooni ning nimetatud isiku avalduse alusel algatas kohtutäitur Marek Laanemets täitemenetluse, mille käigus seati kohtutäituri avalduse alusel U.N.u ja M.N.u ühisvarasse kuulunud korteriomandile käsutamise keelumärge. Kohtutäitur teatas ka kostjale, et juhul, kui kostjad ühisvara ei jaga, algatab ühisvara jagamise sissenõudja või läheb korteriomand sundenampakkumisele. Kuna nimetatud ajaks olid kostjate abielulised suhted lõppenud, siis otsustasid kostjad, et jagavad ühisvara kokkuleppel võrdselt. Vastavalt Prisma Kinnisvarade AS Eksperthinnangule oli korteriomandi väärtus juulis
2. a 595 000 krooni. Kuna korterit kasutas reaalselt M.N., siis otsustasid kostjad, et M.N. tasub U.N.ule tema osa ühisvarast. 14.07.
3. a sõlmis M.N. AS-iga Hansapank laenulepingu, mille alusel laenas AS-lt Hansapank 250 000 krooni, millest tasus 25.07.
4. a U.N.ule 209 836 krooni, mis kanti U.N.u soovil viimase võlausaldaja Oliver Uusna arvele (nimetatud tehing sõlmiti 25.07.
5. a Tallinna notar Reeli Eelmetsa büroos). 40 000 krooni tasus M.N. U.N.ule sularahas, lisaks tasus M.N. enda säästude arvelt U.N.ule 50 000 krooni, mis tasuti U.N.u soovil viimase võlausaldajale Marko Loimile (U.N. võlgnes Marko Loimile 06.01.
6. a sõlmitud laenulepingu alusel 105 000 krooni). Seega tasus M.N. U.N.ule kokku 300 000 krooni. 06.12.
7. a sõlmitud abieluvaralepingus on välja toodud ühisvara hulka kuuluv korteriomand ja M.N.u laenukohustus AS Hansapank ees, samuti on nimetatud lepingus sätestatud kompensatsiooni maksmine U.N.ule (lepingu p 3.1 kohaselt on M.N. tasunud U.N.ule lepingu alusel enamsaadu arvel kompensatsiooni 300 000 krooni, millest 210 000 krooni on tasutud U.N.u võlgnevuse katteks Oliver Uusnale ja 90 000 krooni sularahas). Eeltoodust tulenevalt on kostjate ühisvara jagatud võrdselt ning U.N. ei ole loobunud enda osast ühisvaras. 3 U.N. ei nõustu ka hageja väitega, et kostja on asunud enda vara võõrandama eesmärgiga oma maksevõimet vähendada. Ühisvara jagamine kostjate vahel oli tingitud eelkõige asjaolust, et kostate abielulised suhted olid lõppenud ning et ühisvara hulka kuulunud korteriomand oli arestitud täitemenetluses Oliver Uusna nõude katteks. Arusaamatu on hageja viide kostja pahatahtlikkusele, kuivõrd kostja ei ole kunagi ühisvara jagamist varjanud. Asjaolu, et hageja kui võlausaldaja ei ole ühisvara jagamisel U.N.ule tasutud kompensatsioonist saanud oma nõuet rahuldatud, ei tähenda, et ühisvara jagamine on pahatahtlik või tehtud eesmärgil hageja võlgnevust mitte rahuldada, hageja ei ole tõenäoliselt süvenenud ühisvara jagamise tingimustesse. Hageja ei ole ka põhjendanud, milles seisnes ühisvara jagamisel teiste võlausaldajate huvide kahjustamine. See, et nimetatud vara arvelt ei ole võimalik hageja nõuet rahuldada, ei tähenda, et ühisvara jagamise tehinguga oleks võlausaldajate huvisid kahjustatud.

