← Eesti

3-07-456/24

Obsah (4)§ 26§ 23§ 24§ 22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 3. november 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-4

) § 23 lg 8 ehituslubade taotluste menetlemise tähtaega rikkudes, et taotlusi edasi ei menetleta. 2) Vaiet ehituslubade väljastamisega viivitamise peale vallavalitsus sisuliselt ei lahendanud ja vaide tagastamise korralduse sai kaebaja 09.04.2007 kohtu kaudu vastustaja seletuse lisana. 3) Vastustaja väidab ekslikult, et ehituskruntide loodusliku maapinna kõrgusmärgid jäävad 46,10 - 47,40 abs. Räägusilla 6 ja 8 ehituskrundi kõrgusmärgid on 46,14 - 48,17 abs. Tehnilistel põhjustel pole võimalik ega esteetiliselt mõeldav ehitada kaht kõrvuti asetsevat hoonet kuni 2 meetrise kõrgusevahega pinnasele. Maapinda tuleks tõsta min 1,2 - 1,6 m. Kui tõsta vaid 0,3 m, siis pole võimalik Räägusilla 8, 10 ja 12 korterelamuid üldse ehitada. 4) Võimatu on maa-aluse parkla ehitamine, kui maapinnast, mis asub kõrgusel ca 46 abs, tuleks projekteerida maa sisse veel ca 3 m. Sel juhul asuks pinnavesi, mis on kõrgusel 45,95 abs, kõrgemal kui garaažipõrand, mis võib raskete ilmastikutingimuste korral põhjustada olulist kahju. Detailplaneeringu seletuskirjast ei selgu selle piirangu mõte. 5) Räägusilla 10 ja 12 pole kavandatud tõsta maapinda ca 3 m, nagu väidab vastustaja. Ainult Räägusilla 6 krundil on säilinud „loomulik maapind“, teistel kruntidel on seda kooritud 1 m ja enamgi. Et sinna üldse midagi ehitada saaks, on vaja maad tasandada ja täita täitematerjaliga. Räägusilla 6 ja 8 ette planeeritud sõidutee alune looduslik maapind asub kõrgusel 46,64 abs, so kõrgemal kui Räägusilla 8 kooritud maapind, teepinna kõrguseks on projekteeritud 47,20 abs ja vastustaja on andnud tee rajamiseks ehitusloa. Hea ehitustava järgi projekteeritakse elamud teest kõrgemale. Vastustaja nõudmist täites jääks Räägusilla 10 ja 12 hoonete I korruse põrand teest madalamale. Maa-alune parkla, mille põrand jääb kõrgusele ca 46,10 abs, on viidud maasse, selle ümber ei plaanita rajada kunstlikku valli. 6) Ehitusprojektid ei ole vastuolus detailplaneeringuga. Projekteeritud elamute kõrgus on 9,2 m ja maapealsete korruste arv 3. Detailplaneering kehtestati 23.05.2001, kui kehtis Ehitus2

(7)3-07-456 ministeeriumi 19.06.1991 käskkiri nr 63 „Hoonete näitajad ja nende arvutamise eeskirjad“, mille p 2.5 järgi nimetatakse hoone korruselisuseks kõigi maapealsete korruste arvu. Vastustaja viidatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määrus nr 69 „Ehitise tehniliste andmete loetelu“, mille § 22 lg 1 sätestab, et ehitise korruste arvu määramisel võetakse arvesse ehitise kõikide korruste arv, jõustus alles 01.01.2003. Pärast detailplaneeringu kehtestamist võis kaebaja arvestada sellega, et ta võib ehitada elamuid, millel on kolm maapealset korrust. Detailplaneeringu krundijaotusplaanil on märgitud, et elanike autodele mõeldud parkimisala tuleb viia hoone alla. See on kooskõlas ka hea projekteerimistavaga - vähendada autode hulka maja ümbruses ja rajada sinna mänguplatse või teisi puhkerajatisi. Määrusega nr 69 ei saa tagasiulatuvalt muuta varem kehtestatud detailplaneeringut. 7) Detailplaneeringu kehtestamisega tekkis omanikul põhiseaduse (PS) § 10 alusel õiguspärane ootus planeeringuga lubatu saamisele. Kohaliku omavalitsuse pädevus sekkuda ehitustegevusse on piiratud

