Obsah (6)

§ 100§ 142§ 145§ 76§186§ 396

1 Ärakiri 2-06-8731 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-8731 Otsuse tegemise aeg ja koht 06. oktoober 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi Balti Invest

§ 100

, § 101 lg l p-de l ,3, § 108 lg l, § 113 lg l, § 115 lg l, § 127 lg 1, § 128 lg l, 2 ja 4, § 142 lg 1, § 145 lg 1, 2 ning § 158 lg 1 välja mõista solidaarselt kostjatelt võlgnevus 135 000.- krooni, viivis alates 10.04.2006 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 28,66% tagastamata krediidisummalt aastas ja riigilõiv 3 500- krooni. ASJA KÄIK

1. mail 2006.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 72) kostja MB hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt nõustus kostja olema oma tuttava OD laenu käendajaks, kuna tunneb hästi kostjat OD ja tema perekonda ning teadis, et nad on materiaalselt hästi kindlustatud, seepärast nõustus olema käendajaks summas 30 000.- krooni. 23.02.2005 käis kostja hageja büroos, kus talle selgitati, et O. D võtab laenu 30 000.- krooni, näidati O. D ja hageja vahel sõlmitud krediidilepingut ning seejärel nõustus kostja sõlmima käenduslepingu. Kostjat ei teavitatud käenduslepingu tingimustest ja tagajärgedest. Selgitati, et juhul kui põhivõlgnik ei täida oma kohustust laenu tagastamisel, võidakse see välja nõuda käendajalt. Kostja oli arvamusel, et jutt on 30 000.- kroonist. Teades, et põhivõlgnik on suhteliselt jõukas inimene, oli kostja kindel, et O. Dubro`l ei teki probleeme laenu tagastamisega. Kui kostja oleks teadnud, et tema vastutus on suurem kui 30 000.- krooni, ei oleks ta käenduslepingut allkirjastanud. Kostjale jääb arusaamatuks, miks käenduslepingu sõlmimisel ei hoiatatud teda sellest, et sellega võtab ta endale vastutuse ka kõikide tulevikus O. D poolt sõlmitavate lepingute suhtes. Samuti on kostjale arusaamatu, miks oli kogu leping eestikeelne ning ainult üks lause: „käesolevaga kinnitan, et antud lepingu sisu oli mulle tõlgitud vene keelde enne selle allakirjutamist, lepingu sisu on mulle arusaadav ning vastab minu soovidele“. Kostja väitel ei räägitud käenduslepingu sõlmimisel muudest summadest, peale 30 000.- krooni. Kostja leiab, et hageja esindajad viisid teda eksitusse kostja poolt allkirjastatud lepingu realasete tagajärgede suhtes, seega on käendusleping allkirjastatud olulise eksimuse tõttu ning kostja soovis vastava lepingu tühistamist TsÜS § 90 lg 1 alusel. Samuti ei olnud kostja teadlik sellest, et põhivõlgnik sõlmis tarbijakrediidilepingu muutmise kokkulepped, ta ei saanud hagejalt selle kohta mingeid teateid, sellest ei teatanud ka O. Dubro. Sellest tulenevalt kostja hagi ei tunnista, kostja on arvamusel, et hagi on alusetu, seega tuleb jätta rahuldamata. Kostja vastuhagi esitada ei soovi ja palub jätta kohtukulud hageja kanda. Kostja RV on hagiavalduse koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega kätte saanud 13.04.2006 TsMS § 322 lg 1 järgi ettenähtud korras (tl. 70), kostjat kohustati kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostja ei ole kohtule kirjalikku vastust ega vastuväiteid hagile esitanud.
2. mail 2006 esitas hageja esindaja kohtule vastuse (tl. 89-93) kostja M. B vastusele. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega, sest kostjaga oli 23.02.2005 sõlmitud käendusleping. Kostja poolt tehtud viide sellele, et lepingus on vene keeles trükitud lause: „käesolevaga kinnitan, et antud lepingu sisu oli mulle tõlgitud vene keelde enne selle allakirjutamist, lepingu sisu on mulle arusaadav ning vastab minu soovidele“ on vene keeles just nimelt sellel eesmärgil, et juhtida käendaja tähelepanu enne lepingu allkirjastamist sellele, et ta peab allkirjastamise hetkeks olema piisavalt aru saanud käenduslepingu sisust ja tingimustest ning et need vastaksid käendaja tegelikule tahtele. Seega on juhitud käendaja tähelepanu sellele, et kui talle jääb midagi arusaamatuks, või lepinguga seoses on tekkinud küsimusi, peab ta sellest teatama krediidiandjale 4 enne lepingu allkirjastamist. Kostja allkirjastas käenduslepingu isiklikult, nõustused käenduslepingu tingimustega. Kostja nõustus sellega, et nägi tarbijakrediidilepingut ning sellel märgitud krediidisummat 30 000.- krooni. Käenduslepingu allkirjastamisel tutvustatakse käendajale käenduslepingu olulisi tingimusi, mida käendaja oma vastuses ka tunnistab. Samal ajal oli käenduslepingus välja toodud käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 116 469.krooni, millest käendaja oli teadlik. Kostja palus lugeda käendusleping tühiseks TsÜS § 90 lg 1 alusel. TsÜS § 92 lg 5 kohaselt, tehingu teinud isik ei või tehingut tühistada, kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu sisule kandis eksimuse riisikot. Kostja on oma vastuses väitnud, et „Kuna ma ei valda eesti keelt, ei hakanud ma käenduslepingut läbi lugema, sest olin kindel, et ei oleks sellest aru saanud“. Kostjale selgitati käenduslepingust tulenevaid tagajärgi. Sellest tulenevalt ei ole õigustatud lepingu tühiseks tunnistamine, samuti kostja väide selle kohta, et hageja esindajad viisid teda tahtlikult eksitusse. Hageja esindaja ei nõustunud ka kostja väidetega, et talle ei ole teatatud krediidilepingu kokkulepetest. Kostjat on teavitatud muudatustest 23.02.2005 ja 06.10.2005 hageja kontoris ning 03.08.2005 kirjaga. 