IV osa on sätestatud sarnaselt pankrotiseaduses toodud tagasivõitmise regulatsiooniga. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 03.06.2003. a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-58-03 leidnud, et ka siis, kui kostjat on teistele võlausaldajatele eelistatud, kuna temale tasuti võlg, kuid võlausaldajatele, kelle nõuded on varasemates järkudes või ka samas järgus, milles saaks olla kostja võlanõue, võlga ei tasutud, ei saa sellist ühe võlausaldaja eelistamist teisele pidada iseenesest teiste võlausaldajate kahjustamiseks. Kostja on seisukohal, et isegi kui kohus peaks asuma seisukohale, et

§ 190

on käesoleval juhul kohaldatav, siis tuleb esmalt tuvastada võlausaldajate huvide kahjustumine ja alles seejärel võib tekkida küsimus ühisvara jagamise kehtetuks tunnistamisest.

§ 187

lg 2 sätestab, et sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alus eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Käesoleval juhul on U.N.u nimele kantud kinnistu asukohaga Jootme küla, Tapa vald, Lääne-Virumaa. Kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa ja kinnistu pindala on 6,5 ha. Nimetatud kinnistule on kohtutäitur Kaire Põlts seadnud käsutamise keelumärke hageja kasuks, samas ei ole nimetatud kinnisvaraga kordagi käidud tutvumas ega seda ole arestitud. Kinnistut ei ole ka kordagi müüa üritatud, mistõttu ei saa väita, et nimetatud kinnistu arvelt ei oleks võimalik hageja nõuet rahuldada. Arvestades hageja nõude suurust – 126 282 krooni, on suure tõenäosusega võimalik hageja nõue nimetatud kinnistu sundmüügist rahuldada. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal õigus nõuda tagasivõitmist, mistõttu palub kostja jätta hagiavaldus rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda.