§-ga

  1. Detailplaneeringus sätestatud kõrgus- ja mahupiiranguid arvestades on omanik PS § 32 alusel ise kõige pädevam otsustama, millisele krundile milliseid hooneid püstitada. Vastustaja pole toonud välja ühtki võrreldavat avalikku huvi, mida pinnase tagasitäitmine kaasa tooks. Pealegi lähtub vastustaja oma hinnangutes loomulikust maapinnast, kuigi detailplaneeringu järgi tuleb lähtuda projekteeritavast maapinnast. Seega pole võimalik kontrollida, kas vastustaja kehtestatud piirangud on proportsionaalsed eesmärgi suhtes.
  2. Rae Vallavalitsus palus jätta kaebus rahuldamata. 1) Ehitusjärelevalve vanemspetsialisti E. Harmipaiga kui ehitusprojektide menetleja e-kirjad ei ole haldusaktid ega eelhaldusaktid, vaid on menetlustoimingud projektide läbivaatamisel. Ehituslubade taotluste ja ehitusprojektide läbivaatamisel tuvastas planeerimis- ja ehitusamet eskiisides puudused - detailplaneeringukohased ehituskrundid on moodustamata, tehnovõrkude rajamist pole alustatud, ehitusprojekti lahendus ehitiste korruselisuse ja kõrguse osas on vastuolus detailplaneeringuga kehtestatud ehitusõigusega. Sellest teavitas kaebajat e-kirjadega. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 2 järgi määrab haldusorgan taotluses esinevate puuduste korral taotlejale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Enne kohtule kaebuse esitamist ei vastanud kaebaja valla e-kirjadele ega selgitanud võimalusi kortermajade ehitusprojektide puuduste ja vastuolude parandamiseks, ei esitanud ettepanekuid olukorra lahendamiseks. Vald ei ole ehitusloa taotlusi tagastanud ega tagasi lükanud, taotlused on menetluses. Vald ei ole ehituslubade andmisest keeldunud, vaid asus ehituslubade menetlemise jätkamisel äraootavale seisukohale ja see sõltub kaebaja tegevusest. Neid asjaolusid selgitati kaebajale 06.02.2007 korralduses nr 205, millega tagastati tema vaie E. Harmipaiga e-kirjadele. 2) Räägusilla detailplaneeringu alal jäävad korterelamute ehituskruntidel loodusliku maapinna kõrgusmärgid vahemikku 46.01 abs (maapinna kõrgus mõõdetuna Läänemere keskmise veetaseme nn Kroonlinna veemõõdulati nullpunktist) kuni 47.40 abs. Detailplaneeringuga lubatakse kinnistutel vertikaalplaneerimise teel reljeefi muuta ca 0,3 m, planeerides pinnast selliselt, et sademevesi valguks hoonest eemale. Ehitusprojektides on aga kavandatud tekitada hoonete vundamentide, sh I korruse ümber kunstlik pinnasevall, mille tulemusel saadakse justkui uus maapinna kõrgus 49.60 - 49.90 abs. See tähendab loodusliku maapinna tõstmist kohati 3,0 m ja enam. Määruse nr 69 § 23 lg 3 järgi on täiskõrgus hoone kõrgus I korruse puhtast põrandast pööningu vahelae soojusisolatsioonini. Seega on projektides esitatud korruselamute kõrguseks väidetava 9,2 m asemel kuni 12,5 m looduslikust maapinnast. Määruse nr 69 § 22 lg 1 järgi võetakse ehitise korruste arvu määramisel arvesse ehitise kõikide korruste arv. Seega on väär kaebaja väide, et nn maa-alust parklat korruste hulka ei arvestata. Nimetatud määrus kehtis ajal, kui kaebaja tellis kõnealuste hoonete projektid.
  3. Tallinna Halduskohtu 14.03.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused. 1) Räägusilla tn 6, 8, 10, 12 korterelamute (detailplaneeringu krundijaotusplaanil Räägusilla 34, 35, 36, 37) ehitusprojektid ei vasta detailplaneeringule. Detailplaneeringu seletuskirja p 2.3 3

(7)3-07-456 „Ehituspiirangud“ järgi on elamute maksimaalne kõrgus planeeritud maapinnast 11 m ja p 2.4 „Vertikaalplaneerimine“ alusel saab planeeritava ala reljeefi muuta ca 0,3 m, planeerides pinnast nii, et sademevesi valguks hoonest eemale (tl 59). Kui kaebaja arvates pole sellisel tingimusel võimalik vaidlusalustele kruntidele hooneid püstitada, pidanuks ta planeeringumenetluses taotlema tingimuse muutmist või detailplaneeringu kehtestamise järel selle vaidlustama, kuid kaebaja pole seda teinud. 2) Detailplaneering ei näe ette korterelamute alla maa-aluste parklate rajamist, planeeringu järgi peab igal krundil olema 12 parkimiskohta, mille asukohad täpsustatakse vastavalt arhitektuursele lahendusele hoonete asendiplaanidel. Arhitektuursed lahenduste (ehitusprojektide) koostamisel tuleb aga järgida koostamise ajal kehtivaid õigusnorme. Määrus nr 69 anti 01.01.2003 jõustunud