06.10.2006 kokkuleppega suurendati käendaja vastutust 212 587.- kroonini. Ülaltoodust lähtuvalt jäi hageja esindaja hagis esitatud nõuete juurde ning palus solidaarselt kostjatelt välja mõista võlgnevus 135 000.- krooni, sh tagastamata krediidisumma 60 093,78 krooni, 8 309,77 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 12 018,76 krooni leppetrahv, 600,94 krooni tasumata lepingu sõlmimise tasu, 2 439,88 krooni viivis ning 2 550.- krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Kostjatele AD ja OD saatis maakohus 12.04.2006, 16.05.2006, 22.06.2006, 28.07.2006 hagiavalduste ärakirjad koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjaid kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohtudokumendid tagastati märgetega „tähtaja möödumisel“. Rahvastikuregistri väljavõtete kohaselt elab kostja OD aadressil x ja AD aadressil x. Ida Politseiprefektuuri 24.08.2006 teadete kohaselt on kostjate AD ja OD asukohad teadmata. Seoses sellega, et kostjate AD ja OD tegelik asukoht oli teadmata, kutsuti kostjad kohtuistungile kohtukutse avaldamisega Ametlikes Teadaannetes
3. märtsil 2007.a. Kohtukutses selgitati kostjale hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Täiendavalt kutsuti kostjad AD, OD ja RV kohtuistungile kohtukutse avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded
4. juulil 2008.a. Kostjad kohtule ei vastanud ja kohtuistungile ei ilmunud. KOHTUISTUNG
5. septembri 2008 kohtuistungil palus hageja esindaja hagi rahuldada täies ulatuses, mõistes solidaarselt kostjatelt välja võlgnevuse summas 135 000.- krooni, riigilõivu 3 900.- krooni ja lisanduva viivise alates 10.04.2006 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 28,66% tagastamata krediidisummalt aastas. Kostja M. B hagiga ei nõustunud ja palus kohtukulud välja mõista hagejalt. Kostjad A D, OD ja RV kohtuistungile ei ilmunud. Kostjad on kutsutud kohtuistungile kohtukutse avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded
6. juulil 2008.a., seega loetakse kohtukutsed TsMS § 317 lg 5 kohaselt kostjatele kättetoimetatuks. Kostjate kohtuistungile mitteilmumise põhjused ei ole kohtule teada. KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste tõenditega: kostja OD ja AS Balti Investeeringute Grupi Pank vahel 11.02.2005 sõlmitud tarbijakrediidilepinguga nr. 0500058/45kt, lepingu üldtingimustega, maksegraafikutega, lepingu tingimuse muutmise kokkulepetega nr. 1, 2, 3 ja 5 käenduslepingutega (tl. 10-39); hageja poolt käendajatele väljastatud teatistega lepingutingimuste muutmiste kohta (tl. 40-44), hageja poolt kostjatele väljastatud kohustuse täitmise nõudekirjadega (tl. 45-60), hageja hinnakirjaga (tl. 61). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 11.02.2005.a AS-i Balti Investeeringute Grupi Pank ja kostja OD vahel sõlmitud tarbijakrediidilepinguga nr. 0500058/45kt alusel anti laenusaajale laenu summas 30 000.- krooni. Lepingut muudeti hageja ja põhivõlgniku vahel 23.02.2005 sõlmitud kokkuleppega nr. 1, 03.08.2005 sõlmitud kokkuleppega nr. 2 ja 06.10.2005 sõlmitud kokkuleppega nr.
7. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale krediiti 30 000.- krooni, kokkuleppe nr. 1 kohaselt 10 000.- krooni, kokkuleppe nr. 2 järgi 28 686,05 krooni ja kokkuleppe nr. 3 järgi veel 3 201,18 krooni, kokku 71 887,10 krooni. Viimase kokkuleppe sõlmimise järgselt jäi kostja kasutusse krediidisumma 60 093,78 krooni, mille kasutamise eest kohustus kostja tasuma intressi 28,66% ühe aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest 92 399,47 krooni (tl. 10-33). Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagasid käendusega kostjad (käendajad) AD, MB ja RV nende ja panga vahel 11.02.2005 ja 23.02.2005 sõlmitud käenduslepingute alusel (tl. 34-39). Kostjad AD, OD ja RV kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtuistungile mitteilmumise põhjustest. Kuna kohtkutsed on neile kätte antud kohtukutse avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded
8. juulil 2008.a. (tl. 164), siis loetakse kohtukutsed TsMS § 317 lg 5 kohaselt kostjatele kättetoimetatuks. Menetlusosaliste kohtuistungilt puudumise tagajärjed on toodud TsMS 44 peatükkis. TsMS § 414 lg 1 alusel, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohtuistungil hageja esindaja ega ka istungile ilmunud kostja ei esitanud taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks. Olukorras, kus kostjatel ei ole põhimõttelisi vastuväiteid laenu- ja käenduslepingute sõlmimise, nende alusel laenu saamise ning lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmise üle, ei pea kohus vajalikuks kohtuistungit edasi lükata. Menetluse edaspidise venitamise vältimiseks kohus lahendab asja ilma kostjate AD, OD ja RV osavõtuta sisuliselt. Tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha. Laenulepingu mõiste on sätestatud võlaõigusseaduse (