1. Kostja M.N. 04.10.
2. a esitatud vastuses hagiavaldusele hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga nagu oleks U.N. käitunud ühisvara jagamisel pahatahtlikult. U.N. oli seoses oma majandustegevusega sattunud võlgnevustesse ning tema suhtes oli algatatud täitemenetlus, mille käigus oli kostjate ühisvara hulka kuulunud korter arestitud. Kuna M.N. ei puutunud kuidagi U.N.u majandustegevusse ja võlgnevustesse ning kostjate abielusuhted olid lõppenud, siis oli kostjate ainuke võimalus ühisvara jagada. Kuna U.N. vaidlusalust eluruumi ei kasutanud, siis jagasid kostjad ühisvara nii, et korter jäi M.N.u lahusvaraks ja M.N. tasus U.N.ule kompensatsiooni (kompensatsiooni maksmine märgiti ka abieluvara lepingus). Eeltoodust tulenevalt on kostjale arusaamatu, kuidas saab hageja väita, et U.N. loobus oma osast ühisvaras, sest ühisvara on jagatud võrdselt. Samuti on kostjale arusaamatu hageja nõue mõista korter U.N.u omandisse ja mõista kostjale hüvitis. Isegi kui kohtumenetluses peaks leidma tõendamist asjaolud, mis annavad alust abieluvara lepingu kehtetuks tunnistamiseks, ei saa hageja nõuda, et kohus mõistaks vaidlusaluse korteri U.N.u omandisse. Selline vara jagamine ei oleks õiglane arvestades kostjate huvisid. Korterit kasutab reaalselt M.N. ning U.N. ei ela nimetatud eluruumis juba kaks aastat. Kostjale on arusaamatu ka, miks ei ole realiseeritud U.N.u nimel olevat kinnistut asukohaga Lääne-Virumaal. M.N. palub jätta hagi täielikult rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. MENETLUSE KÄIK 4
3. 10.01.
4. a esitas hageja vastuse kostjate kirjalikule vastusele. Vastuse kohaselt väidavad kostjad, et M.N. on tasunud abieluvaralepingust tuleneva hüvitisena U.N.u eest võlgnevusi, samas ei nähtu võlgnevuste tasumise ajal koostatud dokumentatsioonist, et võlgnevuste tasumise näol oleks tegemist hüvitisega tulevase vara jagamise eest. Abieluvaraleping sõlmiti neli kuud hiljem, vahetult peale võlausaldaja poolt nõude sissenõudmiseks kohtutäituri poole pöördumist ning selles viidati varasematele tasumistele kui hüvitisele vara jagamise eest. Võlausaldaja on seisukohal, et abieluvara jagamise leping on sõlmitud eesmärgiga kahjustada võlausaldajate huve ning selles on varasemad tehingud kunstlikult käsitletud hüvitise maksmisena ühe poole poolt teisele. Abieluvaralepingu p 1.2.2 kohaselt oli laenukohustuse näol AS Hansapank ees tegemist abikaasade ühise kohustusega. Seega ei vasta tegelikele asjaoludele kostjate väide, et laenu võttis M.N., et tasuda abieluvara jagamise hüvitist. Juhul kui laenu võtmise eesmärgiks oleks olnud U.N.ule tema osa ühisvara hüvitamine, oleks laenukohustust pidanud käsitlema üksnes M.N.u kohustusena algusest peale. Lisaks tekib küsimus, et kui laenukohustus AS Hansapank ees kuulus poolte ühisvara hulka, miks ei olnud ühisvarana käsitletavad laenukohustused Oliver Uusna ja Marko Loimi ees, samuti ei võetud seisukohta ühisvara hulka kuulunud kinnistu osas Tapa vallas, mille kohta on U.N. kohtutäiturile avaldanud, et selle väärtus ei kata hageja nõuet. Hageja on seisukohal, et isegi kui M.N.u poolt võlausaldajatele kohustusi tasuti, tehti seda kostjate ühise raha arvelt ja täideti ühiseid kohustusi. Kinnisvara hinnang telliti kostjate poolt selleks, et võtta ühiselt laenu ühiste kohustuste täitmiseks, mitte vara hindamiseks selle jagamise tarbeks. Seega ei ole nimetatud kohustuste täitmine käsitletav hüvitisena vara jagamise eest. Võlausaldajate huve kahjustavat tegevust näitab toimingute kronoloogiline järjestus, millest nähtub, et kostjad otsustasid abieluvaralepingu sõlmida alles pärast seda kui oli ilmne, et U.N.u suhtes on hageja avalduse alusel algatatud täitemenetlus. Abieluvaralepingu sõlmimise ilmseks eesmärgiks oli vältida U.N.ule kuuluvale kinnisvara osale sissenõude pööramist. Juhul kui abieluvaraleping oleks sõlmitud tingimustel ja põhjustel, millistel kostjad väidavad selle olevat sõlmitud, oleks kostjad pidanud abieluvaralepingu sõlmima enne laenu võtmist väidetavate U.N.u võlgnevuste tasumiseks, mitte pärast tema suhtes täitemenetluse algatamist.
5. 07.04.
6. a esitas hageja täiendava selgituse haginõude kohta. Nimetatud selgituse kohaselt tuleneb ühisvara jagamise nõudeõigus seadusest ning selle eelduseks on asjaolu, et lahusvarast kohustuse täitmiseks ei jätku. Kohtutäituri teatisega on tõendatud, et lahusvarast hageja nõude täitmiseks ei jätku. Kohtutäituri teatise kohaselt puudub U.N.ul töökoht, vara Riiklikus Autoregistrikeskuses, Ehitusregistris, isik ei oma väärtpaberikontol väärtpabereid, samuti puuduvad laekumised võlgniku pangakontodelt, vaatamata pangakontode arestimisele juba 24.01.
7. a. Võlgnik on kohtutäiturile esitanud vara nimekirja, millest nähtub, et võlgnik omab varana kinnistut asukohaga Lääne-Virumaal, Tapa vallas, Jootme külas, osakuid OÜ-s Maristone, mille suhtes oli võlgniku kinnitusel esitatud pankrotiavaldus, kuid milline on 30.08.
8. a kustutatud äriregistrist. Kuna U.N. on abielus M.N.uga, on kinnistu asukohaga Lääne-Virumaal, Tapa vallas, Jootme külas kostjate ühisvara. Kostjate vahel sõlmitud abieluvaralepinguga nimetatud kinnistu omandiõigust ei jagatud ning ühisomandis oleva kinnistu arestimiseks ja müümiseks ei ole M.N. nõusolekut andnud. Ühisvara jagamise nõude kohtusse esitamise eelduseks on asjaolu, et U.N.u lahusvarast ei jätku nõude rahuldamiseks, milline fakt on kohtutäituri poolt täitemenetluse käigus tõestatud, samuti U.N.u poolt kohtutäiturile esitatud vara nimekirjaga. Ainus vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata on hetkel ühisvaraks olev kinnistu Tapa vallas, mida ei saa arestida ega sellest U.N.ule kuuluvat osa hinnata, kuna see ei ole U.N.u lahusvara ning teada ei ole temale kuuluva ühisomandi osa suurus. Ainuke võimalus on jagada ühisvara kohtu teel või sõlmida kompromiss, millega M.N. annab nõusoleku vara müügiks. Võlgniku ja tema abikaasa ühisomandisse kuuluvat kinnisvara ei ole arestitud kohtutäituri poolt. Täitemenetluse seadustikust tuleneb sõnaselgelt, et sissenõude pööramine ühisvarale on lubatav ja seda saab teha vaid võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul, mille puudumine ei ole andnud alust ka arestimist läbi viia.
