lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Aruande järgi kogu võlgniku vara müüdi kohtutäituri poolt 14,03 milj. krooni eest enampakkumise teel ettevõttega seotud isikutele ehk lähikondsetele. Vastavalt PS § 110 lg 3 saab neid tehinguid tagasi võita, sest võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldajate huve. Antud olukorras ei kehti varasema pankrotiseaduse § 42 lg 3, mille järgi tagasivõitmisele ei kuulu vara, mis on võlgniku omandist väljaläinud enampakkumisega. Enampakkumiste tulemusena rahuldati ainult suurima võlausaldaja ja sissenõudja AS SBM Pank nõue täielikult ja sissenõudja Tõnis Mäeranna pandiga tagatud nõue osaliselt 77 297 krooni ulatuses. Täitmata jäid sissenõudjate Maksu-ja Tolliameti nõue 37 823 krooni, kohtutäitur Janek Pooli nõue 8 284 krooni. Kuigi likvideerija Ants Tamme oli samuti sissenõudjaks Tööinspektsiooni Viljandimaa inspektsiooni 09.01.08 otsuse alusel, siis temale kohtutäitur Oksana 6 Kutšmei 15.05.2008.a. otsusega ei lubanud menetluses osaleda. Antud juhul likvideerimise käigus võlausaldajaid võrdsetel alustel ei ole koheldud. Ajutine pankrotihaldur leiab, et enampakkumise tehinguid antud majanduskriisi olukorras ei ole otstarbekas tühistada, sest mõlemal vara ostnud lähikondsel on põhjendatud nõuded võlgniku suhtes, sellest Tõnis Mäerannal pandiga tagatud nõue vähemalt 4,5 milj. krooni. Ei ole tõenäoline, et antud kinnisvaraturu olukorras mõistliku aja jooksul leitaks võlgniku varale ostja, kes maksaks vähemalt 5,0 miljonit rohkem, et tasuda tema ja teiste võlausaldajate nõuded. Kohtul ei ole alust kahelda ajutise pankrotihalduri aruande ja selles sisalduva OÜ Golden Sierra Veski finantsmajandusliku analüüsi usaldusväärsuses, millest nähtuvalt OÜ Golden Sierra Veski ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri arvamusega, et ei ole põhjendatud ja otstarbekas vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluse kasutamine.
lg 1 alusel tuleb OÜ Golden Sierra Veski pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu.
lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimenetluse lõpetamise kohta nimetatud alusel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (
Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 1 p-le 1 äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata – kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks; koos sellega kantakse äriregistrisse äriühingu ajutise pankrotihalduri nimi, isikukood ja elukoht ning märgitakse, et tema korraldab äriühingu likvideerimise ja esindab äriühingut. ÄS § 58 lg 4 kohaselt ÄS § 58 lg p-s 1 nimetatud juhul on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus peab põhjendatuks määrata OÜ Golden Sierra Veski dokumentide hoidjaks likvideerija Ants Tamme. Pankrotiseaduse § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise pankrotihalduri aruande järgi võlgniku juhtorganite, eriti nõukogu, tegevuses esinevad raske juhtimisvea tunnused PS § 28 lg 2 järgi, mis seisnes eelkõige raamatupidamise konservatiivsuse printsiibi- vältida varade ülehindamist ja kohustuste alahindamist - mittetäitmist. Esitamata oli jäetud majandusaasta aruanded ja tegemata audiitorkontroll, kuigi seadus seda nõudis. Raamatupidamine oli juhatuse ja likvideerijate poolt nõuetekohaselt korraldamata ja selle üle puudus nõukogu kontroll, sest seda probleemi kunagi ei arutatud. Puuduvad andmed, et võlgniku omanikud oleksid selles küsimuses aktiivsust üles näidanud. Viivitati pankrotiavalduse esitamisega., sest juba 12.05.2008.a. kinnistu müümisel oli selge, et kõiki võlanõudeid ei suudeta täita. Kuigi likvideerijad olid juba 28.juulil 2008.a. esitanud kohtule pankrotiavalduse, ei vastanud see seaduse nõuetele, kohus oma määrusega jättis avalduse rahuldamata ja andis uueks avalduse esitamise tähtajaks 08.09.2008.a. Uus nõuetekohane pankrotiavaldus vajaliku finantsinformatsiooniga suudeti kohtule esitada 20.10.2008.a. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt välja toodud raske juhtimisvea tunnused on vajalik ära märkida kohtulahendi resolutiivosas. 7
lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu.
lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Vastavalt
lg-le 1 on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003.a. vastu võetud määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ § 2 lg 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kokku mitte üle 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmise eest on põhjendatud ajutise pankrotihalduri taotlus ajutise pankrotihalduri tasu 6700 krooni määramiseks. Ajutisele pankrotihaldurile tasu määramisel arvestas kohus ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasu 6700 krooni on igati vastavuses ajutise halduri tehtud töö mahule ja kulutatud ajale. Silvi Maiste kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.