§ 26

lg 4 alusel, mis sätestas, et ehitise tehniliste andmete loetelu kehtestab majandusminister. Määrus jõustus 01.01.2003 ning kui kaebaja selle määruse ja

kehtimise ajal tellis korruselamute projektid, pidi ta lähtuma määruse nr 69 § 22 lg-st 1, mille kohaselt võetakse ehitise korruste arvu määramisel arvesse ehitise kõikide korruste arv. See tähendab, et 3 maapealse korruse ja 1 maa-aluse parklakorrusega hoonete puhul on tegemist 4korruselise majaga, mida detailplaneering neile kruntidele püstitada ei luba. Seega ei muuda määruse nr 69 § 22 lg 1 detailplaneeringut ega riku kaebaja õiguspärast ootust. Õiguspärase ootuse kohaselt on igaühel õigus mõistlikule ootusele, et õigusaktiga lubatut rakendatakse isiku suhtes, kes on hakanud oma õigust realiseerima. Detailplaneering ei lubanud kaebajal ehitada 3-korruselise hoone alla parklakorrust, seda lubas planeeringu kehtestamise ajal jõusolev Ehitusministeeriumi käskkiri, mis aga elamute projektide koostamise ajaks (ajaks, mil kaebaja asus detailplaneeringus lubatud ehitusõigust realiseerima) oli kehtivuse kaotanud. 3) Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 3 p 1 järgi on kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine kohaliku omavalitsuse ülesanne. Vastustaja on pädev esitama kaebajale põhjendatud nõudmisi ehitustööde järjestuse kohta ja vastustaja seisukoht, et ta ei väljasta hoonetele ehituslubasid enne, kui arendusalale pole rajatud põhilised tehnovõrgud, on põhjendatud. Meedias on korduvalt valgustatud juhtumeid, kus inimesed ostavad endale kinnistuid, kus küll elamud, kuid puuduvad kõik või osa tehnovõrke, mille rajamisest arendaja ei taha enam midagi teada ja mis on jäänud elanike mureks. Kaebaja polnud elamute ehituslubade taotluse esitamise ajaks 23.10.2006 tehnovõrkude ehitustöödega veel alustanudki, kuigi ehitusload infrastruktuuri väljaehitamiseks olid talle väljastatud juba augustis 2006. 4)

§ 23

lg 8 järgi kohalik omavalitsus väljastab ehitusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja projekti ning vastava nõude olemasolu korral projekti ekspertiisi esitamise päevast arvates. Kui ehitusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, peab ehitusloa väljastaja võimaldama ehitusloa taotlejal kõrvaldada puudused 5 tööpäeva jooksul ehitusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates (

§ 24lg 2).

Kui haldusakti pole võimalik anda ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise tõenäolise aja ja näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse (HMS § 41). Ehitusjärelevalve spetsialist E. Harmipaik saatis juba järg misel päeval peale ehituslubade taotluse esitamist kaebajale e-kirja, selgitades vallavalitsuse seisukohta. See ei ole keeldumine ehituslubade väljastamisest, vaid on teavitamine ehitusloa väljaandmise võimatusest, kuni kaebaja pole rajanud tehnovõrke. 5) Kuna ehitusloa andmine on kohaliku omavalitsuse nõusolek ehitise püstitamiseks (

§ 22

lg 1 p 1), millega tehakse kindlaks projekteeritud ehitise vastavus õigusnormidele (Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-25-02 p 25), siis on kohalikul omavalitsusel õigus ja kohustus ehitusloa taotluse menetluse käigus igakülgselt kontrollida ja hinnata, kas projekteeritud ehitis ka tõepoolest kõikidele normidele vastab. Hoonete ehitusprojektide kontrollimisel selgus, et hoonete kõrgus ja korruselisus ei vasta detailplaneeringule, millest kaebajat informeeriti 14.12.2006 e-kirjaga kooskõlas HMS §-ga 41. Kui kaebaja ka kohtuotsuse jõustumisel oma seisukohti ei muuda, peab vallavalitsus vastavalt