9. 15.05.
10. a toimunud eelistungil avaldas hageja esindaja, et soovib esitada taotlust kostjatele kuuluva ühisvara hulka kuuluva kinnistu väärtuse kindlaks määramiseks ning esitas 26.05.
11. a kohtule kirjaliku taotluse kinnisvara hindamise ekspertiisi määramiseks, et kinnitada 5 täitemenetluse seadustiku § 187 lg-st 2 tulenevat eeldust, et kostja U.N.u varast ei jätku hageja nõude rahuldamiseks täitemenetluses 10.07.
12. a määrusega rahuldas kohus hageja taotluse ning määras läbi viia kinnisvara hindamise ekspertiis. 08.09.
13. a esitas riiklikult tunnustatud ekspert Tõnu Kuhi kohtule eksperthinnangu 1434/098 VK, mille kohaselt on hinnatava kinnistu turuväärtuseks 35 000 krooni.
14. 06.10.
15. a toimunud kohtuistungil jäi hageja hagiavalduses toodu juurde ning palus hagi rahuldada. Kostjad M.N. ja U.N. jäid kohtuistungil oma vastuväidete juurde, palusid jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
16. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
17. Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: •
18. novembri
19. a. OÜ-u XX avalduse ja Harju Maakohtu
20. detsembri
21. a. otsuse tsiviilasjas nr 2/1-1013/05 alusel algatati U.N.u suhtes täitemenetlus põhivõla ja viivise, kokku 126 282.25 krooni sissenõudmiseks. Asjaolu üle ei ole vaidlust. • Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna korteriomandi registriossa nr 5995302 kantud aadressil Xx, Lehtmetsa küla, Anija vald, Harjumaa asuva korteriomandi nr 27 turuväärtus seisuga
22. juuni
23. a. oli 595 000 krooni. Asjaolu üle ei ole vaidlust. •
24. detsembril
25. a. sõlmisid U.N. ja M.N. notariaalselt tõestatud abieluvaralepingu ja asjaõiguslepingud, millega Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna korteriomandi registriossa nr 5995302 kantud aadressil xxx Harjumaa asuv korter nr 27 ja M.N.u ja AS-i Hansapank vahel
26. juuli
27. a. sõlmitud laenulepingust nr 06-115186-EV tulenev laenukohustus jäid M.N.u lahusvaraks (lepingu p 2.1.1 ja 2.1.2) ning M.N. on tasunud U.N.ule enamsaadud vara eest kompensatsiooni 300 000 krooni, millest 210 000 krooni on tasutud U.N.u palvel Oliver Uusnale võlgnevuse katteks ja 90 000 krooni sularahas U.N.ule (lepingu p 3). Asjaolud on tõendatud
28. detsembri
29. a. abieluvara ja asjaõiguslepinguga (tl 15-24). • Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-Viru jaoskonna registriossa nr 1235036 U.N.u nimele kantud kinnistu asukohaga Lehtse vald, Jootme küla, Koguva on abikaasade U.N.u ja M.N.u ühisvara. Asjaolu üle ei ole vaidlust. • Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-Viru jaoskonna registriossa nr 1235036 U.N.u nimele kantud kinnistu (maatulundusmaa 6,5 ha) asukohaga Lehtse vald, Jootme küla, Koguva turuväärtus seisuga
30. september
31. a. on 35 000 krooni. Asjaolu on tõendatud eksperthinnanguga nr 1434/098 VK (tl 139-149). • Kohtutäitur Marek Laanemetsa menetluses olevate täiteasjades nr 014/2006/214, nr 014/2006/186 ja 014/2006/274, 014/2006/297 oli täitemenetlus alustatud võlgniku U.N.u suhtes. Asjaolu on tõendatud kohtutäituri Marek Laanemetsa
32. oktoobri
33. a. teatisega (tl 62). •
34. juulil
35. a. tasus M.N. kohtutäitur Marek Laanemetsa ametialasele arvelduskontole 10010124378012 SEB-is 209 836.11 krooni U.N.u suhtes algatatud täiteasjades nr 014/2006/274, 014/2006/214, 014/2006/186, ja 014/2006/294 täitmisel olnud sissenõudja Oliver Uusna ja kohtutäituri Marek Laanemetsa nõuete täitmiseks. Asjaolu on tõendatud M.N.u arvelduskonto väljavõttega (tl 72) ja M.N.u, U.N.u, AS-i Hansapank, Oliver Uusna ja Marek Laanemetsa vahel
36. juulil
37. a. sõlmitud notariaalselt tõestatud lepinguga ([lep p-id 2.2.1 ja 3.2.] tl 65-71) •
38. augustil
39. a. tasus M.N. Marko Loimile sularahas 50 000 krooni U.N.u võla katteks. Asjaolu on tõendatud Marko Loimi kirjaliku kinnitusega (tl 73) 6
40. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida seoses hagiavalduses esitatud nõuetega järgmist. Hagiavalduse resolutsiooni p-is 1 palus hageja tunnistada U.N.u ja M.N.u vahel
41. detsembri
42. a. sõlmitud abieluvaraleping kehtetuks ja p-is 2 palus hageja jagada U.N.u ja M.N.u ühisvara, jättes vara U.N.u omandisse ning määrata M.N.ule hüvitis ühisvara jagamise eest. Kuivõrd hageja hagiavalduse p-is 2 esitatud nõude eesmärk on pöörata sissenõue võlgniku osale ühisvarast, saab hagi tõlgendada selliselt, et hageja soovib ühisvaraks oleva kinnistu jagamist ka juhul, kui kohus abieluvaralepingut kehtetuks ei tunnista (tl 85 pöördel).
43. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt ning jagada kostjate abieluliseks ühisvaraks olev Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-Viru jaoskonna registriossa nr 1235036 U.N.u nimele kantud Lehtse vallas, Jootme külas asuv kinnistu, jättes selle U.N.u ainuomandisse ja mõistes U.N.ult M.N.u kasuks välja enamsaadud ühisvara eest hüvitis 17 500 krooni. Hageja nõue kostjate vahel sõlmitud abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata.
44. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (

