KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 13. novembril 2008 a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas Tsi

§ 29

lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi 60 758.30 krooni. Võlgnikul on vara 7009.03 krooni. Majandustegevus puudub

1. a lõpust, pärast põlengut võlgniku tegutsemiskohas oli tekkinud käibekapitali puudujääk 112 572 ulatuses. Ajutine haldur on tuvastanud, et äriühingu omakapital oli
2. a lõpus negatiivne summas 53 488 krooni. Äriühingu omakapital oli negatiivne ka
3. a majandusaasta lõppedes summas miinus 47 844 krooni. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000,- krooni. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 40 000 krooni, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku omakapital oli negatiivne alates
4. a lõpust ja püsiv maksejõuetus oli välja kujunenud
5. a lõpuks. Võlgnik esitas pankrotiavalduse 26.06.
6. a, seega kohtu hinnangul ÄS § 180 lg 51 rikkudes hilinenult. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldajad oma nõusolekut avaldanud. Ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud, et vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ei esine. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 130

lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

§ 23

lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest 3 tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 12 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 13 200 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 746.50 krooni. Võlgniku esindaja nõustus kohtuistungil pankrotimenetluse kulude osalise kandmisega juhul kui äriühingu vahenditest ei piisa. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja juhatuse liikmetelt solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu summas 13 200 krooni Kalev Mägi kasuks ja tehtud vajalike kulutuste katteks 746.50 krooni OÜ Pankrotihalduribüroo Mägi ja Partnerid kasuks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule PPile. Karin Sonntak Kohtunik 4