§ 23lg-le 8 kohtuotsuse jõustumisest 20 päeva jooksul otsustama, kas väljastada kaebajale kõnealused ehitusload või keelduda sellest. 4

(7)3-07-456 MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 5. AS Räägusilla Kinnisvara apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega tunnistada õigusvastaseks Rae Vallavalitsuse viivitus ehituslubade taotluste menetlemisel ja teha vallavalitsusele ettekirjutus ehituslubade taotluse lahendamiseks 20 päeva jooksul. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus lähtus

§-de 23 lg 8 ja § 24 asemel asjassepuutumatust HMS §-st 41. Sõltumata ehitusprojektide kooskõlast detailplaneeringuga pidi haldusorgan andma (kas keelduva või soodustava) haldusakti, sest

§ 23

lg 8 ja § 24 lg 1 sätestavad kohustuse lahendada ehituslubade taotlused haldusaktiga. Ehitusseadusest ei tulene ehituslubade taotluste menetlemata jätmiseks alust. Tegemist ei ole ka HMS §-s 41 toodud olukorraga. Käesoleva ajani puudub keelav või lubav haldusakt, millega oleks lahendatud ehituslubade taotlused. 2) Kohus jättis tähelepanuta kaebaja vaiet puudutavad väited. Vaiet oli võimalik rahuldada ja osaliselt vaikimisi rahuldatigi, kuna väljastati ehitusload kaksikelamutele. 3) Ehitustööde teostamise järjekorra küsimust kohtus ei tõusetunud ja kohus ei andnud kaebajale võimalust avaldada selles suhtes oma seisukohta. See oli vaidemenetlus küsimus. 4) Arusaamatuks jääb, mille alusel kohus pidas 1,5 aastast ehituslubade taotluste menetlemist seaduslikuks. Kohus ei olnud otsust tehes järjepidev ja motiveeriva osa lõpp (milles nõustuti kaebajaga) on vastuolus otsuse resolutsiooniga. 5) Kohus jättis tuvastamata hoonete projektijärgsed kõrgused ning ei põhjendanud, mille alusel järeldas, et projekteeritavad korterelamud ei vasta detailplaneeringule. Kohus pidi kaebuse esemest lähtuvalt asjas kogutud tõendite ja kehtivate õigusaktide pinnalt otsustama ka seda, kas Räägusilla tn 6, 8, 10, 12 projekteeritud korterelamud on kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga kehtestatud ehitusõiguse piirangutega. 6) Kohus hindas hooneid „abstraktse tervikuna“, jättes kõrvale kaebaja väite, et Räägusilla tn 6 korterelamu kõrguspiire ei ületa, seda isegi kohtu tõlgendusest lähtudes. Kohus lähtus piirangu motiveerimisel vaid detailplaneeringu seletuskirjast, kusjuures viide sellisele piirangule puudub nii detailplaneeringu kehtestamise aktis kui detailplaneeringu kaartidel. Kohus ei analüüsinud, kas maapinda võib tõsta Jüri-Assaku maantee kõrgustest lähtuvalt. 7) Detailplaneeringu menetlemine lõppes volikogu 23.05.2001 otsusega. Sel ajal kehtinud PES § 9 lg 2 p 2 järgi määrati detailplaneeringuga kruntide ehitusõigus. Kruntide ehitusõiguse määramisega fikseeriti krundi kasutamise sihtotstarve, lubatud ehitiste arv krundil, ehitiste lubatud suurim ehitusalune pind ja ehitiste lubatud kõrgus (PES § 9 lg 4 p 1-4). Sel ajal kehtis Ehitusministeeriumi käskkiri. Detailplaneeringuga fikseeritud ehitusõiguse määratlemisel lähtuti tehnilises osas Ehitusministeeriumi käskkirjast, mille p 2.5 järgi hoone korruselisuseks nimetati kõigi maapealsete korruste arvu. Kui detailplaneering määratles „lubatud korruste arvuna“ 3, siis tähendas see, et detailplaneering lubas ehitada 3 maapealset korrust. Rae Vallavolikogu loa realiseerimise suhtes tekkis kaebajal PS § 10 alusel õiguspärane ootus. 8) Vallavalitsus lähtub