) § 187 lg-le 1 võib sissenõudja esitada vara tagasivõitmiseks hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses. Sama paragrahvi

1. lõike järgi võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Osundatud sätete kohaselt on täitemenetluses võlgniku vara tagasivõitmise üldisteks eeldusteks, et sissenõudja täitedokumendist tulenev nõue on sissenõutav ning ta ei ole vaatamata sissenõude pööramisele võlgniku varale saanud oma nõuet täielikult rahuldada või eelduslikult ei vii selline sissenõude pööramine nõude rahuldamiseni. Kohus on käesoleva kohtuotsus p-is 10 tuvastanud, et hageja avalduse ja Harju Maakohtu
2. detsembri
3. a. otsuse tsiviilasjas nr 2/1-1013/05 alusel on alustatud kostja, U.N.u, suhtes sundtäitmist põhivõla ja viivise, kokku 126 282.25 krooni sissenõudmiseks. Kostjad ei ole väitnud ega esitanud tõendeid selle kohta, et antud täitemenetluses olev nõue oleks võlgniku vara arvelt rahuldatud. Kostja U.N.u väitel saanuks hageja nõude täita kostjate ühisvaraks oleva kinnistu (maatüki) arvelt. Kohus on käesoleva kohtuotsus p-is 10 tuvastanud, et kinnistusraamatu registriossa nr 1235036 U.N.u nimele kantud kostjate ühisvaraks oleva kinnistu (maatulundusmaa 6,5 ha) turuväärtus seisuga
4. september
5. a. on 35
6. Kuivõrd hageja nõude suuruseks on 126 282.25 krooni, siis ei viiks sissenõude pööramine nimetatud kinnistule eelduslikult hageja nõude rahuldamisele ka juhul, kui seda saaks käsitleda võlgniku ainuomandina. Seega on kohtu hinnangul