) § 396, mille 1. lõike kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 142

lg 1 alusel, käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 sätestab käendaja vastutuse, mille alusel kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Hagiavalduse kohaselt kostjad ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi ning hagi esitamise seisuga on neil tekkinud võlgnevus hageja ees summas 135 000.- krooni, millest tagastamata krediidisumma moodustab 60 093,78 krooni, 8 309,77 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 12 018,76 krooni leppetrahv, 600,94 krooni tasumata lepingu sõlmimise tasu, 2 439,88 krooni viivis ning 2 550.- krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. 6 Kostjatel AD, OD ja RV ei ole vaidlust nende ja panga vahel lepingute sõlmimise ja lepinguliste kohustuste täitmise vajaduse üle (kostjad ei ole esitanud vastuväiteid hagile). Ei ole neil ka vaidlust tagastamata põhinõude ning hageja poolt arvestatud viiviste ja intresside suuruse üle. Kohtuistungile ilmunud kostja MB hagiga ei nõustunud, kuid seda põhjendusel, et talle ei olnud arusaadav käenduslepingu sisu (kostja 03.05.2006 vastus, tl. 72-74). Kostjate tegevusetus ei ole kooskõlas

§ 76

lg 1 sätestatuga, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§186p1 alusel võlasuhe lõpeb muu hulgas ka kohase täitmisega.

Kuna põhikostja ja käendajad ei ole oma kohustusi täitnud, siis vastavalt

§ 396lg 1 ja § 145 lg 1, lg 2 tuleb hagi rahuldada solidaarselt kostjate arvelt koguvõlgnevuse 135 000.krooni ulatuses. Ts

MS §367 alusel kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele viivis alates 10.04.2006 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 28,66% tagastamata krediidisummalt aastas. MENETLUSKULUD Hageja taotles menetluskulude väljamõistmist, s.o 3 500.- krooni hagi esitamise tasutud riigilõiv ja väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtukutse avaldamise eest riigilõiv 400.- krooni (kahel korral). Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses ning jätab menetluskulud kostja kanda Seega kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele hageja kasuks riiiglõiv summas 3 900.krooni (3500+400). Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige. Johannes Külaots Kohtunik