§ 26

lg 4 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest, mille ainus erinevus Ehitusministeeriumi käskkirjast seisneb selles, et ehitusõiguse määratlemisel tuleb eraldi fikseerida maapealsete ja maa-aluste korruste arvud. Kuna detailplaneeringu kehtestamise ajal (23.05.2001) ja ehituslubade taotluste esitamise ajal (14.11.2006) ehitise tehniliste andmete määramiseks eeskirjade regulatsioonis esines oluline lahknevus, on oluline, kuidas määratleda detailplaneeringuga fikseeritud ehitusõiguse alust. 9) Ükski määrus ei saa omada tagasiulatuvat jõudu. Kohtu tõlgendus tuleb jätta ilmse põhiseadusevastasuse tõttu kõrvale ning lähtuda tuleb korruselisuse määramise detailplaneeringu koostamise ja kehtestamise ajal kehtinud põhimõttest. Kohus ei tuvastanud ka omandivabaduse piirangu eesmärki ega hinnanud piirangu proportsionaalsust. 6. Vastustaja jäi oma seisukohtade juurde ja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. 5

(7)3-07-456 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I 7. Haldusasja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja projekteerija kaudu Rae Vallavalitsusele 14.11.2006 taotluse (koos lisadega) ehituslubade väljastamiseks Rae külla Räägusilla elamukvartalisse projekteeritud Räägusilla tn 6, 8, 10 ja 12 korterelamutele. 8.

§ 23

lg 1 alusel ja vastavalt Rae Vallavolikogu 16.12.1997 määrusega nr 32 kinnitatud Rae valla ehitusmääruse p-le 3.11, kuulub kaebajale ehituslubade andmise üle otsustamine Rae Vallavalitsuse pädevusse, kes ei ole seda aga käesoleva ajani teinud. Vallavalitsuse arengu- ja planeerimisameti ehitusjärelevalve spetsialist E. Harmipaik ei olnud pädev otsustama kaebaja ehituslubade taotluse üle ja seetõttu ei saanud tema 14.12.2006 e-kiri tuua kaasa õiguslikke tagajärgi. Ka Rae Vallavalitsuse 06.02.2007 korralduses nr 205 ei võetud seisukohta kaebaja ehituslubade väljastamise taotluse suhtes, sellega üksnes tagastati kaebajale läbivaatamatult ehitusjärelevalve spetsialist E. Harmipaiga 30.10.2006 ja 01.11.2006 e-kirjade peale esitatud vaie. 9. Tulenevalt eeltoodust leiab ringkonnakohus, et olukorras, kus Rae Vallavalitsus, kelle ainupädevusse kuulub kaebajale ehituslubade andmise üle otsustamine, ei olnud seda teinud, ei saanud halduskohus kohaliku omavalitsuse asemel otsustada selle üle, kas esineb

§ 24

lg-s 1 toodud ehitusloa andmisest keeldumise aluseid, sealhulgas ehitusprojektide vastavuse üle detailplaneeringule hoonete kõrguse ja korruselisuse osas, ega võtta seisukohta muude ehituslubade väljastamise tingimuste suhtes. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus kohaliku omavalitsuse diskretsioon oleks viidud miinimumini ja halduskohus saaks kohustada Rae Vallavalitsust väljastama kaebajale taotletud ehituslube. Halduskohus sai käesoleva kaebuse alusel kontrollida üksnes seda, kas Rae Vallavalitsuse viivitus kaebaja ehituslubade taotluste lahendamisel on olnud õiguspärane ja tuvastades viivituse õigusvastasuse, kohustada vallavalitsust lahendama kaebaja ehituslubade taotlused.

  1. Kuna kaebaja ei ole käesolevas haldusasjas vaidlustanud Rae Vallavalitsuse 06.02.2007 korraldust nr 205 arengu- ja planeerimisameti ehitusjärelevalve spetsialist E. Harmipaiga 30.10.2006 ja 01.11.2006 e-kirjade peale esitatud vaide läbivaatamatult tagastamise kohta, siis ei ole nimetatud käskkiri käesoleva kaebuse esemeks ja halduskohus ei ole kaebuse esitaja vaiet puudutavaid väiteid tähelepanuta jättes rikkunud menetlusnorme. II
  2. Kaebaja esitas kõnealused ehituslubade taotlused koos lisadega projekteerija kaudu Rae Vallavalitsusele 14.11.
  3. Rae Vallavalitsus pidi

§ 23

lg 8 alusel otsustama, kas ta väljastab ehitusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates. Kui vallavalitsus leidis, et ehitusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, pidi ta