§ 187

lg-s 2 sätestatud eeldused sissenõudja poolt võlgniku vara tagasivõitmise nõude esitamiseks täidetud. 14.

§-is 190 p-is 1 sätestatud ühisvara tagasivõitmise erinormi kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, kui abieluvaraleping või ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud pärast täitemenetluse alustamist. Vaidlust ei ole selle üle, et kostjad sõlmisid vaidlusaluse abieluvaralepingu pärast hageja avalduse alusel algatatud täitemenetluse alustamist. Seega on täidetud osundatud sättest tulenev ajaline kriteerium (

§ 190p 1).

Asja lahendamiseks tuleb leida aga vastus küsimusele, kas vaidlusaluse abieluvaralepinguga loobus võlgnik U.N. olulisel määral oma osast ühisomandis. Kohtu hinnangul saab olulisel määral loobumisega oma osast ühisomandist tegemist olla

§ 190

mõistes siis, kui võlgnik andnuks esitatud asjaoludel vaidlusaluse abieluvaralepinguga ära oma osa ühisvaraks olnud korteriomandist ilma, et ta oleks saanud vastusoorituse või kui see sooritus ei olnuks piisav. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 10 tuvastanud, et abieluvaralepingu esemeks oleva korteriomandi väärusteks oli juunis

1. a. 595 000 krooni. Samuti on kohus tuvastanud, et M.N. on ühisvaraks olnud korteriomandi saamisel oma lahusvara hulka tasunud U.N.u ühisvara osa eest U.N.ule kompensatsiooni 300 000 krooni, millest osa maksis M.N. U.N.u soovil Oliver Uusna, kohtutäituri Marek Laanemetsa ja Marko Loimi nõuete täitmiseks. 7 Kohtu hinnangul ei võimalda asjaolu, et võlgniku abikaasa tasus enamsaadud ühisvara eest makstava kompensatsiooni võlgniku võlausaldajatele, teha järeldust, et võlgnik loobunuks oma osast ühisvaras tasuta või põhjendamatult odavalt võrreldes asja tavalise väärtusega. Vastavalt võlaõigusseaduse § 78 lg-le 1 kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Osundatud sättest tulenevalt vabanes võlgnik kolmanda isiku s.o. M.N.u poolt täidetud osas oma kohustuste täitmisest nimetatud võlausaldajate ees. Seega sai võlgnik oma ühisvara osa eest soorituse, mis seisnes tema kohustuste täitmises võlausaldajatele võlgnikule kuuluva ühisvara osa väärtuse ulatuses, mistõttu võlgniku vara ei vähenenud. Kuna AS-i Hansapank ja M.N.u vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused anti täielikult üle M.N.ule, mistõttu U.N. vabanes vastutusest ka antud kohustuste täitmises eest ning hageja ei ole väitnud, et kohustust ei eksisteerinud, siis ei oma tähtsust asjaolu, et see kohustus kuulus eelnevalt ühisvara koosseisu.
2. Kuna kohus on jõudnud järeldusele, et võlgnik ei ole loobunud oma ühisvara osast ilma vastusoorituseta, siis ei oma tähtsust ka asjaolu, et M.N. täitis ühisvara eest hüvitise maksmise kohustuse enne korteriomandi jätmist M.N.u lahusvaraks.
3. Kohtu hinnangul on

§ 190

mõttes sissenõudja huvide kahjustamisega tegemist juhul, kui võlgnik kokkuleppel oma abikaasaga loobub oma varast või oma osast ühisomandis. Kohus nõustub kohus kostja U.N.u seisukohaga, et ühtede sissenõudjate eelistamist võla tasumisel teiste sissenõudjate ees, ei saa pidada iseenesest teiste sissenõudjate kahjustamiseks.

1. Vastavalt PkS § 181 kui ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks. Kohus on käesoleva kohtumääruse p-is 10 tuvastanud, et U.N.u suhtes on hageja avalduse ja täitedokumendi alusel algatatud täitemenetlus. Vaidlust ei ole selle üle, et U.N.ul puudub lahusvara, mille arvelt oleks võimalik hageja nõue rahuldada. Kohus on tuvastanud, et kostjate ühisvaraks on Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-Viru jaoskonna registriossa nr 1235036 U.N.u nimele kantud kinnistu, mille turuväärtus on 35 000 krooni (kohtuotsuse p 10). Seega tuleb hageja nõue ühisvara jagamiseks nimetatud kinnistu osas rahuldada, jättes selle U.N.u ainuomandisse ja mõistes PkS § 19 lg 1 sätestatut arvestades PkS § 19 lg 4 alusel U.N.ult M.N.u kasuks välja rahalise hüvituse summas 17 500 krooni.
2. Vastavalt TsMS § 386 lg-le 4 tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Käesolevas tsiviilasjas on Harju Maakohtu
3. augusti
4. a. määrusega hagi tagamiseks seatud M.N.ule kuuluvale Harju kinnistusjaoskonna korteriomandi registriossa nr 5995302 kantud kinnisasjale keelumärge OÜ-u XX kasuks (tl 38-39). Kuna käesolevas asjas jääb hageja nõue abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata, siis tuleb TsMS § 386 lg 4 alusel Harju Maakohtu
5. augusti
6. a. määrusega kohaldatud hagi tagamine tühistada.
7. TsMS § 149 lg 5 järgi tagastatakse hagi tagamise avalduse rahuldamise korral kautsjon kohtumääruse alusel. Käesolevas tsiviilasjas esitas hageja hagiavaldusega koos hagi tagamise taotluse ning tasus 21.08.
8. a hagi tagamise kautsjoni summas 30 000 krooni. Et kohus rahuldas
9. augusti
10. a määrusega hagi tagamise taotluse, siis tuleb hageja poolt 21.08.
11. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221013921094 (viitenumber 3100057358) tasutud hagi tagamise kautsjon 30 000 krooni tagastada OÜ XX arveldusarvele nr 221017360871 (Swedbank).
12. 10.07.
13. a määrusega määras kohus hageja taotlusel käesolevas tsiviilasjas läbi viia kinnisvara hindamise ekspertiis ning kohustas hagejat tasuma ekspertiisikulude katteks ette 3 000 krooni (hageja tasus nimetatud kulu ette 30.07.
14. a). 10.09.
15. a esitas OÜ Uus Maa Kinnisvarabüroo Virumaa kohtule arve nr 272707, mille kohaselt oli läbiviidud ekspertiisi kogumaksumuseks 2 800 krooni. TsMS § 150 käsitleb riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamist. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Kohus asub seisukohale, et kuigi TsMS §-s 150 toodud 8 loetelus on konkreetselt nimetatud vaid olukorrad, mil tagastatakse riigilõiv, võimaldab TsMS § 150 pealkiri järeldada, et nimetatud paragrahvis sätestatu kehtib ka teiste kohtukulude kohta. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja poolt ekspertiisitasuks 30.07.
16. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221013921094 (viitenumber 3100057358) ette tasutud 3 000 kroonist tagastada enam tasutud osa s.o 200 krooni OÜ XX arveldusarvele nr 221017360871 (Swedbank).
17. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus on rahuldanud hageja nõude osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kaija Kaijanen Kohtunik 9