§ 24

lg 2 alusel võimaldama ehitusloa taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul ehitusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates. 12. Käesoleval juhul on vallavalitsus alustanud ehituslubade taotluste menetlust ning arengu- ja planeerimisameti ehitusjärelevalve spetsialist E. Harmipaik on informeerinud kaebajat puudustest esitatud dokumentides 14.12.2006 e-kirjaga ja seejärel jäänud ootama kaebaja poolt puuduste kõrvaldamist ehitusprojektides. Kuigi Rae Vallavalitsuse põhjendust - kaitsta 6

(7)3-07-456 kaebajat tasutud riigilõivu kaotsimineku eest - võib mõista, ei saa seda käesoleval juhul heaks kiita. Kui vallavalitsus pidas ehituslubade saamiseks esitatud dokumente puudulikeks, oleks ta pidanud andma kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja ja määratud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral andma ehituslubade andmisest keeldumise kohta haldusaktid.
  1. Kaebaja poolt Rae Vallavalitsusele 17.01.2007 esitatud vaidest arengu- ja planeerimisameti ehitusjärelevalve spetsialist E. Harmipaiga 30.10.2006 ja 01.11.2006 e-kirjade peale nähtub, et selles taotleti ehituslubade väljastamisega viivitamise lõpetamist ja ehituslubade väljastamist nii kaksikelamute kui ka kõnealuste korterelamute püstitamiseks. Haldusasja materjalidest nähtuvalt oli eelnimetatud vaie esimene kirjalik dokument, mille kaebaja pärast 14.12.2006 ekirja saamist vallavalitsusele esitas. Kuna vaides taotleti ehituslubade väljastamist ka kõnealuste korterelamute püstitamiseks, oli vallavalitsusel vaidest võimalik järeldada, et kaebaja ei soovi hakata kõrvaldama 14.12.2006 e-kirjas toodud puudusi. Kui vallavalitsusel oli kahtlusi, oli tal võimalik küsida kaebajalt tema seisukohtade kohta kinnitust. Rae Vallavalitsus ei olnud õigustatud jääma määramatuks ajaks ootama, mida kaebaja ette võtab, vaid ta pidi kaebaja ehituslubade taotlused 20 päeva jooksul lahendama, kas andes välja ehitusload või keeldudes nende väljaandmisest põhjendatud haldusaktiga, mida kaebajal oleks soovi korral võimalik vaidlustada ja keeldumise põhjenduste õiguspärasuses selgust saada.
  2. Arvestades eeltoodut, nõustub ringkonnakohus kaebajaga seisukohaga, et Rae Vallavalitsus on tema ehituslubade taotluste menetlemisel põhjendamatult viivitanud. Kuna kaebajal on põhjendatud huvi viivituse õigusvastaseks tunnistamiseks (kahjunõude ettevalmistamine), siis tuleb kaebus rahuldada ja tunnistada Rae Vallavalitsuse viivitus kaebaja ehituslubade taotluste menetlemisel õigusvastaseks. Põhjendatud on ka kaebaja taotlus teha Rae Vallavalitsusele ettekirjutus tema ehituslubade taotluste lahendamiseks.
  3. Neil põhjendustel tühistab ringkonnakohus kaevatava halduskohtu otsuse ning rahuldab apellatsioonkaebuse ja kaebuse.
  4. Kui kõrgema astme kohus muudab alamalseisva kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust (HKMS § 93 lg 4). HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja taotles esimese astme kohtus kokku 39 798,77 krooni (riigilõiv ja esindaja kulud 39 718,77 krooni) menetluskulude väljamõistmist ja esitas menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid. Apellatsioonimenetluses taotles kaebaja 20 420,10 krooni (riigilõiv ja esindaja kulud 20260,10 krooni) menetluskulude väljamõistmist ja esitas menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid. Kaebaja tõstatas kaebuses ja apellatsioonkaebuses vaide tagastamise korralduse õiguspärasuse küsimuse, vaidlustamata seejuures vaide tagastamise korraldust. Samuti tõstatas kaebaja nii haldus- kui ka ringkonnakohtus ehitusprojektide (mitte)vastavuse küsimuse detailplaneeringule enne kohaliku omavalitsuse poolt ehituslubade väljastamise tingimuste suhtes seisukohtade avaldamist. Arvestades asja mahtu ja keerutust, peab ringkonnakohus vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks 20 160 krooni, mis tuleb Rae Vallavalitsuselt kaebaja kasuks välja mõista. Oliver Kask Kaire Pikamäe Lilianne Aasma 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.